Hoone energiatõhusus ja keskkonnasäästlik ehitus

Eesti hoonefondi iseloomustab suur energiakasutus, mis moodustab keskmiselt ligi 50% energia lõpptarbimisest. See tuleneb suuresti vananenud hoonete madalast energiatõhususest, aga ka Eestile omastest klimaatilistest tingimustest.

Hoonete energiatõhususe direktiivi 2010/31/EL alusel on kehtestatud hoonetele energiatõhususe miinimumnõuded, mis seavad hoonele summaarsed energiatarbimise piirmäärad. Piirmäärade paremaks mõistmiseks on kasutusel energiatõhususe klasside skaala A-st kuni H-ni, millest A-klassiga tähistatakse kõige parema energiatõhususega (ehk kõige väiksema energiatarbimisega) hoonet ning H-klassiga kõige madalama tõhususega hoonet. Hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavust tõendatakse energiamärgisega. 

Hooned, mille püstitamiseks on väljastatud ehitusluba alates 2020. aasta 1. jaanuarist, peavad olema liginullenergiahooned ehk saavutama energiatõhususe klassi A. Oluliselt rekonstrueeritavad hoonete puhul tuleb pärast hoone olulist renoveerimist saavutada vähemalt C-energiaklass. 

2024. aasta kevadel võeti vastu uuendatud hoonete energiatõhususe direktiiv (EL) 2024/1275, mis seab nõuded nii püstitatavatele kui ka oluliselt rekonstrueeritavatele hoonetele. Direktiivi uustöötlusega seati eesmärgiks saavutada kliimaneutraalne hoonefond kogu Euroopa Liidus, sh Eestis. Seoses direktiivi ülevõtuga kutsub Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond sektoriosalisi kaasa rääkima ning oma sisendit andma.

Lisaks energiatõhususele on oluline vähendada ehitussektoris tekkivaid olelusringiüleseid keskkonnamõjusid, mis tekivad hoone ehituseks vajalike materjalide kaevandamise, töötlemise ja tootmise, hoone ehituse ja kasutamise käigus, aga ka hoone lammutamisel ning kasutuselt kõrvaldamisel. 2024. aastal algatas Kliimaministeerium süsinikujalajälje arvutamise eelnõu koostamise, mille kohaselt arvutatakse püstitatavate hoonete, mille suletud netopind on üle 1000 m2, hoone süsinikujalajälg alates 2025. aasta 1. juulist.

Uuringud

Kaalumistegurite uuendamise uuring:

Heitevabade hoonete ehitusele üleminek alates 2028. aasta 1. jaanuarist toob kaasa muudatusi energiatõhususe arvutustes. Kliimaministeeriumi tellimusel valminud uuring soovitab langetada elektri kaalumistegurit, et õhk-vesisoojuspumbaga hoonetel oleks energiatõhususe nõudeid lihtsam täita. Kuna eelmisel aastal jõustunud määruste muudatused juba tõid kaasa rangemad energiatõhususarvude nõuded, mida heitevabadele hoonetele üleminek eeldab, siis täiendavaid piirväärtuste muudatusi ei ole vaja. Küll tuleb hakata arvutama kasutusaegset kasvuhoonegaaside heidet, mille jaoks on välja pakutud KHG eriheitetegurid ja piirväärtused, mis esmakordsel rakendamisel oleks leebemad kui energiatõhususarvude nõuded.
 

Mitteeluhoonete energiatõhususe maksimaalsete piirmäärade väljatöötamine:

Direktiivist tulenevate miinimumstandardite määramiseks teostati järgnev uuring. See hõlmab mitteeluhooneid, millele on kehtestatud energiatõhususe miinimumnõuded. Kasutades olemasolevate hoonete tarbimisandmetel KEK märgiseid, halvima tõhususega hoonete tehniliste auditite andmeid ning vastavaid energiasimulatsioone on hinnatud, kas 16% halvima tõhususega hoonetest võiks praeguse energiamärgise skaala puhul langeda G klassi ning täiendavalt 10% F klassi. Osade hoonetüüpide puhul on tehtud ettepanek G klassi piirväärtuse korrigeerimiseks. F ja G klassi piirmääradele lisaks on vaadeldud energiatõhususe meetmeid ja teostatud hoonete F ja G klassist väljaviimise tasuvusanalüüs.

Viimati uuendatud 12.08.2026

open graph imagesearch block image