Kaubaveo tegevusluba
Ettevõtjal, kes korraldab tasulist veosevedu üle 3500 kg suurima lubatud täismassiga auto või autorongiga, peab olema ühenduse tegevusluba ning iga nimetatud auto kohta selle tegevusloa kinnitatud ärakiri.
Alates 21. maist 2022 peab rahvusvahelise tasulise veoseveo korraldamiseks olema ettevõtjal tegevusluba ka juhul, kui ta korraldab seda vedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass on üle 2500 kg kuni 3500 kg.
Alates 21. veebruarist 2022 peab Ühendatud Kuningriiki rahvusvahelise tasulise veoseveo korraldamiseks ettevõtjal olema ühenduse tegevusluba ja iga tema kasutuses oleva üle 2500 kg suurima lubatud täismassiga auto või autorongi kohta selle tegevusloa kinnitatud ärakiri.
Auto kohta antud tegevusloa kinnitatud ärakiri peab rahvusvahelise tasulise veoseveo ja sellega seonduva tühisõidu korral olema alati autos kaasas.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1071/2009/EÜ ning autoveoseadus sätestavad nõuded tegevusloa taotleja asutamistingimustele, pädevusele, heale mainele ja finantssuutlikkusele.
Ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja taotlusi menetleb ja dokumente väljastab Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), kellele peab ettevõtja lisaks taotlusele esitama ka veokorraldusjuhi määramist kinnitava dokumendi ning ametipädevust tõendava dokumendi. Tegevusloa taotleja peab olema kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Autoveoseaduses sätestatud hea maine nõudele peavad vastama tegevusloa taotleja ja omaja, vedaja veokorraldusjuht kui ka tegevjuht.
Ühenduse tegevusluba ei ole vajalik, kui tegemist on autoveoseaduse §-s 6 sätestatud veoga (nt riigisiseselt lume ja jää äravedu, põllumajandustoodete vedu 65 km raadiuses põllumajandustootja tegevuskohast, küttepuude vedu 50 km raadiuses puidutööstusettevõtja tegevuskohast, prügi- ja jäätmevedu, postivedu universaalteenusena jm).
Samuti ei ole tegevusluba vajalik, kui tegemist on autoveoseaduse § 11 mõistes autoveoga, mis toimub omal kulul. Oma kulul korraldatav veosevedu peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d sätestatud nõuetele.
Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi territooriumil kabotaažveo teostamisel peab vedaja täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklites 8 ja 9 sätestatud nõudeid.
Transpordiameti käskkirjaga on moodustatud autokaubaveo komisjon, mille eesmärk on vaadata läbi ja kontrollida veoseveo korraldust reguleerivate õigusaktide ja rahvusvaheliste kokkulepete rikkumiste juhtumid ning teha korduvate raskete autoveoalaste rikkumiste ilmnemisel pädevatele asutustele ettepanekuid rikkujate osas asjakohaste meetmete rakendamiseks, et tagada autovedudel aus konkurents, liiklusohutuse tõhustamine ja õigusaktide järgimine.
Komisjoni kuuluvad Transpordiameti, MKM-i, Tööinspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni ja Autoettevõtete Liidu esindajad.
Lisainfo
- Autoveoseadus
- Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (ADR) 2019 (eesti ja inglise keeles)
- Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP) 2017 (eesti ja inglise keeles)
Liiklusjärelevalve infosüsteem (LJVIS)
Liiklusjärelevalve infosüsteem on liiklusseaduse alusel loodud andmekogu, mille eesmärgiks on autoveo- ja liiklusjärelevalve käigus kogutud andmete elektrooniline talletamine ja süstematiseerimine, asjaomaste asutuste vahel vahetamine ning nende andmete alusel järelevalve teostamine.
Samuti autoveo- ja liiklusjärelevalvet kajastavate aruannete ja analüüside koostamine.
Liiklusjärelevalve infosüsteemi kantakse nelja liiki andmeid:
- Teedel järelevalve teostamisel kogutud andmed mootorsõidukite ja haagiste tehnoseisundi, massi, teljekoormuse ja mõõtmete, autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise, seaduse või välislepingu alusel veo teostamiseks nõutavate dokumentide ning ohtlike veoste autoveo kontrollimise kohta. Samuti kontrollimise käigus tuvastatud süüteo kvalifikatsioon ja karistuse liik, kaasa arvatud autoveoalaste raskete õigusrikkumiste andmed
- Ettevõttes autojuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimisel kogutud andmed
- Välisriigist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile saadetud andmed Eesti veoettevõtja kontrollimisel avastatud autoveo- või liiklusalase õigusrikkumise ja selle osas kohaldatud karistuse kohta, kaasa arvatud autoveoalaste raskete õigusrikkumiste andmed
- Hea maine nõuetele mittevastavaks tunnistatud veokorraldaja andmed
Andmete sisestamist liiklusjärelevalve infosüsteemi korraldavad Politsei- ja Piirivalveamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tööinspektsioon ja Maanteeamet, kelle ametnikel on võimalik liiklusjärelevalve infosüsteemi logida ID-kaardi või mobiil-IDga juhul, kui see ametnik omab infosüsteemi andmetele juurdepääsu sõltuvalt oma tööülesannetest ja kelle andmed on infosüsteemi sisestatud.
Isikuandmeid, milleks on autojuhi nimi ja isikukood, veoettevõtja nimi, aadress ja äriregistri kood, sõiduki registreerimisnumber, säilitatakse andmekogus kaks aastat, pärast mida need andmed kustutatakse. Muid andmeid, mis ei ole isikuandmed, säilitatakse liiklusjärelevalve infosüsteemis viis aastat, pärast mida need andmed arhiveeritakse.
Avalik juurdepääs liiklusjärelevalve infosüsteemi andmetele
ID-kaardi või mobiil-IDga liiklusjärelevalve infosüsteemi logides on füüsilisel ja juriidilisel isikul võimalik saada temaga seotud andmeid liiklusjärelevalve infosüsteemist (kontrolli aeg, kontrolli teostanud asutus, autojuhi nimi, sõiduki registreerimisnumber, kontrolli tulemus, karistuse määramise alus ning väärteomenetluse lõpetamise alus). Juriidilise isikuga seotud andmetele liiklusjärelevalve infosüsteemis on juurdepääsuõigus tagatud ettevõtte juhatuse liikmele, kelle seotust asjaomase ettevõttega kontrollitakse äriregistrist.
Viited
Viimati uuendatud 01.07.2023
