Metsaseaduse peamised muudatused puudutavad metsade kaitsmist - raielangid muutuvad väiksemaks, ning metsa majandamine muutub kaasaegsemaks. Samas kehtestatakse uued reeglid, mille kohaselt seaduste rikkujad maksavad suuremaid trahve seaduste rikkumise eest ja metsa raiuja peab teatama, millal ta raietööd lõpetab.
Muudatuste eesmärk on ka vähendada bürokraatiat - ametnikel saab olema vähem paberitööd ning inimestel ja ettevõtetel on lihtsam saada vajalikke lubasid, teha looduskaitselisi töid ning metsaga seotud toiminguid.
Oluline on rõhutada, et majandusmetsade osakaal on ka täna ligikaudu 70% metsamaast. Seadusega fikseeritakse praegune olukord, mitte ei looda uut. Majandusmetsades kehtivad raiereeglid - küpsusvanused, raielangi piirangud, uuendamiskohustus - jäävad samaks. Eelnõu ei muuda neis metsades majandamise tingimusi leebemaks ega vabamaks, vaid annab metsandussektorile ja maaomanikele kindluse, et ootamatult ei lisandu uusi piiranguid. Ühtlasi loob 70% põhimõte kindluse ka teises suunas - olemasolevad kaitsealad jäävad püsima.
Seadusemuudatuste dokumendid
- Edaspidi saab Kliimaministeeriumile kaitse alla võtmise ettepaneku teha ainult Keskkonnaamet, mis muudab protsessi lihtsamaks, samas saab igaüks endiselt teha kaitse alla võtmise ettepanekuid Keskkonnaametile.
- Kohalikud omavalitsused peavad oma looduskaitselised otsused eelnevalt Kliimaministeeriumiga kooskõlastama, mis tagab ühtse lähenemise kogu riigis.
- Muudatused võimaldavad kaitsealadel lihtsamini ehitada hädavajalikke teid ja kaableid.
- Kohalik omavalitsus saab õiguse otsustada, millised puud või selle osad võib maha võtta, ja kohustada asemele uusi puid istutama. Samuti võib omavalitsus nõuda, et enne ehitustööde alustamist selgitatakse välja, millised loodusväärtused piirkonnas esinevad.
- Muudatused keelavad Natura aladel metsaelupaikades raiuda metsa majanduslikul eesmärgil, millega kaotatakse vajadus teha metsaelupaikades metsateatisele Natura hindamine. See vähendab bürokraatiat, sest hindamise tulemus oleks tõenäoliselt nagunii raiekeeld.
- Kaitse alla võtmise eelduste hulka lisatakse ökosüsteemide sidususe tagamine, mis aitab kindlustada ohustatud liikide levimis- ja sigimisvõimalused loodusalade vahel ning vältida asurkondade geneetilist vaesestumist.
- Muudatused loovad raamistiku, et kaitsta 30% Eesti maismaal ja merel asuvatest aladest, nagu oleme Euroopa Liidus kokku leppinud. See annab kindluse, et loodus on kaitstud ja maaomanikud teavad, mida oodata. Praegu on riigi ja kohalike omavalitsuste kaitstavaid alasid umbes 28% maismaal ja 27,6% merel.
- Valitsus otsustab, millised loodusobjektid tuleb kaitse alla võtta ja millises järjekorras. Kui 30% eesmärk on täidetud, aga mõni oluline loodusväärtus vajab veel kaitset, siis Keskkonnaamet võib vähem väärtuslike alade asemel teha ettepaneku olulisemate alade kaitseks. Nii jääb kaitstavaid alasid ikka 30%, aga kaitse muutub tõhusamaks.
- Hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks analüüsib Kliimaministeerium 30% tõhusa kaitse eesmärgi tulemuslikkust. Kui maismaa või mere kaitse osakaal erineb eesmärgist rohkem kui üks protsent, esitatakse ettepanekud regulatsiooni muutmiseks.
- Muudatused võimaldavad riigil sõlmida erametsaomanikuga leping, et kaitsta loodusväärtusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Kaitstav loodusväärtus peab olema kantud riigi andmebaasi ja selle eesmärk on aidata paremini hoida Eesti loodust. Loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused, lepingu sisu ja sõlmimise kord reguleeritakse ministri määrusega.
- Leping sõlmitakse notariaalselt ja sellega koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Hüvitis makstakse maaomanikule iga-aastaste võrdsete maksetena kogu lepingu kehtivuse ajal. Lepingute ettevalmistamisel osaleb Keskkonnaamet, sõlmijaks on Keskkonnainvesteeringute Keskus.
- Muudatused loovad reeglid alade kaitseks, mis on määratud hüvitama loodusele tekitatud kahju. Need alad määrab kas Keskkonnaamet (kui kahjustatakse kaitstavat loodusväärtust) või planeeringu koostaja või loa taotleja, kes peab loodusele tekitatud kahju hüvitama.
- Maade omandamise regulatsiooni lisandub erand, et riik üldjuhul ei omanda kinnisasja, mille kohta oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see on kavas looduskaitse alla võtta.
- Uue võimalusena saab maaomanik metsa kasutusõiguse riigile müüa nii, et maa jääb omaniku omandisse. Riik maksab ühekordse kompensatsioonina metsa väärtuse ja seab kinnisasjale kasutusvalduse kuni 99 aastaks. See on alternatiiv kinnisasja täielikule võõrandamisele.
- Mereranna ja siseveekogu kalda üleujutatavatel aladel väheneb ehituskeeluvööndi ulatus. Ehituskeeluvöönd koosneb rannal edaspidi üleujutusega alast ja sellele liituvast 50 m (täna 200 või 100 m). Siseveekogude korral liitub üleujutusalale 25 m (täna 50 m).
-
- Väljaspool kaitstavat ala hakkab tiheasustusalal ehituskeeluvööndi vähendamise üle otsustama kohalik omavalitsus, et suurendada autonoomiat kohaliku elu korraldamisel.
- Kaitsealuse liigi püsielupaik ei moodustu I kategooria kaitsealuse linnu pesapuu ümber kui piirkonnas kavandatud tegevus on vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel tingimustel ja tekkivad piirangud välistaksid selle tegevuse realiseerimise. Hetkel tekib vastav kaitse automaatselt (200-500 m raadiuses pesapuu ümber). Sellega välditakse strateegiliselt oluliste arenduse viibimist ja peatumist.
- Edaspidi võib linde ja nahkhiiri rõngastada ainult atesteeringuga isik ning atesteerimine ja rõngaste väljastamine muutub tasuliseks.
- Muudatused teevad selgemaks, kuidas tohib III kategooria kaitsealuseid taimi korjata ja selgrootuid loomi püüda. Eesmärk on lihtsustada teaduslikel eesmärkidel korjata taimi, ning et mittekaitsealuste selgrootute loomade püüdmine oleks vähemalt sama lihtne kui kaitsealuste puhul.
- Muudatused teevad selgemaks reeglid võõrliikide kohta. Lisaks lubatakse pidada võõrliigist lemmiklooma tema elu lõpuni, kui ta oli omandatud enne liigi keelustamist, tingimusel et loom ei saa paljuneda ega loodusesse pääseda.
- Muudatused kohustavad maaomanikke teatud ohtlikke võõrliike oma maal tõrjuma. Minister kinnitab nimekirja tõrjutavate liikide kohta eraldi määrusega.
Muudatused suurendavad juriidiliste isikute trahve looduskaitsereeglite rikkumise eest ja teevad selgemaks, milliste tegude eest saab karistada. Karistused muutuvad õiglasemaks võrreldes eraisikutele määratud trahvidega. Samuti selgitatakse paremini, kuidas tuleb loodusele tekitatud kahju hüvitada.
Looduskaitseseaduse vastutussätteid korrastatakse põhjalikult: senise üheksa üldise väärteokoosseisu asemel on eelnõus 35 täpsemat koosseisu, et inimesed saaksid selgemini aru, mille eest täpselt karistus on määratud.
- Jahiseadust muudetakse selliselt, et jahiluba oleks võimalik väljastada ja täita elektrooniliselt Eesti Jahimeeste Seltsi infosüsteemi kaudu. Keskkonnaameti teenistusrelvade loetellu lisatakse lisaks tulirelvadele ka gaasirelvad.
- Muudatused võimaldavad teha Natura hindamist eraldi, ilma suurema keskkonnamõju hindamiseta, kus puudub laiem keskkonnamõju. Praegu saab seda teha ainult riigi julgeoleku tagamiseks vajalike projektide puhul. Muudatus vähendab bürokraatiat märgatavalt – menetluse aeg lüheneb 3 aastalt 4-7 kuule ja kulud vähenevad 10 000 eurolt 2000 eurole.
Muudatused tagavad, et 70% Eesti metsast jääb vabalt majandatavaks ilma täiendavate piiranguteta. See annab metsaomanikele ja puidutööstusele kindluse, et nad võivad arvestada ressursiga pikemas perspektiivis. Selgus aitab ettevõtetel paremini planeerida, investeerida ja säilitada töökohti. Samuti tagab 70% põhimõte, et olemasolevad kaitsealad jäävad püsima.
- Valitsus kehtestab määrusega majandusmetsade hulka mittekuuluvate alade loetelu ja protsendi arvutamise metoodika. Eesmärgi täitumist hindab kord aastas Keskkonnaagentuur statistilise metsainventuuri andmete alusel.
- Hiljemalt 2031. aasta 1. jaanuariks analüüsib Kliimaministeerium majandusmetsade osakaalu eesmärgi saavutamist ja selle mõju.
- Muudatused loovad selged reeglid, kuidas rajada ja majandada puuistandikke. Kehtestatakse tingimused, kuidas saab istandiku kanda metsaregistrisse. Kuna istandike majandamine erineb tavalisest metsandusest, on vaja selleks eraldi seadusesätteid, mille kehtestab minister määrusega.
- Muudatused teevad väljaspool kaitstavaid alasid harvendusraie lihtsamaks - ei pea enam metsateatist esitama, vaid piisab töö ära tegemisel registreerimisest metsaregistris. See vähendab bürokraatiat nii Keskkonnaametile kui metsaomanikele. Kaitstavatel aladel tuleb ikka metsateatis esitada, sest Keskkonnaamet peab hindama raie mõju loodusväärtustele.
Muudatused vähendavad lageraielangi maksimaalset suurust seitsmelt hektarilt viiele hektarile. Väiksemad raielangid aitavad kaasa metsa uuenemisele ning toetavad metsa mitmekesisust.
- Muudatused võimaldavad pärandniitudel puid raiuda ka väljaspool kaitstavaid alasid, kui see on vajalik niidu hoidmiseks. Pärandniidud on Eesti haruldasemate ja liigirohkemate alade seas, mida tuleb kaitsta ka rahvusvaheliste lepete järgi.
- Muudatused võimaldavad Keskkonnaametil anda eriluba metsaseaduse reeglite eiramise kohta, kui see on vajalik metsandusalaste õppe- ja teadustööde tegemiseks.
Muudatused täiustavad metsaregistrit - edaspidi saab metsaandmeid esitada ka üksiku metsaeraldise kohta. Registrisse lisatakse info istandike asukoha, puuliikide ja pindala kohta ning luuakse võimalus teatada raiete lõpetamisest.
Metsaseadusesse lisatav kaugseire säte loob aluse, et tulevikus saab kaugseiret kasutada iseseisva metsainventeerimismeetodina. Vajalik metoodika on kavas välja töötada ja kasutusele võtta 2028. aastaks.
Muudatused kohustuvad metsaomanikke teatama Keskkonnaametile metsaregistri kaudu, kui raietööd on lõppenud. See aitab riigil kiiremini ülevaate saada, kus ja kui palju metsa raiutakse.
- Teavitama ei pea trassiraie, valgustusraie ja raadamise korral. Kui metsaomanik ei soovi uusi inventeerimisandmeid tellida, piisab metsaregistris märke tegemisest kahe kuu jooksul pärast raietööde lõpetamist.
Muudatused suurendavad juriidiliste isikute maksimaalset trahvimäära, sest praegused määrad (2000-3200 eurot) ei ole 18 aasta jooksul kasvanud sissetulekuid ja elukallidust arvestades enam mõjusad. Trahvid peavad olema piisavalt suured, et rikkumine ei tasuks end ära.
- Uued maksimaalsed trahvimäärad sõltuvad rikkumise iseloomust ja ulatuvad kuni 50 000 euroni. Kergete rikkumiste korral jäävad karistused endiselt väikestesse summadesse — trahv määratakse alati rikkumise raskuse ja asjaolude alusel.
- Muudatused täpsustavad raadamise mõistet — edaspidi on raadamine iga tegevus, mille eesmärk on muuta maa kasutusotstarvet nii, et maad ei saa enam kasutada metsana. See hõlmab lisaks raiele ka kändude juurimist, maa puittaimestikust puhastamist ja muid tegevusi. Raadamisõiguse tasu määr on 4462 eurot hektari kohta.
- Muudatused kaotavad kohustuse esitada metsa uuendamise võtete rakendamise ja metsa uuenemise tähtaja pikendamise taotlusi, mis vähendab nii metsaomanike kui Keskkonnaameti halduskoormust. Metsaomaniku kohustus tagada metsa uuenemine viie aasta jooksul (soometsades kümne aasta jooksul) pärast raiet jääb kehtima.
- Muudatused kaotavad võimaluse esitada metsateatis e-kirjaga — edaspidi esitatakse metsateatis otse metsaregistri kaudu, mis vähendab Keskkonnaameti töökoormust. Paberil esitamise võimalus jääb alles välisriigi kodanikele, kellel puudub digitaalse allkirjastamise võimalus. Metsaomanik, kes vajab abi, saab pöörduda Keskkonnaameti või metsaühistu poole.
- Muudatused loovad mehhanismi juhuks, kui kohalik omavalitsus keelab planeeringuga väljaspool kaitstavat loodusobjekti täielikult metsa uuendusraie. Sellisel juhul tekib KOV-il kohustus metsaga kaetud kinnisasi omandada, kui maaomanik seda soovib. Eesmärk on tagada maaomanike kaitse - et planeeringutega ei seataks ulatuslikke kitsendusi maaomanike omandile.
Viimati uuendatud 07.05.2026
