Loodusmaja Taru

Tallinna mereäärde Noblessnerisse kerkiv Taru on kõigile avatud koht, kus kohtuvad loodus, inimesed ja parim oskusteave meie keskkonna ja ruumi kohta. Taru on elukeskkonna tark ruum (TaRu), mis toob kokku Eesti parima oskusteave majanduse, ühiskonna, ruumi ja looduskeskkonna ees seisvate väljakutsete lahendamiseks.

Hoone valmib 2026. aasta sügiseks, Loodusmuuseum avab uksed 2027. aasta jooksul.

Taru ei ole ainult hoone. See on toimiv kooslus – nagu mesitaru –, kus ideed, teadmised ja kogemused liiguvad ning sünnivad koostöös. Siin saavad kokku avalik sektor, teadus, ettevõtlus ja kogukond, et otsida lahendusi meie elukeskkonna suurtele küsimustele.

Maja on avatud kõigile – nii neile, kes tulevad uudistama, õppima ja aega veetma, kui ka neile, kes töötavad keskkonna ja ruumi tuleviku nimel.

Koht, kus olla uudishimulik

Pea kolmandik Taru kompleksist on avatud kõigile külastajatele. Siin saab külastada muuseumi, osaleda sündmustel, nautida restorani või lihtsalt veeta aega rohelises ja inspireerivas keskkonnas.

Taru eesmärk on kujuneda paigaks, kus kohtuvad teadmised, kogukond ja linnaruumi uus kvaliteet – kohaks, kus saab olla uudishimulik, küsida küsimusi ja leida uusi ideid.

Taru sünnib inimeste ja looduse koostööst ning tegutseb selle nimel, et Eestis oleks lihtsam, targem ja loomulikum elada loodusega koos.

Taru on investeering tulevikku – loodusharidusse, linnaruumi ja keskkonnasõbralikku ehitamisse. 

Uus kodu Eesti Loodusmuuseumile

Taru suurimaks kasutajaks on Eesti Loodusmuuseum. Uues majas saab muuseum senisest kordades avaramad ja kaasaegsemad ruumid, mis võimaldavad külastajatel loodust ja selle seoseid inimesega avastada täiesti uuel moel.

Muuseumi püsiekspositsioon „Kooselu kunst“ jutustab inimese ja looduse suhete loo läbi Eesti looduse. Näitused aitavad mõista, kuidas toimib looduse keerukas kooselu ja kuidas inimesed saavad selles tasakaalu hoida.

Lisaks muuseumile on majas ruumi ajutistele väljapanekutele, sündmustele, konverentsidele ja kohtumistele. Tarus saab olla, õppida, arutleda ja avastada.

Eesti parim keskkonna- ja ruumivaldkonna oskusteave

Taru koondab ühe katuse alla mitmed keskkonna- ja ruumivaldkonnaga seotud organisatsioonid: Eesti Loodusmuuseumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainvesteeringute Keskuse, Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ning Maa- ja Ruumiameti.

Selline kooslus loob võimaluse jagada teadmisi, teha koostööd ja pakkuda ühiskonnale selget ja usaldusväärset keskkonnateavet. Taru eesmärk on olla koht, kus sünnivad lahendused, mis aitavad inimestel ja loodusel paremini koos toimida.

Koos hakkavad töötama ligi 570 inimest, kes tegelevad looduse, ruumi ja elukeskkonna tulevikuga. Uude tõhusasse majja kolimine aitab muuhulgas riigil kokku hoida halduskulusid kuni 700 000 eurot aastas. 

Majas on ruumi ka keskkonnahoidlikele ettevõtetele ja vabaühendustele. Huvi korral võtke ühendust Taru juhi Riina Roosipuuga aadressil [email protected]

Ehitusjärgus Loodusmaja dokihoone

Ehitusjärgus Loodusmaja dokihoone. Foto: Kaupo Kalda. 

Loodusmaja kompleks, Tõnu Tunnel

 Ehitusjärgus Loodusmaja hoonetekompleks. Foto: Tõnu Tunnel

Soovid hoones ruumi rentida?

Küsi lisa loodusmaja juhilt, Riina Roosipuult

[email protected] 

 605 4305

Arhitektuuriline maamärk ja Eesti puitehituse näidis

Taru on Eesti suurim avalik puitehitis. Hoone kogupind on 24 660 ruutmeetrit ning see koosneb kolmest omavahel ühendatud majast: dokihoonest, linnamajast ja muuseumimajast.

Hoone ehitatakse suuresti puidust, mis seob endasse pikaajaliselt 3900 tonni süsinikku ning näitab, milliseid võimalusi pakub kaasaegne puitehitus. Liginullenergiahoonena ühendab Taru arhitektuuri, insenertehnoloogia ja energiatõhususe.

Väga olulisel kohal on ka väliruum – hoov, mille haljastus kujundatakse Eesti loodust iseloomustavate kooslustena. Väliala loob tingimused õuesõppeks ning seob majad visuaalselt ja sisuliselt kokku. 

Taru rajatakse 2019. aasta rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võidutöö alusel. Projekti autorid on Eesti arhitektuuribüroo Kavakava OÜ arhitektid Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke ja Ko Ai. Taru ehitab Nordecon, kelle võidupakkumuse maksumus on 54,4 miljonit eurot (lisandub käibemaks).

Fakte

Taru loodusmaja dokihoone sisevaade

Suurimaks ehituslikuks väljakutseks on seni olnud keeruka puidust kaaristu projekteerimine ja ehitus. Kaaristu on valmistatud valdavalt Eestist pärit kuusest. Detailid valmistab Arcwood. 

Puidust kaaristu on väga tugev: merepoolse kõrge kaare küljes ripub 16,5 meetri laiune ja 21 meetri kõrgune üle 40 tonni kaaluv klaaspostidega klaasfassaad. 

Kogu maja ehitatakse peamiselt Eesti puidust ja tänu sellele seotakse pikaajaliselt umbes 3900 tonni CO2-e.  

Loodusmuuseumi katust hoiavad üleval liimpuittalad, millest pikim on lausa 36 meetri pikkune. See demonstreerib puitmaterjali vastupidavust ka suurtes mastaapides.

Loodusmaja muuseumihoone katus, Tõnu Tunnel

Taru ehituse käigus tulid maa seest välja vägevad maakivid, mis on nüüd Loodusmuuseumi hoone katusel kohad leidnud. Lisaks ilule on need olulised ka muuseumi katuse tasakaalustamiseks– kivid hoiavad talasid õige pinge all, et vältida nende läbivajumist. 

Dokihoone kahel küljel on mitmeid tonne kaaluv klaasfassaad. Suured klaaspinnad võivad olla lindudele ohtlikud, kuid Taru puhul on sellest algusest peale mõeldud ning klaaspinnad on täpitatud. Selliselt on klaas lindudele nähtav. Maja senise ajaloo jooksul pole klaasi vastu lennates hukka saanud linde leitud. 

Majas tekkivad biojäätmed kompostitakse kohapeal, kus neist saab väetis Taru haljastusele. Sellised biokompostreid on maailmas veel vähe kasutusel, kuid saavad näidata teed, kuidas jäätmetest saab ressurss. Biokompostori protsesside käigus tekkinud soojus kasutatakse majas ära. 

Dokihoone katuse all on vihmavee kogumise süsteem, kogutud veega kastetakse maja sees ja ümber olevaid taimi.  

Küte, jahutus, ventilatsioon toimivad läbi ühe seadme, mida juhib täisautomatiseeritud targa maja lahendus. Jahutuse kulusid vähendatakse sellega, et kui välistemperatuur on jahedam kui sees katuse all, siis avanevad merepoolse klaasfassaadi aknad ja majja tekitatakse korstna efekt.  

Dokihoone ja Linnamaja katusel on päikesepaneelid, mis päikesepaistelise ilmaga võiksid katta ventilatsioonisüsteemi energiakulu. 

Kõik kommunaalid on peidetud põranda alla, nagu näha kõrvaloleval pildil.

Väga olulisel kohal on ka väliruum, mis loob tingimused õuesõppeks ning seob majad visuaalselt ja sisuliselt kokku. Väliala kokku ca 1200 m2. 

Loodusmaja ümbruse haljastus saab peegeldama Eesti looduse mitmekesisust. Haljastuses kasutatakse 12 erinevat mulda, et kujundada hoonete ümber kümmekond tsitaati Eesti loodusest – taimekooslustest, mis kokku pandud eri kasvukohtade liikidest.

Kus võimalik, siirdatakse taimed päris loodusest loodusmaja õue: tee-ehituse alla jääv kooslus tuuakse kohale nt Märjamaa külje alt, kus see Tallinn-Pärnu maantee ehituse tõttu häviks, aga selliselt toimetades uues kohas edasi kasvada saab. 

Taru ajakava

Viimati uuendatud 07.03.2026

open graph imagesearch block image