EL raadamisvabade toodete määrus (EUDR)

Millal tuleb hakata uusi nõudeid täitma?

Määruse peamiste nõuete täitmise algust on kahel korral aasta võrra edasi lükatud. Edasilükkamiste eesmärk oli anda ettevõtjatele ja pädevatele asutustele täiendavat ettevalmistusaega ning tagada määruse sujuv rakendamine ja ELi infosüsteemi valmisolek.

Määruse nõudeid tuleb täita:
• suurtel ja keskmise suurusega ettevõtjatel alates 30. detsembrist 2026,
• mikro- ja väikeettevõtjatel üldjuhul alates 30. juunist 2027.

Puidu puhul kehtib erand. Kui puit või puittoode kuulus ka senise ELi puidumääruse alla, peavad mikro- ja väikeettevõtjad nõudeid täitma juba alates 30. detsembrist 2026. Sellised tooted on näiteks ümarpuit, küttepuit, hakkepuit, puidugraanulid, saematerjal, vineer, puitlaast- ja puitkiudplaadid ning teatavad puitmööbli-, paberi- ja tselluloositooted. Täpne tooteloetelu koos kaubakoodidega on toodud EUTR-i lisas kaubakoodide ja tootekirjelduste kaupa.

Mis on määruse eesmärk ja peamised nõuded?

Määruse eesmärk on vähendada Euroopa Liidu tarbimise ja tootmise mõju üleilmsele raadamisele ja metsade degradeerumisele. Määrus hõlmab seitset saadust – puitu, kohvi, soja, kakaod, õlipalmi, kummi ja veiseid – ning nendega seotud tooteid määruse I lisas sätestatud ulatuses.

ELi turule võib lasta (sh importida), seal kättesaadavaks teha või EList eksportida üksnes neid määrusega hõlmatud tooteid, mis vastavad kõigile kolmele tingimusele:

Tooted on raadamisvabad.
Tooted on toodetud tootjariigi asjakohaste õigusaktide kohaselt.
Tooted on hõlmatud hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooniga (HTD) või lihtsustatud deklaratsiooniga.

Raadamisvabadus tähendab, et saadused pärinevad maalt, mida ei ole pärast 31. detsembrit 2020 raadatud. Puidu puhul peab lisaks olema tagatud, et selle varumine pärast nimetatud kuupäeva ei ole põhjustanud metsa degradeerumist. Raadamine on metsa muutmine põllumajandusmaaks. Metsa muutmist näiteks taristu- või elamualaks määruse tähenduses raadamiseks ei loeta. Metsa degradeerumiseks loetakse põlismetsa või looduslikult uueneva metsa muutmist istandikuks või muuks metsamaaks ning põlismetsa muutmist istutatud metsaks.

Kes peab hoolsuskohustust täitma ja kuidas seda teha?

Hoolsuskohustust peavad täitma füüsilised ja juriidilised isikud, kes lasevad saaduse või toote äritegevuse käigus esmakordselt ELi turule. Sama kohustus on eksportijal, kui toote suhtes ei ole hoolsuskohustust varem täidetud. Seega on hoolsuskohustus ka näiteks metsaomanikul või veisekasvatajal, kes laseb enda toodetud saadused turule.

Hoolsuskohustuse täitmiseks tuleb enne toote turule laskmist või eksportimist kontrollida selle päritolu ja vastavust määruse nõuetele. Sellel on kolm sammu:

Teabe kogumine (artikkel 9). Ettevõtja kogub asjakohase teabe turule lastava toote liigi, nime (sh puuliigi nimi), toote koguse, toote kasvatamise riigi ja maatükid (sh asukohatuvastus), toote tootmise (raiumise) aja või ajavahemiku, raadamise ja metsa degradeerumise, saaduse seadusliku varumise, toote tarnijate ja saajate kohta.
Riskihindamine (artikkel 10). Kogutud teabe põhjal hinnatakse, kas toode vastab nõuetele. Arvesse tuleb võtta näiteks EL poolt määratud tootjariigi riskitaset tootjariigi või -piirkonna raadamise, korruptsiooni ja dokumentide ebaõigsuse esinemise riskitaset, tarneahela keerukust ja läbipaistvust ning võimalust, et toode on segunenud teadmata päritoluga või nõuetele mittevastavate toodetega.
Riski vähendamine (artikkel 11). Kui tuvastatud risk ei ole väheoluline, tuleb seda vähendada, näiteks hankida lisateavet või korraldada sõltumatuid kontrolle või auditeid.

Hoolsuskohustuse täitmisel kogutud teave, dokumendid ja riskihinnang tuleb säilitada ja nõudmisel esitada pädevale asutusele.

Kui kõik asjaomased saadused ja tooted on toodetud väikese riskiga riikides, sealhulgas Eestis, võib kasutada lihtsustatud hoolsuskohustust. Sel juhul ei ole teine ja kolmas samm üldjuhul nõutavad. Ettevõtja peab siiski koguma nõutava teabe ning hindama tarneahela keerukust, määruse nõuetest kõrvalehoidmise riski ja riski, et tooted on segunenud teadmata päritoluga või standardse või suure riskiga riikidest pärit toodetega.

Kui ilmneb teave, mis viitab võimalikule nõuetele mittevastavusele või määrusest kõrvalehoidmisele, tuleb teha riskihindamine, vajaduse korral riski vähendada ning teavitada viivitamata pädevat asutust.

Kes peab deklaratsiooni esitama ja kuidas seda teha?

Deklaratsiooni peab esitama ettevõtja, kes laseb saaduse või toote esmakordselt ELi turule. Sama kohustus on eksportijal, kui saaduse või toote suhtes ei ole hoolsuskohustust varem täidetud. Enne toote turule laskmist või eksportimist tuleb üldjuhul esitada hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioon (HTD). Sellega kinnitab ettevõtja, et ta on hoolsuskohustuse täitnud ja toode vastab määruse nõuetele. Infosüsteem väljastab HTD-le viitenumbri, mille ettevõtja edastab oma otsestele ostjatele.

HTD ja ühekordne lihtsustatud deklaratsioon (sh. imporditud toodetele) esitatakse Euroopa Komisjoni hallatavas EUDR-i infosüsteemis. Ettevõtja nimel võib deklaratsiooni esitada ka tema volitatud esindaja.

Eestis varutud ümarpuidu jaoks arendatakse Metsaregistrisse EUDR-i töölauda. See võimaldab valmimisel esitada HTD metsaregistri andmetega eeltäidetud vormil ning edastada selle EUDR-i infosüsteemi.

Eestis kasvatatud veiste puhul on kavas liidestada PRIA põllumajandusloomade register EL EUDR-i infosüsteemiga, et nõutavad andmed saaks edastada registri põhjal. See lahendus puudutab veiseid ega laiene automaatselt veiselihatoodetele.

Enne nõuete kohaldumist ettevõtjale ja tootele ei ole HTD-d ega lihtsustatud deklaratsiooni vaja esitada. Palume ostjatel sellega arvestada ning mitte nõuda tarnijalt deklaratsiooni enne selle esitamise kohustuse tekkimist.

Lihtsustatud kord väikestele esmatootjatele

Esmatootja on ettevõtja, kes on saaduse ise kasvatanud, korjanud või varunud, näiteks metsaomanik või veisekasvataja. Lihtsustatud korda saavad kasutada füüsilisest isikust ning mikro- ja väikeettevõtjatest esmatootjad, kes asuvad väikese riskiga riigis, näiteks Eestis, ning on turule lastava või eksporditava toote aluseks olevad saadused ise samas riigis tootnud.

Ühekordne lihtsustatud deklaratsioon tuleb esitada otse ELi EUDR-i infosüsteemis. Sellisel juhul iga uue tarne kohta uut deklaratsiooni esitama ei pea. Deklaratsiooni nõuded on sätestatud määruse III lisas. Pärast selle esitamist saab esmatootja tunnuskoodi, mille ta edastab oma otsestele ostjatele.

Metsaregistri kaudu ühekordset lihtsustatud deklaratsiooni esitada ei saa. Seal saab Eestis varutud puidu kohta esitada tavapärase hoolsuskohustuse täitmise deklaratsiooni (HTD), mille nõuded on sätestatud määruse II lisas. Metsaregistri kasutamisel peab iga puidu turule laskmine olema hõlmatud deklaratsiooniga. Küll aga saab ühele deklaratsioonile panna mitmeid raiealasid, kui raieaeg on teada.

Lihtsustatud kord ei vabasta hoolsuskohustuse täitmisest. Esmatootja peab tagama, et tooted on raadamisvabad ja seaduslikult toodetud, ning koguma ja säilitama nõutavat teavet.

Millised kohustused on tarneahela hilisematel osalistel?

26. detsembril 2025 jõustunud määrusega (EL) 2025/2650 lihtsustati tarneahela hilisemate etappide kohustusi. Tarneahela hilisema etapi ettevõtjad ja kauplejad uut HTD-d ei esita, kui nende toodete või nende valmistamiseks kasutatud toodete suhtes on hoolsuskohustus juba täidetud. Sellises rollis võivad tegutseda näiteks saeveskid, puidutöötlejad ja kauplused, kes töötlevad, müüvad edasi või ekspordivad juba ELi turule lastud tooteid.

Neil säilivad järgmised kohustused:

Tarnijate ja ostjate andmete säilitamine. Koguda ja vähemalt viis aastat säilitada tuleb teavet oma tarnijate ning nende ettevõtjate ja kauplejate kohta, kellele tooteid tarnitakse. Pädeva asutuse nõudmisel tuleb andmed esitada.
Deklaratsiooni viitenumbri või tunnuskoodi säilitamine. Otse esmaselt turule laskjalt ostes tuleb koguda ja vähemalt viis aastat säilitada ka HTD viitenumber või lihtsustatud deklaratsiooni tunnuskood. Seda numbrit või koodi ei pea järgmistele ostjatele edasi andma.
Infosüsteemis registreerumine. Tarneahela hilisema etapi suurettevõtjad ja suurkauplejad peavad enne toodete turule laskmist, turul kättesaadavaks tegemist või eksportimist registreeruma EUDR-i infosüsteemis.
Võimalikust nõuetele mittevastavusest teavitamine. Kui saadakse teavet, et tarnitud toode ei pruugi määruse nõuetele vastata, tuleb sellest viivitamata teavitada pädevat asutust ning neid ettevõtjaid ja kauplejaid, kellele toode tarniti.
Täiendav kontroll põhjendatud kahtluse korral. Suurettevõtjad ja suurkauplejad peavad enne toote turule laskmist, turul kättesaadavaks tegemist või eksportimist kontrollima, kas varasem hoolsuskohustus on täidetud ning nõuetele mittevastavuse risk puudub või on väheoluline. Kuni kontroll seda ei kinnita, ei tohi toodet turule lasta, turul kättesaadavaks teha ega eksportida.

Eksport

EUDR-i mõttes on eksport EL kauba suunamine ekspordiprotseduurile. Eksporditavad tooted peavad vastama EUDR-i nõuetele, kuid eksportija kohustused sõltuvad tema rollist tarneahelas.

Kui hoolsuskohustus täideti juba siis, kui toode esimest korda Euroopa Liidu turule lasti (ka importimisel), ei pea tarneahela hilisema etapi ettevõtja seda eksportimisel uuesti täitma ega uut HTD-d esitama. See kehtib ka EL-s toodetud puidu ja veiste puhul. Eksportijal säilib kohustus koguda ja säilitada nõutavat teavet. Kui ilmneb, et toode ei pruugi määruse nõuetele vastata, tuleb sellest viivitamata teavitada pädevat asutust ning neid tarneahela hilisema etapi ettevõtjaid ja kauplejaid, kellele toode tarniti.

Kui toode eksporditakse otse, ilma et see oleks enne Euroopa Liidu turule lastud, tuleb hoolsuskohustus täita ja deklaratsioon esitada enne eksporti.

Reeksport ei kuulu EUDR-i alla. Tolliõiguses tähendab reeksport liiduvälise kauba väljaviimist Euroopa Liidu tolliterritooriumilt, kui kaup ei ole saanud liidu kauba staatust. Reekspordi puhul ei ole seega vaja hoolsuskohustust täita.

Ettevõtjate suuruse määratlemine EUDR-i kohaldamisel

EUDR-i puhul määratakse ettevõtte suurus direktiivi 2013/34/EL artikli 3 piirmäärade järgi. Arvesse lähevad bilansimaht, aastane netokäive ja aruandeaasta keskmine töötajate arv.

Mikroettevõtja – bilansimaht kuni 450 000 eurot, aastane netokäive kuni 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv kuni 10.
Väikeettevõtja – bilansimaht kuni 5 miljonit eurot, aastane netokäive kuni 10 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv kuni 50.
Keskmise suurusega ettevõtja – bilansimaht kuni 25 miljonit eurot, aastane netokäive kuni 50 miljonit eurot ja keskmine töötajate arv kuni 250.
Suurettevõtja – ületab vähemalt kahte keskmise suurusega ettevõtja piirmäärast.

Ettevõtja kuulub mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtjate hulka, kui vähemalt kaks kolmest näitajast jäävad selle kategooria piirmäärade piiresse. Suurusklassi muutumisel arvestatakse üldjuhul kahte järjestikust majandusaastat.

Ettevõtte tarkvara liidestamine EUDR-i infosüsteemiga

Metsaregistri EUDR-i töölauale ei ole kavas luua rakendusliidest (API), mille kaudu saaks ettevõtja tarkvarast edastada deklaratsiooni andmeid või pärida deklaratsiooni viitenumbrit.

Ettevõtja saab oma tarkvara liidestada otse Euroopa Komisjoni EUDR-i infosüsteemiga, kasutades selle API-t. See võimaldab deklaratsioone esitada ja hallata ettevõtja tarkvara kaudu ning vähendada andmete käsitsi sisestamist.

Enne arenduse tellimist tasub selgeks teha, kas ettevõtja peab esitama HTD või ühekordse lihtsustatud deklaratsiooni ja kui palju andmevahetust on vaja automatiseerida. Liidestuse vajadus sõltub ettevõtja tegelikest kohustustest ja töökorraldusest.

Liidestuse kavandamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni ajakohasest API dokumentatsioonist. Avaldatud V3 dokumentatsioon hõlmab nii HTD kui ka lihtsustatud deklaratsiooni teenuseid ning sisaldab juhiseid varasematelt API-versioonidelt üleminekuks. Kui lahendus on tehtud varasema versiooni jaoks, tuleb enne kasutamist kontrollida, kas see ühildub uuega.

Ettevõtjal ja tema tarkvaraarendajal tuleb:

tutvuda API tehnilise dokumentatsiooniga, sealhulgas andmevormingute, juurdepääsu ja autentimise nõuetega;
seadistada vajalikud kasutajaõigused ning katsetada liidestust esmalt testkeskkonnas;
arvestada, et testkeskkonnas esitatud deklaratsioonid ei kehti ning töökeskkonnas tuleb juurdepääs eraldi seadistada;
jälgida dokumentatsiooni uuendusi ja kavandada vajaduse korral tarkvara kohandamine.

Test- ja töökeskkonna lingid ning kasutusjuhendid leiab Euroopa Komisjoni EUDR-i infosüsteemi teabelehelt. API tehnilistes küsimustes kirjuta aadressil [email protected]. Kirja pealkiri peab algama sõnadega „EUDR API“.

Pädev asutus ja järelevalve korraldus

Eestis on EUDR-i rakendamise pädevaks asutuseks Keskkonnaamet (KeA). Keskkonnaamet koordineerib määruse rakendamist Eestis ning vastutab aruandluse ja Euroopa Komisjoniga suhtlemise eest.

EUDR kohustab liikmesriike korraldama riskipõhist ja tõhusat järelevalvet. Järelevalve eesmärk on kontrollida, kas Euroopa Liidu turule lastavad, seal müüdavad ja sealt eksporditavad tooted vastavad määruse nõuetele ning kas ettevõtjad ja kauplejad täidavad oma kohustusi. Kontrollitakse nii Euroopa Liidus toodetud kui ka imporditud tooteid.

Järelevalve ülesanded on saaduste kaupa jagatud kahe asutuse vahel:

Põllumajandus- ja Toiduamet: veised, soja, kohv, kakao, õlipalm ja neist valmistatud tooted;
Keskkonnaamet: puit, kumm ja neist valmistatud tooted.

Kontrollitavate ettevõtjate ja toodete valikul arvestatakse muu hulgas tootjariigi või selle piirkonna riskitaset, tarneahela keerukust, nõuetest kõrvalehoidmise ohtu, varasemaid rikkumisi ning muud asjakohast teavet, sealhulgas kolmandate isikute esitatud põhjendatud kahtlusi.

Järelevalves kontrollitakse hoolsuskohustuse täitmisel kogutud dokumente ja andmeid ning vajaduse korral tehakse kohapealseid kontrolle. Toodete päritolu ja nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib kasutada ka satelliidiandmeid, muid kaugseireandmeid ja laborianalüüse. Koostööd tehakse tolliasutuste, teiste liikmesriikide pädevate asutuste ning vajaduse korral tootjariikide ametiasutustega.

Kontrollid toimuvad üldjuhul ette teatamata.

Õigusaktid ja rakendamisjuhised

Euroopa raadamisvabade toodete määrus (EUDR) – määruse konsolideeritud tekst (EL) 2023/1115. Soovitame vaadata määruse konsolideeritud versioonist, kuhu on koondatud kõik muudatused.
EUDR-i lihtsustused ja kohaldamise alguskuupäevade edasilükkamine – määrus (EL) 2025/2650.
EUDR-iga hõlmatud saaduste ja toodete loetelu muutmine – komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2026/2102.
EUDR-i kohaldamise alguskuupäevade esimene edasilükkamine – määrus (EL) 2024/3234. Hilisemad muudatused on sätestatud määruses (EL) 2025/2650.
Madala ja kõrge riskiga riikide loetelu – komisjoni rakendusmäärus (EL) 2025/1093.
Riikide riskitaseme hindamine ja metoodika – Euroopa Komisjoni selgitused ning viited metoodika alusdokumentidele.
Euroopa Komisjoni EUDR-i juhenddokument (C/2026/3896).
Euroopa Komisjoni korduma kippuvad küsimused.
Täiendav teave EUDR-i rakendamise kohta Euroopa Komisjoni kodulehel.

EUDR-i infosüsteem: kasutamine ja juhendid

EUDR-i infosüsteemi sisselogimine – töökeskkond hoolsuskohustuse täitmise deklaratsioonide ja lihtsustatud deklaratsioonide esitamiseks ning haldamiseks.
Infosüsteemi tutvustus, kasutusjuhend ja koolitusmaterjalid – Euroopa Komisjoni juhised EU Logini konto loomiseks, EUDR-i infosüsteemis registreerumiseks ja deklaratsioonide esitamiseks. Samal lehel avaldatakse veebikoolituste kuupäevad, registreerimislingid ja koolitussalvestised.
Raadamisvabade toodete määruse kohase infosüsteemi kasutusjuhendeesti keeles
EUDR-i test- ja koolituskeskkond (ACCEPTANCE) – keskkond infosüsteemiga tutvumiseks ning deklaratsioonide esitamise ja tarkvaraliidestuste katsetamiseks.

Testkeskkonnas esitatud deklaratsioonid ei kehti. Test- ja töökeskkonnas tuleb registreeruda eraldi, sest ühes keskkonnas registreerumine ei anna juurdepääsu teisele.

Infosüsteemi tehnilistes küsimustes saab pöörduda Euroopa Komisjoni kasutajatoe poole aadressil [email protected].