Vee erikasutus ja selleks vajaliku loa saamine
Mis on vee erikasutus?
Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt veeseaduse § 186 toodule. Vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek.
Vastavalt veeseaduse § 187 punktidele 1-19 peab veeluba olema, kui:
- võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, >30 m3/ööpäevas;
- võetakse põhjavett >150 m3 kuus või >10 m3 ööpäevas;
- võetakse mineraalvett;
- juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;
- juhitakse heide otse põhjavette veeseaduse § 126 lõigetes 3 ja 5 sätestatu kohaselt;
- juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
- paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
- süvendatakse merd või paigutatakse mere põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 m3;
- juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
- paigutatakse merre tahkeid aineid mahuga alates 100 m3;
- kaadatakse mahuga alates 100 m3;
- põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
- toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades;
- veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
- arendatakse vesiviljelust (kala-, karbi- v vetikakasvandus) toodangu juurdekasvuga >1 t/a, seejuures meres vetika- ja karbikasvanduse puhul toodangu juurdekasv >100 t/a;
- rajatakse >1 ha või likvideeritakse >0,1 ha suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
- muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või >1 ha suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
- muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi;
- toodetakse taaskasutusvett heitveest, karjääri- või kaevandusveest, jahutusveest või vesiviljelusest pärinevast veest.
Veeloa annab Keskkonnaamet. Väljaspool Läänemerd annab kaadamiseks veeloa Kliimaministeerium.
Veeloa saamiseks esitab veeloa taotleja veeloa andjale kirjaliku nõuetele vastava taotluse.
Veeloa andmine otsustatakse 90 päeva jooksul nõuetekohase taotluse ja dokumentide saamisest arvates.
Veeloa taotlemine toimub läbi infosüsteemi KOTKAS
Keskkonnamõju hindamine vee erikasutusega seotud tegevuste puhul
Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju hindamise (KMH) kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Veekasutuse aastaaruanne
Veeseaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.01.2020 määruse nr 6 "Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord" kohaselt peab vee erikasutaja esitama vähemalt üks kord aastas veekasutuse aruande kasutatud vee, heitvee hulga ja suublasse juhitud reoainete koguse, veekasutuse majanduslike näitajate ning mere süvendamise ja kaadamise käigus eemaldatud, ümberpaigutatud ning kaadatud aine koostise ja mahu kohta.
Veekasutuse aastaaruanne tuleb esitada hiljemalt 1. märtsiks keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS.
Vaata täpsemalt ka Keskkonnaameti kodulehelt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-kiirgus/vesi/keskkonnaluba
Abimaterjalid:
HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea (2024)
Mereuuringuluba
Veeseaduse §244 kohaselt peab välisriik, välisriigi kodanik või juriidiline isik või rahvusvaheline organisatsioon, kes soovib Eesti merealal teaduslikke uuringuid teha või neid tellida, esitama Kliimaministeeriumile mereuuringuloa taotluse. Riigipiiri seaduse 141 lg 11 alusel on Kliimaministeeriumil õigus välja anda ka mereuuringuloaga seonduvaid laevalube, kui teaduslikke mereuuringuid soovitakse teha Eesti sisemeres.
Täiendav ingliskeelne info ja loataotluste näidisvormid on leitavad ingliskeelselt lehelt Marine Research Permit.
Küsimuste korral pöörduda merendusosakonda: tel 626 2987 või e-post: [email protected]
Viimati uuendatud 28.10.2025