Loe täpsemalt:
Veevarustus ja kanalisatsioon on keskkonna ning rahvatervise seisukohalt olulised teenused, mille kaudu tagatakse joogivee varustus ja reovee nõuetekohane kogumine ning puhastamine. Eesmärk on tagada Eesti põhjavee ja pinnaveekogude hea seisund, vähendada reostuskoormust ning toetada kaasaegse, toimepideva ja kättesaadava veevarustuse ja kanalisatsioonitaristu arendamist nii linnalistes piirkondades kui ka hajaasustuses.
Altpoolt leiate ametlikku ja kodanikule suunatud teavet valdkonna põhipunktide kohta.
Teemavaldkonnad
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVVK) on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse tarbijaid joogiveega ning kogutakse ja puhastatakse reo- ja sademevett. ÜVVK-na käsitatakse süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on vähemalt 10 m³ ööpäevas või mis teenindab vähemalt 50 inimest, samuti väiksemaid süsteeme, kui kohalik omavalitsus on need arendamise kavaga vastavalt määratlenud. Ka sademevee ärajuhtimise rajatised võivad kuuluda ÜVVK koosseisu, kui see on kohalikus arenduskavas sätestatud.
Valdkonda reguleerib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS).
ÜVVK arendamine toimub kohaliku omavalitsuse koostatud vähemalt 12-aastase arendamise kava alusel, mida vaadatakse üle vähemalt iga nelja aasta järel. Kava koostatakse koostöös vee-ettevõtjaga ning see tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduameti ning Terviseametiga. Kui sademeveesüsteemid ei kuulu ÜVVK koosseisu, peab omavalitsus koostama eraldi sademevee majandamise kava.
ÜVVK teenust osutab kohaliku omavalitsuse määratud vee-ettevõtja. Teenuse kasutamine toimub teenuslepingu alusel ning liitumine eraldi liitumislepingu alusel. Vee-ettevõtjal on õigus võtta põhjendatud liitumistasu ning teenustasu.
Teenuse hind peab katma põhjendatud tegevuskulud, keskkonnanõuete täitmise, vajalikud investeeringud ja tagama mõistliku tulukuse, kuid ei tohi dubleerida liitumistasuga kaetud kulusid. Teenuse hinnad kooskõlastab ja kinnitab Konkurentsiamet.
Info on suunatud isikutele, kes võtavad vee- ja joogivee ning muude veetüüpide proove uuringute ja kontrolli eesmärgil. Atesteerimist korraldab Kliimaministeerium koostöös Terviseametiga, ning atesteerimistunnistus kehtib seitse aastat. Vee- ja joogiveeuuringute proovivõtjate kompetents ja nõuded on sätestatud õigusaktides (nt keskkonnaministri määrused ja veeseadus).
Proovivõtjate ettevalmistamiseks korraldatakse väljaõpet ja atesteerimist, mille käigus läbivad osalejad kirjaliku testi, suulise vestluse ning esmase atesteerimise puhul ka praktilise ülesande sooritamise. Atesteering toimub eri veekvaliteedi valdkondades, sh joogivesi, põhjavesi, pinnavesi, heitvesi ja merevesi. Vajalikud dokumendid ning atesteerimise ajakava avaldatakse vastava info all.
Lehel on kättesaadav ka atesteeritud proovivõtjate nimekiri ja koolitusinfo.
Reoveesette taaskasutus on suunatud reoveest eraldatud sette väärtustamisele ja ringlussevõtu edendamisele. Selle eesmärk on toetada ressursitõhusust, vähendada jäätmetena ladestamise vajadust ning suunata sette kasutust keskkonnasäästlikeks ja majanduslikult põhjendatud lahendusteks.
Lehel käsitletakse järgmisi põhiprintsiipe:
- Reoveesette käsitlemine ja taaskasutus peab vastama kehtivatele keskkonna- ja tervisekaitsenõuetele.
- Reoveesette taaskasutus peab põhinema põhjendatud analüüsil, sealhulgas riski- ja keskkonnamõjude hindamisel.
- Taaskasutuse võimalused võivad hõlmata näiteks sette kasutamist põllumajanduses, energia tootmisel või muudes sobivates protsessides, kuid see peab alati toimuma vastavalt regulatsioonidele ja heakskiidetud tingimustele.
- Reoveesette taaskasutusega seotud tegevused peavad olema dokumenteeritud ning vajadusel kooskõlastatud vastava järelevalveasutusega.
Samuti on selgitatud, et reoveesette ringlussevõtt on osa laiemast ringmajanduse ja säästva ressursikasutuse strateegiast, kus soodustatakse materjalide ja energia taaskasutamist ning vähendatakse keskkonnamõju.
Reovesi hõlmab kasutatud majapidamisvett ning muud vett, mis kogutakse ja juhitakse ühiskanalisatsiooni kaudu puhastusseadmetesse. Reovee nõuetekohane kogumine, juhtimine ja käitlemine on olulised nii inimeste tervise kui ka vee- ja looduskeskkonna kaitseks.
Reoveekogumisalad on piirkonnad või süsteemid, kus kogutakse reovett ja suunatakse see puhastusseadmetesse vastavalt kehtivatele tehnilistele ning keskkonnanõuetele. Kogumisalad peavad olema planeeritud ja arendatud viisil, mis tagab reovee ohutu ja tõhusa liikumise, et vältida reostust ning tagada puhastamise kvaliteet.
Kohalik omavalitsus määrab arendusplaanides (nt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas) reovee kogumise süsteemide ulatuse ja korralduse. Kui teatud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteemid ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni koosseisu, tuleb koostada eraldi sademevee majandamise kava, kus sätestatakse nende ehitiste ja süsteemide rajamine, hooldus ja arendamine vastavalt kehtivatele nõuetele.
Reovee ja reoveekogumisalade kavandamisel ja haldamisel lähtutakse veemajanduse ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusandlusest, et tagada ohutus, keskkonnakaitse ja ressursitõhusus.
Vee-ettevõtlus hõlmab joogivee tootmist ja jaotamist ning reovee kogumist ja puhastamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Teenust osutab kohaliku omavalitsuse määratud vee-ettevõtja, kelle ülesanne on tagada nõuetekohane teenuse kvaliteet, toimepidevus ning keskkonna- ja tervisekaitsenõuete täitmine.
Teenuse kasutamine
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust osutatakse vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud teenuslepingu alusel. Lepingus määratakse teenuse osutamise tingimused, poolte õigused ja kohustused ning arveldamise kord. Teenuse kasutamise aluseks on kohaliku omavalitsuse kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri.
Liitumine
Kinnistu liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub liitumislepingu alusel. Liitumise tingimused, tehnilised nõuded ja kord on sätestatud kohaliku omavalitsuse kehtestatud liitumise eeskirjas. Vee-ettevõtjal on õigus võtta põhjendatud liitumistasu vastavalt kehtivale metoodikale.
Hinnakujundus
Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind peab olema põhjendatud ning tagama:
- teenuse osutamisega seotud kulude katmise;
- keskkonnanõuete täitmise;
- vajalike investeeringute tegemise taristu säilitamiseks ja arendamiseks;
- mõistliku tulukuse investeeritud kapitalilt.
Teenuse hinnad kooskõlastab Konkurentsiamet, kes kontrollib nende vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Kehtivad hinnad ja hinnametoodikad on avalikult kättesaadavad.
Lisateavet saab oma piirkonna vee-ettevõtjalt või Konkurentsiameti veebilehelt.
Reoveepuhastuse energiatõhususe tõstmine:
Toetame investeeringuid, mis parandavad reoveepuhastusprotsesside energiatõhusust, vähendavad energiakulu ning aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele. Eesmärk on suurendada puhastite töökindlust ja keskkonnasäästlikkust.
Loe lähemaltVeemajanduse programm
Programmi raames toetatakse mitmesuguseid veemajanduse valdkonna tegevusi, sealhulgas joogivee- ja kanalisatsioonitaristu arendamist, reostuskoormuse vähendamist ning veekogude seisundi parandamist. Toetuste eesmärk on tagada nõuetekohane teenuse kvaliteet ja keskkonnanõuete täitmine.
Loe lähemaltKeskkonnalaen:
Keskkonnalaenu abil on toetatud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu tagamist. Laenumeede aitab ellu viia suuremahulisi taristuinvesteeringuid ning toetab vee-ettevõtjate investeerimisvõimekust.
Loe lähemalt
Viimati uuendatud 03.03.2026
