Ehitus- ja lammutusjäätmed on põlevkivitööstuse jäätmete järel suuruselt teine jäätmevoog, moodustades ca 17,5% kogu Eesti jäätmetekkest.
2021. aastal tekkis Eestis kokku ca 3,22 miljonit tonni ehitus- ja lammutusjäätmeid. Sellest ca 2,04 miljonit tonni moodustasid saastumata kivid ja pinnas ning süvenduspinnas. Muid tavajäätmete hulka kuuluvaid ehitus- ja lammutusjäätmeid tekkis ca 1,08 miljonit tonni ning ohtlikke ehitus- ja lammutusjäätmeid 100 682 tonni (peamiselt saastunud pinnas).
Õigusaktidest tulenevad kohustused
Jäätmeseaduse kohaselt tuleb ehitise lammutamisel võimalikult suures ulatuses liigiti koguda ohtlikke aineid sisaldavaid materjale ning korduskasutuseks või ringlussevõtuks sobivaid materjale. Täpsemad nõuded ehitus- ja lammutusjäätmete liigiti kogumisele on seatud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas.
Ehitus- ja lammutusjäätmed omavad suurt potentsiaali teisese toormena kasutamiseks, aidates seeläbi vähendada esmase toorme kasutust. Euroopa Komisjoni poolt on ehitus- ja lammutusjäätmetele seatud taaskasutuse sihtmäär, mille kohaselt tuleb taaskasutada vähemalt 70% tavajäätmete hulka kuuluvatest ehitus- ja lammutusjäätmetest (va kivid, pinnas ja süvenduspinnas) kas korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna või muul viisil, sealhulgas tagasitäiteks muude ainete asemel.
Eestis on kõrge ehitus- ja lammutusjäätmete taakasutuse tase (2021. aastal suunati taaskasutusse 90% tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest) ning taaskasutuse sihtarvu täitmisega probleeme ei ole. Samas moodustab suure osa ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutusest kasutamine tagasitäiteks, samas kui jäätmehierarhia põhimõtete kohaselt tuleb jäätmete tagasitäiteks kasutamisele eelistada nende materjalina ringlussevõttu.
Mida teha ehitus- ja lammutusjäätmetega?
-
Ehitus- või lammutustegevuses tekkinud kasutuskõlblikud materjalid ja detailid kasuta ise uuesti või anna need üle korduskasutuseks (nt mõne veebiplatvormi või korduskasutuskeskuse kaudu).
-
Kogu ehitus- ja lammutusjäätmeid võimalikult suures ulatuses liigiti. Liigiti kogutud jäätmeid on võrreldes segaprahina kogutud jäätmetega võimalik oluliselt lihtsamini ringlusse võtta ehk nendest uusi tooteid valmistada.
-
Tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmed vii jäätmejaama või telli jäätmete äravedu vastavat keskkonnakaitseluba omavalt ettevõttelt.
Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ning käitluse olukord Eestis
Täpsemat infot ehitus- ja lammutusjäätmete tekke, liigiti kogumise ja käitluse kohta leiab 2024. aastal Keskkonnaagentuurikoostatud tööst „Ehitus- ja lammutusjäätmete tekke ja käitluse analüüs“.
Viimati uuendatud 27.03.2025
