Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt rõhutas vajadust lihtsa ja toimiva kliimapoliitika järele: „Eesti põhihuvi on selge kliimaraamistik, mis võimaldab teha otsuseid seal, kus neid kõige paremini mõistetakse – liikmesriigi tasandil, koostöös kohalike ettevõtete ja inimestega.“
„Tark kliimapoliitika on osa konkurentsivõimepoliitikast. Iraani sõda on teravalt välja toonud, et fossiilkütustest sõltumine on risk nii julgeolekule kui ka majandusele. Euroopa võimalus on strateegiline autonoomia ja tark kliimapoliitika toetab seda igati,“ lisas Sutt.
Valitsus kiitis heaks neli seisukohta:
Esiteks toetab Eesti üht kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki kogu majandusele. See tähendab, et Eesti ei toeta eraldi sektoripõhiste eesmärkide seadmist, nagu senine jaotus näiteks maakasutuse (LULUCF) ja jõupingutuste jagamise sektorite (transport, põllumajandus jt) vahel.
Teiseks peab eesmärkide jaotus liikmesriikide vahel olema õiglane ja paindlik. Eesti hinnangul tuleb arvestada riikide erinevat majandusstruktuuri, SKPd, kulutõhusust ning juba tehtud samme heite vähendamisel.
Kolmandaks peab tulevane raamistik olema lihtne ja paindlik. Valitsus ei toeta liigseid vahe-eesmärke ega sanktsioonipõhist lähenemist, mis võib suurendada halduskoormust ilma sisulist lisaväärtust loomata.
Neljandaks peab kliimapoliitika toetama majandust ja julgeolekut. Raamistik peab looma eeldused uute tööstusharude ja väärtusahelate arenguks ning arvestama energiajulgeoleku ja varustuskindluse vajadustega.
Edasi liiguvad seisukohad arutamiseks riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni. Seisukohad esitatakse Euroopa Komisjonile avaliku konsultatsiooni korras hiljemalt 4. mail. Komisjon kogub konsultatsiooni kaudu arvamusi sisustamaks selle aasta jooksul välja tulevaid konkreetseid teemakohaseid õigusalgatusi.
