Teehoid ja -ehitus

Eesti teedevõrk on suuresti juba välja kujunenud ja aegruumiliste vahemaade olulist vähendamist pole majanduslikult otstarbekas eesmärgiks võtta. Seetõttu lähtutakse teehoiu planeerimisel esmajärgus põhimõttest luua kõikidele liiklejatele, sealhulgas jalakäijatele ja jalgratturitele, ohutud tingimused.

Lõppeesmärgiks on säästa aastatel 2016-2025 vähemalt 254 inimelu ja vältida raskete vigastuste teket vähemalt 950 inimesele. Selleks vajalikud tegevused on kirjas liiklusohutusprogrammis, mille täitmist koordineerib valitsuse moodustatud liikluskomisjon ning mille kehtiv versioon ulatub aastani 2025. Liikluskorraldust reguleerib liiklusseadus.
 

Liiklusohutusprogramm 2016-2025
 

Ühegi inimese hukkumine või raskelt vigastada saamine teeliikluses ei ole aktsepteeritav. Liiklusohutussüsteemi otsuste tegemisel seatakse kõigil otsustustasanditel eesmärgiks maksimaalne liiklusohutuse tagamine. Lähtepunktiks võetakse liiklusohutuse filosoofiline lähenemisviis – nullvisioon.

Nullvisioon ei ole liiklusohutusprogrammi eesmärk, vaid tegemist on eelkõige strateegilise raamistikuga liiklusohutuse alases mõtteviisis ja sellest tulenevates järeldustes ning toimingutes.

Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale:

• Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja

• Ohutu keskkond

• Ohutu sõiduk

Viited

• Liiklusohutusprogramm, selle elluviimiskavad ja tegevuste täitmise aruanded

Avalikult kasutatav teedevõrk jaguneb  riigiteedeks ja kohalikeks teedeks.

Riigiteede korrashoid ja arendamine kuulub Transpordiameti pädevusse. Teehoiuvahendid, sealhulgas välisvahendid, määratakse igaks eelarveaastaks riigieelarves. Riigiteede korrashoidu ja arendamist teostatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud teehoiukava alusel. 

2025. aasta juunis kinnitas valitsus riigiteede teehoiukava aastateks 2025-2028.

Teehoiukavas on selgitatud avalikult kasutatavate teede teehoiu rahastamise ning teehoiuks kavandatud vahendite kasutamise põhimõtteid, on antud ülevaade riigiteede võrgust ja selle seisukorrast. Kirjeldatud on erinevate teehoiukava meetmete sisu ja objektide valiku põhimõtteid ning antakse ülevaade väljakutsetest ja arenguvajadustest riigiteedel.

Teehoiukava sisaldab teehoiuks kavandatud rahaliste vahendite jaotust teedevõrgu säilitamis- ja arendamismeetmete vahel aastate lõikes ning ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirja.

Kohalike teede hoid on kohalike omavalitsuste ülesanne ja selle rahastamine sõltub otseselt kohaliku omavalitsuse üksuste prioriteetide seadmisest eelarve koostamisel.  

Riigieelarvest toetatakse omavalitsusi teehoiu ülesande täitmisel vastavalt võimalustele ning riigipoolne sihtfinantseerimine on kohalike teede hoiu täiendav rahastamine.

Kohalike teede hoiuks eraldatav toetus jaguneb kaheks:

• Valemipõhine toetus

Kohalike teede hoiu toetus jaotatakse toetusfondi kaudu kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt kohalike maanteede ja tänavate pikkusega, seejuures tänavate pikkus korrutatakse viiega.

• Juhtumipõhine toetus

Juhtumipõhist toetust eraldab Kliimaministeerium majandus- ja taristuministri määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtted“ alusel.

Valemi- ja juhtumipõhise toetuse proportsioonid ja mahud otsustakse igal eelarveaastal eraldi.

Ehitusgiid

Ehitusgiid on teejuhiks ehitamise kavandamisel sh ka teede ja tänavate osas: selgitab mõisteid ja õigusraamistikku, kirjeldab olulisimaid tegevusi ja nõudeid ning juhendab, kas ja milliseid lube või kooskõlastusi on vaja.