Tuuleenergia arendamine on kulutõhus lahendus taastuvelektri tootmiseks Eestis. Selle kasutegur ehk tegeliku toodangu suhe teoreetilisse maksimumtoodangusse on vahemikus 25-40 protsenti maismaal ning 45-55 protsenti merel.
Kui palju üks tuulik elektrit toodab sõltub tuuliku võimsusest, tuule kiirusest, labade laiusest ning õhu tihedusest. Mida kõrgem õhurõhk, seda soodsamad on tingimused elektri tootmiseks.
2024. aastal tootsid tuuleelektrijaamad 1164 GWh elektrienergiat.
Tuulikutasude arvestamine
NB! Tuulikutasu kalkulaatori, rohkem infot ning detailseid näiteid on võimalik leida Keskkonnaportaalist.
Seaduse järgi makstakse tuulikutasu nendele omavalitsustele ja inimestele, kes asuvad sellise tuulepargi mõjupiirkonnas, mis on alustanud tööd pärast 2023. aasta 1. juulit. Hüvitist saavad kuni 250-meetristest tuulikutest kuni 2 kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised ning üle 250-meetriste tuulikute puhul kuni 3 kilomeetri kaugusel asuvad majapidamised.
Maismaatuulikud toovad mõjualas elavatele inimestele maksimaalselt kuni kuue alampalga suuruse sissetuleku aastas (2025. aastal max 5316 eurot). Tasu suurus sõltub eelmise kvartali elektri börsihinnast ja tuulikuga toodetud elektrienergia mahust. Lisaks tuulikutasule on võimalik omavalitsusel tuulepargi planeerimise käigus jõuda arendajaga kokkuleppele kogukonnale täiendavate hüvede pakkumiseks: nt soodushinnaga elektrilepingud, teede korrastamine, spordiväljakute rajamine vms. Omavalitsuse roll on siin elanike soove ja huvisid arendajatele edastada ning jõuda kõigile kasuliku lahenduseni
Eelmise kvartali elektri börsihinna aritmeetilise keskmise kohta saab infot Eleringi veebilehelt ja allpool:
Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind:
- 2026 III kvartal - 59,08 €/MWh
- 2026 II kvartal - 59,69 €/MWh
- 2026 I kvartal - 122,47 €/MWh
- 2025 IV kvartal - 86,31 €/MWh
- 2025 III kvartal - 64,85 €/MWh
- 2025 II kvartal - 61,48 €/MWh
- 2025 I kvartal - 109,97 €/MWh
- 2024 IV kvartal - 86,11 EUR/MWh
- 2024 III kvartal - 96,50 EUR/MWh
- 2024 II kvartal - 75,96 EUR/MWh
- 2024 I kvartal - 90,42 EUR/MWh
- 2023 II kvartal - 74,38 EUR/MWh
- 2023 III kvartal - 95,65 EUR/MWh
- 2023 IV kvartal - 93,71 EUR/MWh
Kuidas sünnib tuulepark?
Tuulepargi rajamine on pikk protsess, mis hõlmab nii tehnilisi, keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid kaalutlusi. Alates arendaja esimesest ideest kuni pargi valmimiseni võib kuluda vähemalt 2-3 aastat, sageli aga rohkem, sõltuvalt planeeringu keerukusest ja mõjuhindamise mahust. Kõigepealt alustab tuuleparki rajada sooviv ettevõte pargi rajamiseks sobiva ala otsinguga ja analüüsib milline piirkond vastab tuulikute püstitamiseks vajalikele tingimustele ning kui palju tuulikuid sinna mahuks, et projekt oleks majanduslikult tasuv. Kui sobiv ala on leitud, astutakse esimene ametlik samm: pöördutakse kohaliku omavalitsuse poole. Just vald või linn algatab planeeringu koostamise. Kehtestatud planeering on eelduseks, et tuulepark üldse sündida saaks.
Vaata videot Keskkonnaportaali kodulehelt.
Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring. Tutvustus ja andmekaitsetingimused
Sotsiaalministeeriumi ja Kliimaministeeriumi tellimusel viib Tartu Ülikool läbi uuringu „Tuuleparkide akustilise mõju uurimine: mõõtmine ja modelleerimine ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring“.
Uuringu eesmärk on hinnata tuuleparkidega seotud kuuldava müra ja infraheli võimalikku seost inimeste tervise ning häiritusega.
Uuring koosneb registripõhisest uuringust ja küsitlusuuringust. Registripõhises uuringus kasutatakse olemasolevaid registriandmeid. Küsitlusuuringus osalemiseks võetakse inimestega eraldi ühendust.
Isikuandmete vastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium. Volitatud töötleja on Tartu Ülikool.
Registripõhises uuringus kasutatakse andmeid avalikes huvides toimuva teadustöö eesmärgil. Andmeid töödeldakse ilma inimeselt eraldi nõusolekut küsimata, sest kasutatakse varem kogutud registriandmeid ning uuringus osalemine ei eelda inimeselt täiendavaid tegevusi. Küsitlusuuringus töödeldakse andmeid isiku nõusoleku alusel.
Registripõhises uuringus kasutatavad andmed on pseudonüümitud ning teadlased ei näe uuritavate nimesid, isikukoode ega kontaktandmeid. Andmeid säilitatakse ja analüüsitakse Tartu Ülikooli turvalises ligipääsupiirangutega uurimiskeskkonnas. Pärast registripõhise uuringu lõppu eemaldatakse uuringu teadlastelt ligipääs uuringus kasutatavatele andmetele. Registripõhise uuringu käigus kasutatavad andmed kustutatakse pärast nende säilitamiseks ette nähtud tähtaja möödumist (31.08.2029). Küsitlusuuringu andmeid säilitatakse peale uuringu lõppu kuni 31.12.2034, et tagada vajadusel hilisem andmete kontrolli või taas-analüüsi võimalus.
Uuringu läbiviimiseks ja isikuandmete töötlemiseks on saadud vajalikud kooskõlastused ning uuring viiakse läbi kooskõlastustes ja andmekaitsetingimustes kirjeldatud tingimustel.
Uuringu tulemused avaldatakse üldistatud kujul. Peamised tulemused avaldatakse avalikkusele ministeeriumite kodulehtede ja muude kanalite kaudu.
Inimesel on õigus saada teavet oma isikuandmete töötlemise kohta, tutvuda enda kohta käivate andmetega, taotleda andmete parandamist või kustutamist, nõuda töötlemise piiramist, esitada vastuväiteid andmete töötlemisele ning õigus nõusolek küsitlusuuringus osalemiseks igal ajal tagasi võtta.
Kui Te ei soovi, et Teie registrites olevaid andmeid uuringus analüüsitakse, saate esitada selle kohta avalduse uuringu vastutavale täitjale Hans Orrule e-posti aadressil [email protected]. Avalduse võib esitada kuni uuringu lõpuni 10.01.2028. Andmete analüüsimisest loobumine ei mõjuta õigust saada tervishoiu- või muid avalikke teenuseid.
Uuringuga seotud küsimustes saab pöörduda uuringu vastutava uurija Hans Orru poole e-posti aadressil [email protected] või telefonil +372 527 7427.
Isikuandmete töötlemise ja uuritava õigustega seotud küsimustes saab pöörduda Kliimaministeeriumi andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected] või Sotsiaalministeeriumi andmekaitsespetsialisti poole e-posti aadressil [email protected].
Isikuandmete töötlemisega seotud küsimuste või kaebuste korral on õigus pöörduda ka Andmekaitse Inspektsiooni poole veebilehel https://www.aki.ee/ avaldatud kontaktidel.
Uuringu andmekaitsetingimustega saab tutvuda:
ELWIND
ELWIND on Eesti ja Läti ühine projekt meretuulepargi rajamiseks Läänemerre. Tegu on ambitsioonika ja keskkonnasõbraliku taastuvenergiaprojektiga, mis suurendab piirkonna energiasõltumatust ja -julgeolekut. ELWIND on loodud eesmärgiga tugevdada regiooni energiaturgu, investeerides meretuuleenergia tootmisse ja riikidevahelise elektrihübriidühenduse rajamisse.
ELWINDi projektiga plaanitakse rajada kokku 700-1000 MW meretuule tootmisvõimsust Eesti ja Läti merealale. Riigid teevad aladele vajalikud ettevalmistustööd eelplaneeringute, uuringute ja hoonestuslubade näol ning seejärel korraldatakse hoonestuslubadele enampakkumised. 2022. aasta oktoobris kinnitas Vabariigi Valitsus ELWINDi asukohaks Eesti merealal Sõrve säärest läände jääva mereala. Lätis asub tuulepargi ala Kurzeme piirkonnas Liepaja ja Ventspilsi vahel rannikust eemal.
ELWINDi viivad ellu Kliimaministeerium, Läti majandusministeerium, Keskkonnainvesteeringute Keskus, Läti Investeerimis- ja Arenguagentuur ja Läti põhivõrguoperaator Augstsprieguma tīkls (AST).
Rohkem infot Elwindi kodulehel.
Viimati uuendatud 07.10.2026
