Eesolevaks COP30 tippkohtumiseks Brasiilias peavad riigid või piirkonnad (Euroopa Liit esitab ühise) esitama oma kliimaplaanid ehk riiklikult määratud panused (nationally determined contributions, lühendina NDC). Plaanid peavad olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga hoida globaalne soojenemine vähemalt 2C, võimalusel 1,5C piires. Käesolev aastakümme on selle osas otsustava tähtsusega.
Euroopa Liit on ülemaailmse kliimapoliitika eestvedaja, olles võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrra aastaks 2030 (võrreldes 1990. aasta tasemega) ja saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt 2050. aastaks. Tänavu juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku muuta ELi kliimaseadust, lisades juriidiliselt siduva eesmärgi aastaks 2040 – vähendada heidet 90% võrra, et püsida kliimaneutraalsuse kursil. Kuigi ELi keskkonnanõukogu pole veel oma heakskiitu andnud, mõjutab see eesmärk ELi 2035. aasta indikatiivset sihti ja järgmist riiklikult määratud panust. Ministrid on kavandanud 2035. aasta indikatiivse vähendamise vahemikus 66,25-72,5% võrreldes 1990. aastaga, mis kinnitatakse enne COP30 kohtumist.
Kohtumise teine suur teema on kliimamuutustega kohanemine. Tippkohtumisel arutatakse indikaatoreid, mille alusel hinnatakse riikide edenemist kliimamuutustega kohanemisel. Tegemist on keeruka väljakutsega, sest kliima muutused mõjutavad kõiki valdkondi, kelle jaoks kohanemine võib tähendada väga erinevaid tegevusi.
Eesti delegatsioon
Eesti delegatsiooni kliimaläbirääkimistel juhib energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.
Läbirääkimistel osalevad kliimaministeeriumist Kristi Klaas, Katre Kets, Laura Remmelgas, Maris Arro ja Kaja Ainsalu, Eesti Keskkonnauuringute Keskusest Cris-Tiina Pärna. Välisministeeriumist osaleb Katrin Saarsalu-Layachi.
Eesti äridelegatsiooni osalemist koordineerib Keskkonnainvesteeringute Keskus, keda esindavad Anni Raie ja Helen Sulg. Ettevõtetest osalevad Äio Tech, Timbeter ja Veera. Lisaks osaleb delegatsioonis Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.
Kliima noordelegaadina osaleb COPil Karin-Annika Luga. Teda toetab kodust Marie Johanna Univer.
Meediapäringutega pöörduda kommunikatsiooninõuniku Karoli Noore poole [email protected] või 5885 1118
Korduma kippuvad küsimused?
Kliimamuutused on rahvusvaheline probleem, mis mõjutab kõiki riike. COP toob kokku riigid üle kogu maailma, et arutada ja kokku leppida ühises lähenemises, kuidas vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kaitsta keskkonda. See pakub platvormi, kus riigid saavad koordineerida oma tegevust. Ilma COP-ta oleks kliimamuutuste vastu võitlemine killustatum ja vähem koordineeritud, ning puuduks regulaarne platvorm riikidevaheliseks koostööks ja ambitsioonide tõstmiseks.
COPi korraldamine roteerub ÜRO viies regionaalses grupis. Sel aastal on kord Lõuna-Ameerika grupi käes, keda esindab Brasiilia.
Eestil ei ole konventsiooni järgi siduvat kohustust arenguabisse panustada, küll aga oleme Pariisi kliimakokkuleppega liitumisel kinnitanud oma kavatsust panustada kliimarahastusse vabatahtlikult solidaarsuse põhimõttel ning on seda ka süsteemselt teinud.
Eesti panus on alates 2014. aastast olnud 1 mln €/a, alates 2021. a 1,5 mln €/a ning suurendades EL heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi 2023. a muudatusega kooskõlas seda panust alates 2024. a 0,1 mln € võrra aastas (2024 – 1,7 mln kuni 2028 – 2,1 mln). Sellele lisaks toetatakse kliimaeesmärkidele suunatud projekte ka rahvusvahelise arenguabi osana.
COP29l Bakuus, Aserbaidžaanis keskenduti otsustele, mis aitavad leevendada kliimamuutuste mõju ja tugevdada rahvusvahelist koostööd. Ühe peamise otsusena suurendavad arenenud riigid arengumaade toetust kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks senise 100 miljardi dollari asemel 300 miljardi dollarini aastas järgmiseks kümneks aastaks. Märgiline on seejuures, et uue eesmärgi sisse loetakse lisaks avaliku sektori rahastusele ka mitmepoolsete arengupankade rahalised panused ja oodatakse ka erasektori suuremat panustamist.
Kuigi kliimakonventsiooni arenenud ja arenevate riikide määratlusi ei muudetud, oodatakse siiski vabatahtlikult panustavate riikide hulga laienemist. Eesti panustab vabatahtlikult kliimarahastusse iga-aastaselt suurusjärgus 1,5 miljonit, millest 1 miljoni plaanime alates järgmisest aastast suunata Ukrainale.
Viimati uuendatud 12.11.2025
