Ministeeriumi sõlmitud vaba tahte lepingud:
Vaba tahte lepingud sõlmitakse välja kujundatud ühiste arusaamade ja eesmärkide fikseerimiseks Kliimaministeeriumi ja ettevõtte/organisatsiooni vahel.
Meie keskkonnakasutus on õiguslikult raamistatud. Sellelt oodatakse kõrgetasemelist, ent majandusarengut mittepärssivat keskkonnakaitselist väljundit. Praegune regulatsioon, kui selge see ka poleks, kannab endas üldjuhul siiski „käsu ja keelu“ printsiibile omast mõttemaailma, mis keskendub piirangute seadmisele ja nende eirajate karistamisele.
Kuigi keelud, piirangud ja vahendid korralekutsumiseks on meie ühiskonnale omased ja need asendamisele ei kuulu, on parima tulemuse saavutamiseks vajalik asjade sisuline mõistmine nende elluviija poolt. Tarvis on analüüsida toimunu tagajärgi, teha sellest omad järeldused ning kasutada neid saasteennetuslikel ja tehnoloogilist progressi toetavatel eesmärkidel. Just sellepärast sõlmib Kliimaministeerium ettevõtete ja organisatsioonidega vaba tahte lepinguid.
Üldjoontes ei kaasne lepingu osapooltele otseseid rahalisi kohustusi.
- Ministeerium informeerib ettevõtteid tulevastest muudatustest keskkonnaalastes õigus- ja normatiivaktides ning kaasab ettevõtteid õigusaktide väljatöötamisele ettevõtte valdkonnas.
- Ettevõte võtab endale keskkonnaalaseid kohustusi, mida kehtivad õigusaktid otseselt ei nõua, kuid mis märgatavalt parandavad keskkonna seisukorda.
Vaba tahte lepingute sõlmimine on muutumas üha populaarsemaks erialaliitude seas. Kui varem otsis Kliimaministeerium endale lepingupartnereid ettevõtete hulgast, siis nüüd on muutumas peamiseks sihtgrupiks erialaliidud, kelle vahendusel saab kaasatud suuremal hulgal ettevõtteid.
Ka erialaliidud ilmutavad huvi lepingu sõlmimiseks - sellest omakorda järeldub, et vaba tahte lepingud on muutunud aktuaalsemaks ning nii organisatsioonid kui ka nende liikmed peavad oluliseks keskkonnakaalutlustega tõhusamalt arvestamist ning negatiivse keskkonnamõju minimiseerimist.
Viimati uuendatud 21.08.2023
