Mõju hindamise eesmärk on eelduse loomine selleks, et:
- otsuste tegemisel võetakse arvesse võimalikult kõiki olulisi tagajärgi;
- otsustamisel arvestatakse erinevate huvigruppide väärtushinnanguid;
- taotletud eesmärgi saavutamiseks valitakse optimaalne tee.
Mõju hindamise protsesse tutvustav video:
Mõju hindamine jaguneb:
Keskkonnamõju hindamiseks (KMH), mille eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks;
Keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks (KSH), mille eesmärk on keskkonnakaalutlustega arvestamine strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ja kehtestamisel.
KMH ja KSH on reguleeritud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS).
KMH litsents Litsentseeritud KMH juhtekspertide info on leitav Keskkonnaotsuste infosüsteemist KOTKAS
KMH reform
Kliimaministeerium on kaasajastamas keskkonnamõju hindamise teenust. Eesmärgiks on luua teenus, mis on kasutajakeskne, kiire, võimalikult suures osas automatiseeritud ja andmepõhine. Muudatuste tulemusel peab vähenema oluliselt kogu KMH protsessi aja- ja ressursikulu ning suurenema mõju hindamise sisuline kvaliteet. Täpsem info siin.
Mõju hindamise elektroonilised avalikud arutelud
Vastavalt KeHJS-ile peab avaliku väljapaneku järel toimuma avalik arutelu, kuid arutelu formaat on täpsustamata. Tavapäraselt toimuvad arutelud füüsiliste kogunemistena. Alternatiivselt on võimalik korraldada mõju hindamise avalikke arutelusid ka elektroonilises formaadis. Selleks on Keskkonnaministeerium koostanud dokumendi asjaolude kohta, millega tuleb elektroonilises formaadis arutelu korraldamisel arvestada.
Eksperdirühma liikmete nimetamine KMH/KSH programmis
KeHJS-is oli (kuni 19.10.2024 kehtinud redaktsiooni järgi) KMH/KSH programmi üheks sisunõudeks eksperdirühma liikmete esitamine nimeliselt, milleta ei ole võimalik programmi nõuetele vastavaks tunnistada. Nn kahe-etapiliste hangete korraldamisel võib aga esineda olukord, et KMH/KSH aruande koostab juhtekspert/eksperdirühm, mis erineb KMH/KSH programmis paikapandust. Selleks koostas Keskkonnaministeerium tõlgendusdokumendi, mis selgitab võimalikke variante olukorra lahendamiseks KMH/KSH menetlustes. Dokument kehtib kuni 19.10.2024 algatatud KMH/KSHde puhul, kuna 20.10.2024 jõustunud KeHJS redaktsiooni järgi (§ 13 lg 1 p 8 ja § 36 lg 2 p 8) ei pea KMH/KSH programmis eksperdirühma liikmeid nimeliselt esitama.
Uuringud
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2026. aastal analüüs, mille eesmärk oli hinnata kohustusliku keskkonnamõju hindamisega ning eelhinnanguga tegevuste ja nende künniste asja- ja ajakohasust. Analüüsi koostas Karl Kupits (Maves OÜ) koostöös Ethel Simmuli (Maves OÜ), Kristjan Pirimäe (Roheline Rada OÜ), Bernard Raafael Niitra (Roheline Rada OÜ) ja Margus Kõivaga (Advokaadibüroo WALLESS).
- Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2025. aastal juhend, mis annab keskkonnamõju hindamise ekspertidele toetavad suunised tuuleparkidega kaasneva keskkonnamõju ühtseks hindamiseks. Juhend keskendub neljale olulisele mõjule – välisõhus leviv müra, madalsageduslik heli (sh infraheli), vibratsioon ja varjutamine. Lisaks juhendile valmis välisriikide võrdlusanalüüs, mille raames käsitleti Läti, Leedu, Soome, Taani ja Saksamaa tuuleparkide keskkonnamõju hindamise regulatsioone ja praktikaid.
- 2025. aastal valmis Kliimaministeeriumi tellimusel analüüs keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning Vabariigi Valitsuse 29.06.2005 määruses nr 224 "„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud taastuvenergeetikaga seotud tegevuste ning nende künniste hindamiseks. Töö eesmärk oli taastuvenergeetika projekte silmas pidades analüüsida KMH kohustustega tegevuste ning eelhinnangu kohustusega tegevuste kehtivaid künniseid. Analüüsi koostas Karl Kupits (Maves OÜ) koostöös Kristjan Pirimäe (Roheline Rada OÜ), Bernard Raafael Niitra (Roheline Rada OÜ) ja Tarmo Koppeliga (TalTech).
- Kliimaministeeriumi tellimusel valmis 2024. a KMH digipöörde teenusdisani raames õigusanalüüs (koostaja Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ). Analüüsi eesmärk oli võrrelda Eesti KMH ja KSH regulatsiooni Euroopa Liidu direktiividega, mis reguleerivad KMH ja KSH menetlus- ja sisunõudeid, et selgitada välja, milline osa Eesti KMH ja KSH regulatsioonist tuleneb direktiividest ja milline osa on täiendav siseriiklik regulatsioon.
- Keskkonnaministeerium tellis 2020. a analüüsi, mille peamine eesmärk oli esitada ettepanekuid koos põhjendustega Eesti KMH ja KSH süsteemi kitsaskohtade lahendamiseks, mille tulemusel on võimalik mõju hindamise süsteemi parandada. Ettepanekute esitamisel lähtuti sh teiste riikide praktika analüüsist, 2019. a töö tulemustest ning viimasel viiel aastal teostatud KMH/KSH valimi analüüsist. Uuringu koostasid Piret Toonpere (LEMMA OÜ) ning Kristjan Piirimäe (FIE).
18.02.2021 huvigruppidele korraldatud KMH/KSH infopäeva esitlused:
- Keskkonnaministeerium tellis 2019. a uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja KMH menetluse positiivsed küljed ja kitsaskohad menetluse osapoolte vaatevinklist. Selleks koostati veebipõhine ankeet-küsitlus eraldi KMH ja KSH menetluse kohta ning viidi läbi fookusrühma arutelud. Uuringu järeldusena on toodud esile valdkonna tugevused, suurimad väljakutsed ja vähem olulised kitsaskohad. Uuringu koostajad on Kaja Peterson (SEI Tallinn) ja Siim Vahtrus (Keskkonnaõiguse Keskus).
Keskkonnamõju hindamise tagasiside
Kliimaministeeriumil on ülevaatamisel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ nimetatud tegevuste loetelud.
Sellega seoses palume keskkonnamõju hindamise osapoolte (otsustajad, asjaomased asutused, valitsusvälised organisatsioonid jt) ettepanekuid KeHJSis ja määruses nimetatud tegevuste kohta, mis vajaksid Teie hinnangul muutmist. Palume ettepanekute esitamisel nimetada tegevus ja muutmise vajadus koos põhjendusega võimalikult konkreetselt (nt kas suurendada/vähendada arvulist künnist või künnise puudumisel see lisada, näidates ka künnise suuruse).
Viimati uuendatud 11.06.2026
