Kutsega tuleb ettevõttes tõendada pädevate isikute ehk nende arhitektide, inseneride, ehitusjuhtide ja teiste haritud ning kogenud professionaalide kvalifikatsiooni, kes kontrollivad või juhivad teiste tööd ehitusseadustiku § 24 reguleeritud tegevusalal. Kohustust kutse taotlemiseks pole neil töötajatel, kes teiste tööd ei juhi ega kontrolli.
Kutsed kehtivad reeglina kas viis või seitse aastat, mille järel hinnatakse isiku kompetentsust uuesti ning tõendatakse isiku pädevust uue kvalifikatsioonikutsega.
Valdkonna spetsialistide kvalifikatsiooni on vaja regulaarselt tõendada, sest tehnoloogiad arenevad ja nõuded täpsustuvad. Praegu välja antud kvalifikatsioon ei ole kindlasti piisav, et tõestada isiku pädevust aastate pärast. Nii nagu teistes valdkondades, kaasneb ka kiiresti arenevas ehitusvaldkonnas vajadus juhtivate töötajate pidevaks erialaseks täiendamiseks.
Kohustused ehitusalal tegutsemisel
Ettevõtjale sätestatud kvalifikatsiooninõuded kaitsevad ehitise omaniku huve. Otsuse ehitise planeerimiseks, projekteerimiseks, finantseerimiseks, ehitamiseks ja korrashoiuks teeb ehitise omanik, seega vastutab omanik selle eest, et ehitisega seonduvates tegevustes järgitakse kõiki asjakohaseid nõudeid.
Selleks, et omaniku kavatsused täituksid ning et oleksid kaitstud ka avalik ja teiste isikute huvi, seatakse tingimused ettevõtetele, kelle abil ehitis valmib. Ehitusseadustiku § 24 reguleeritud tegevusaladel tohib majandustegevuse korras teenuseid pakkuda ja tegutseda ainult see ettevõtja, kes täidab samas paragrahvis sätestatud kvalifikatsiooninõudeid.
Pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab kutse. Kutsestandardi alusel kontrollitakse, kas pädeva isikuga õigussuhtes olev ettevõtja tohib tegevusalal tegutseda.
Kvalifikatsiooninõuded sätestatakse ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise ja ehitusprojekti koostamise tegevusalal üksnes tegevustele, mis hõlmavad ehitusloakohustuslikke töid. Tegevused, mis ei ole ehitusloakohustuslikud, ei eelda ehitamisel ja ehitusprojekti koostamisel ka kvalifikatsiooni tõendamist kutsega. Samas, kui ehitusseadustiku §-s 24 sätestatud kvalifikatsiooninõuded ettevõtjale ei kohaldu (näiteks kui ei ole tegemist ehitusloakohustusliku ehitamise või ehitusprojekti koostamisega), siis see ei tähenda, et ettevõtjal ehitusseadustikust tulenevad nõuded puuduvad.
Ehitusseadustiku § 21-23 sätestavad ettevõtja kohustused ning nõuded ettevõtja pädevusele ja pädevale isikule. Need nõuded kehtivad kõikidele ettevõtjatele.
Peale ehitamise ja ehitusprojekti koostamise tegevusalade ehk omanikujärelevalve, ehitusprojekti ekspertiisi, ehitise auditi tegemise ja teiste ehitusseadustiku § 24 lõikes 2 sätestatud tegevusalade puudub seos ehitusloakohustuslikkusega. Järelikult kehtib kvalifikatsiooni tõendamise nõue kõigile vastavat teenust pakkuvatele ettevõtjatele. Sellega tagatakse ehitise omanikule, et kõiki turul olevaid omanikujärelevalve teenuse pakkujaid esindavad pädevad isikud on eriala ekspertide poolt hinnatud ja tunnustatud. Nõuded ehitise omanikujärelevalvele sätestatakse ehitusseadustiku §-s 20.
Paljud tellijad ei puutu ehitamise protsessiga tihti kokku ning samal ajal on see seotud väga suurte investeeringute ja riskidega. Seetõttu on sõltumatu ja tõendatud pädevusega ehituskonsultatsiooniettevõtja teenuse tellimine üks efektiivsemaid riskimaandamise meetmeid.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 23.11.2017. a määrus nr 61
„Kvalifikatsiooni tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine ja nendele tegevusaladele vastavad täpsemad kvalifikatsiooninõuded“ eelnõu seletuskiri
Ehitusloakohustuslikud ehitised ja ehitustööd
Ettevõtja majandustegevusteate esitamise kohustus
Ehitusseadustik sätestab majandustegevusteate esitamise kohustuse, mis võimaldab majandustegevuse registris siduda ettevõtja teavituse majandustegevuse kohta ning kvalifikatsiooniga pädeva isiku kinnituse tema ja ettevõtja vahelise õigussuhte kohta.
Sealhulgas tuleb täita nõuet, et üks pädev isik ei tohi samal ajal tegutseda rohkema kui kolme ettevõtja pädeva isikuna. Ettevõtja esitab majandustegevusteate igal ehitusseadustiku § 25 lõikes 1 nimetatud tegevusalal, millel ta soovib tegutseda. Iga majandustegevusteate esitamiseks tuleb teate juurde lisada andmed pädeva isiku kohta.
Majandustegevuse register (MTR) on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. Majandustegevusteade on isiku ühepoolne tahteavaldus, millega pole seotud majandustegevuse teostamise õiguse tekkimine, vaid mis tõendab majandustegevuse tegelikku alustamist. Teatamisprotsessi peab ettevõtja kaasama ka pädeva isiku, kes peab MTR-is kinnitama oma seotust ettevõtjaga.
Ettevõtja peab tagama, et majandustegevuse nõuded oleksid täidetud. See hõlmab ka kohustust tagada, et tema kohta registrites kajastuvad andmed oleksid õiged. Lisaks sellele peab ettevõtja koos majandusaasta aruandega esitama kinnituse, et tema kohta MTR-is olevad andmed on õiged.
Ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmise kontrollimine riikliku järelevalve käigus on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) pädevuses. Kui selgub et isik, kes on MTR-is kinnitanud oma õigussuhet ettevõtja pädeva isikuna, ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele, saab alustada järelevalvemenetlust ja paluda ettevõttel viia majandustegevuse teade seadusega kooskõlla.
Kui tekib kahtlus, et majandustegevuse registrisse ei ole kantud õiged andmed ja tegelikult puudub õigussuhe, siis tuleks pöörduda vastava informatsiooniga TTJA poole, kes saab järelevalvemenetluse käigus teha ettevõtjale vastava ettekirjutuse.
Kvalifikatsiooninõuete seos hangete ja lepingutega
Kvalifikatsiooninõuded võimaldavad veenduda selles, et ehitusalal tegutsevad ettevõtjad, kelle juhtivate ja kontrollivate isikute kvalifikatsioon on eriala asjatundjate poolt hinnatud ja tõendatud.
Kutsestandardid sätestavad küllaltki kõrge tehnilise täpsusega, milline on konkreetse kutsega isiku pädevuse ulatus. Seega ei ole vajadust näiteks ehitustegevusega seotud hangetes kvalifikatsiooninõudeid ehitusseadustikuga võrreldes veelgi tõsta. Kui aga otsustatakse rangemaid nõudeid sätestada, siis pakub abi määruse nr 61 seletuskirja lisas 1 asuv tasemekirjelduste tabel. Tegemist on soovitusliku abistava tabeliga, kus kirjeldatakse erinevate kutsetasemete pädevuse ulatus seoses ehitiste või ehitustööde tehniliste parameetritega. Tasemekirjelduste tabel väljendab valdkonna kutse andjate kokkulepet ja seega on tabel aluseks ka kutsestandardite uuendamiseks tulevikus.
Määruse nr 61 seletuskirja lisa 1
Kvalifikatsiooninõuete vastavuse kontroll loakohustuslike ehitiste puhul
Ehitusloa taotlemisel kontrollitakse selle pädeva isiku kvalifikatsiooni, kes on koostanud ehitusprojekti osad, mida reguleeritakse määruses nr 61.
Ehitisi ja ehitamisega seotud töid on väga erinevaid, mistõttu kohalduvad konkreetse ehitise puhul kvalifikatsiooninõuded üksnes tegevusalale, mida on konkreetsel juhul otstarbekas teha. Näiteks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks koostatud ehitusprojektis ei pruugi olla vajadust arhitektuuri osa järele ning seega ei pea ehitusprojekti osade koostamisel osalema arhitekti kutsega isik. Ärihoone fassaadi rekonstrueerimiseks ei ole tõenäoliselt vajalik koostada ühisveevärgi või -kanalisatsiooni ehitusprojekti osa ja seega ei pea kaasama inseneriga ettevõtjat, kelle kvalifikatsioon oleks vee ja kanalisatsiooni valdkonna kutsega tõendatud.
Kui ehitisele on antud ehitusluba, siis vähemalt kolm päeva enne ehitama hakkamist tuleb esitada ehitamise alustamise teatis. Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ka ehitamist teostava isiku ja omanikujärelevalve tegija kohta. Nii saab näiteks kohaliku omavalitsuse üksus juba enne ehitamise alustamist kontrollida, kas ehitamine vastab nõuetele ja kas ehitaja või omanikujärelevalvet tegeva ettevõtja vastutusel või heaks tegutseb kutsega pädev isik.
Ehitusseadustiku § 43 lõige 2: „Ehitamise alustamise teatises esitatakse andmed ehitise, ehitamise alustamise aja, omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku nime, isiku- või äriregistri või muu registri koodi või isikukoodi puudumise korral sünniaja ning omanikujärelevalve tegija ja ehitamist teostava isiku kontaktandmete kohta.“
Ehitamise jooksul ehitise kasutuseelse ohutuse kontrollimisel riikliku järelevalve raames või pärast ehitamist (näiteks kasutusloa menetlemisel) saab pädeva isiku ehitusprotsessi kaasatust kontrollida ehitusdokumentidest. Ehitusdokumendid on näiteks teostusjoonised, ehituspäevik, kaetud töö akt ja ehituskoosoleku protokoll.
Ehitusseadustiku § 130 lõike 6 kohaselt kontrollib ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmist riiklik järelevalveasutus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (teede valdkonnas Transpordiamet). See hõlmab nii ettevõtja kvalifikatsiooninõuete kui ka teatamiskohustuse täitmise kontrollimist.
Lisaks sellele on ehitusluba andval või ehitusteatist menetleval asutusel põhjendatud kahtluse korral, näiteks kui ehitusprojekti ei ole koostanud kvalifikatsiooninõuetele vastav isik, enne ehitamise alustamist õigus nõuda, et ehitamise aluseks olevat ehitusprojekti kontrolliks ehitusprojekti koostajast sõltumatu pädev isik ja teeks ehitusprojektile ekspertiisi.
Kvalifikatsiooni tõendamine välisriigi kvalifikatsiooni korral
Välisriigis omandatud kvalifikatsioon ja kvalifikatsiooni tõendamine toimub ehitusseadustiku § 24 lõike 3 ja 31 ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse koosmõjus.
Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni (sh Eesti kodanikud) all mõistame lisaks erialasele töökogemusele haridust, mis on omandatud Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis. Kui haridus on omandatud mujal, peab isikul olema nimetatud riikides kolmeaastane asjaomasel kutsealal töötamise kogemus. Nende isikute kvalifikatsiooni (haridust ja töökogemust tervikuna) hindab oma pädevusvaldkonnas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet ja Päästeamet.
Need asutused saavad oma valdkonnas hinnata, kas ettevõtte majandustegevusteates deklareeritud tegevusala jaoks on kvalifikatsioon piisav. Kui isik soovib kvalifikatsiooni tõendada ettevõtte tegevusest sõltumatult, saab taotleda ka kutset. Välisriigis omandatud kvalifikatsiooni vastavust ehitusseadustikust tulenevatele nõuetele hindab ja tõendab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet, Transpordiamet või Päästeamet.
Kolmandas riigis (mitte Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis) hariduse omandanud isikute (sh Eesti kodanikud) puhul toimub kvalifikatsiooni tõendamine ilma välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamise erandita. Seega et olla pädev isik, peavad need isikud oma kvalifikatsiooni tõendama kutseseaduse kohase kutsega.
Määrus nr 61 (kvalifikatsiooninõuded)
Registrid
Viimati uuendatud 18.11.2024
