Elektriturg

Elektriturg on Eestis kõikidele turuosalistele täielikult avatud alates 2013. aasta algusest ja tarbijad saavad endale ise valida sobiva müüja ja hinnapaketi.

Elektriturul toimub kauplemine Eesti piirkonnas kas Nord Pool Spoti elektribörsi kaudu või tootja ja tarbija omavaheliste lepingute alusel.

Tarbijat abistab süsteemihalduri Elering hallatav andmevahetus-platvorm, mille kaudu saab võrgulepingu sõlminud inimene vaadata oma tarbimisandmeid ja lepinguid. Sealsamas saab elektrimüüjatele anda volituse vaadata oma tarbimisandmeid, mille alusel saavad elektrimüüjad teha personaalseid hinnapakkumisi.

Nord pooli elektribörs

Eesti elektrisüsteem

Eesti on ühendatud kahe 330 kV liini kaudu Läti elektrisüsteemidega. Alates 2006. aasta lõpust on Eesti ja Soome vahel alalisvooluühendus EstLink 1 võimsusega 350 megavatti.

2014. aasta alguses võeti kasutusse ka EstLink 2 kaabel, mis kasvatas Eesti ja Soome vahelise elektriühenduse koguvõimsuse 1000 megavatini. See tagab ühenduste piisava võimsuse elektrituru tõhusaks toimimiseks ja elektri piiranguteta liikumiseks Balti- ja Põhjamaade vahel. Jooksvat infot leiab selle kohta süsteemihalduri Elering koduleheküljelt.

Elektrisüsteemi tervikuna toimimise ja kvaliteetse elektrivarustuse kindlustamise eest vastutab samuti Elering. 

Varustuskindluse aruanded

Pilt Põhja-Euroopa kaardist, mis näitab, kuidas erinevate riikide elektrivõrgud on omavahel ühenduses. Ühendusi on palju.

Elektrivõrk

Põhivõrgu ülesandeks on transportida elektrienergiat suurte vahemaade taha, tuues elektrienergia tootjatest tarbijate lähedale. Siia alla kuuluvad ka riikidevahelised ühendused. Põhivõrgus kasutatakse energia transportimiseks kõrgeid pingeid. Eestis on nendeks 110, 220 ja 330 kV. 

Eestis kuulub kogu põhivõrk AS-ile Elering. Ühendused naaberriikidega on ühisomandis Eleringi ning vastava naaberriigi põhivõrguettevõtte vahel.

Jaotusvõrgus toimub elektrienergia vahetu toimetamine tarbijateni, ehk põhivõrgu poolt kohale toodud elektrienergia jaotamine tarbijatele. Jaotusvõrgus kasutavad pingetasemed on palju madalamad, Eestis 0,4 kuni 35 kV. 

Eestis on üle 30 jaotusvõrguettevõtja, kes haldavad üle 65 500 kilomeetri madal- ja keskpingeliine. Kõigil neil on kohustus tagada tarbijale kvaliteetne elektriühendus ja rikete kiire kõrvaldamine.

Kui elektrivarustusega on probleeme

Elektrivarustuse probleemide korral peaks kontrollima, kas võrguettevõtja täidab majandus- ja kommunikatsiooniministri määrust võrguteenuste kvaliteedinõuete ja võrgutasude vähendamise kohta juhul, kui neid rikutakse.

Võrguteenuste nõuded jagunevad:

  • Teenindus - nõuded toimingutele ja nendeks ettenähtud ajale.
  • Elektrivarustuse kindlus - nõuded elektrivarustuse taastamise ajale katkestuse korral ja ühele tarbimiskohale aastas lubatud katkestuste kestus.
  • Pingekvaliteet - jaotusvõrgu pingekvaliteedi tagamisel soovitatakse lähtuda standardist EVS-EN 50160:2010.
Eleringi elektri ülekandevõrk. Asulad üle Eesti on ühendatud 35, 110 ja 220 kV liinidega

Analüüs "Eesti ja Läänemere piirkonna elektrisüsteemi areng kuni aastani 2050" (Modelling the Electricity Exchange Price 2026 - 2050)

Ea Energy Analyses analüüs annab pildi, milline võiks olla Eesti energeetikasektori areng erinevate stsenaariumite korral. Analüüs kehtib üksnes nende aluseelduste ja kasutatud mudeli piirangute ulatuses. Analüüsi kasutab ministeerium ühe sisendina edasiseks energiapoliitika kujundamiseks ja tulevaste tegevuste planeerimiseks. 

Analüüs annab sisendi tuleviku energiasüsteemi valikuid puudutavatesse aruteludesse. Uuringu eesmärk oli muu hulgas selgitada, milliseid teemasid tuleks edaspidi põhjalikumalt uurida, et toetada otsustajaid paremate otsuste tegemisel uute tootmisvõimsuste arendamise ja nende rajamise hoogustamise meetmete kujundamisel.

Analüüs on oluline lähtekoht tulevikuks, kuna edasine plaan on elektrihinna regulaarne modelleerimisvõimekus luua TalTechi ja Eleringi koostöös, mis võimaldaks edaspidi perioodiliselt sarnaseid analüüse läbi viia. 

23. märtsil 2026 toimunud tutvustus Kliimaministeeriumilt ning analüüsi koostajalt Ea Energy Analyses.

2303_esitlus_KLIM.pdf | 104.25 KB | pdf

Modelling the Electricity Exchange Price 2026-2050 | 2.93 MB | pdf

Turu reguleerimine

Eestis reguleerivad elektriturgu elektrituruseadus ja võrgueeskiri, kus on toodud nõuded nii elektrienergia tootjaile, müüjatele, võrguettevõtjatele, liinivaldajatele, bilansihalduritele, elektribörsi korraldajale ja tarbijatele kui ka turul järelevalvet teostavale Konkurentsiametile.

Konkurentsiamet on kohustatud avaldama igal aastal aruande elektri- ja gaasituru kohta Eestis.

Samuti kooskõlastab Konkurentsiamet võrguettevõtjate tariifid ja kontrollib, et neis kajastuvad investeeringud oleksid mõistlikud ja tagaksid võrgu töökindluse ning jätkusuutlikkuse.

Elektrituruseadus

Reguleerib elektriturgu

Konkurentsiamet

Elektrituru järelvalve
 

Võrgueeskiri

Nõuded elektrifirmadele

Lepingu näidis

Elektrituruseaduse § 87 lõige 11 sätestab, et liitumislepingus, võrgulepingus, elektrilepingus ja agregeerimislepingus tuleb esitada lihtsas ja täpses sõnastuses kokkuvõte põhilistest lepingutingimustest. Lepingu kokkuvõtte eesmärk on tarbijale anda kokkuvõttev info lepingus olevast. Lepingu kokkuvõte ei ole lepingu osa, mistõttu vaidluste korral lähtutakse üksnes lepingus sätestatud tingimustest.

Lepingu lühikokkuvõte.pdf | 98.77 KB | pdf

Viimati uuendatud 23.03.2026

search block image