Jäätmekäitlus põhineb jäätmehierarhial, mis kehtestab prioriteetide järjekorra jäätmetega tegelemiseks – eelistada tuleb hierarhias kõrgemal olevaid lahendusi ning eelkõige jäätmetekke vältimist. Jäätmetekke vältimisele järgnevad jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt ehk jäätmetest uute toodete ja materjalide valmistamine. Ringlussevõtule järgneb muu taaskasutus (näiteks energia tootmine). Prügilasse ladestamine on kõige vähem eelistatud lahendus.
Jäätmehierarhia põhimõte on viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks. Ringmajanduse puhul on viidud jäätmeteke miinimumini ning ressursse hoitakse võimalikult kaua ringlemas.
Eesti jäätmevaldkonna eesmärgid, mis toetavad ringmajandusele üleminekut, on kokku lepitud riigi jäätmekavas perioodiks 2023-2028. Jäätmekäitluse eesmärkide täitmiseks peavad panustama nii riik, ettevõtjad kui ka elanikud. Ühiselt on võimalik saavutada puhtam elukeskkond, ringmajandusele üleminek ja kestlik loodusressursside kasutamine.
Loe lisa: Jäätmete ülevaated ja statistika Keskkonnaportaalis
Jäätmehooldus omavalitsustes
Jäätmehoolduse korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. See tähendab nii olmejäätmete, pakendijäätmete, ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiujäätmete kui ka teistest allikatest pärinevate jäätmete kogumise ja/või käitlemise korraldamist vastavalt kehtivatele üleriigilistele õigusaktidele ja riigi jäätmekavale.
Jäätmehoolduse kavandamiseks koostab kohalik omavalitsus jäätmekava, milles antakse ülevaade olemasolevast jäätmehoolduse olukorrast, tuuakse välja probleemid ning seatakse eesmärgid järgnevateks aastateks. Jäätmekavast lähtuvalt kehtestab kohalik volikogu jäätmehoolduseeskirja. Eeskirjas määratakse muuhulgas ära, milliseid jäätmeid tuleb liigiti koguda ning kuidas - millised jäätmeliigid hõlmatakse korraldatud jäätmeveoga, millised liigiti kogutud jäätmed tuleb viia kogumispunktidesse või jäätmejaama. Elanikud, ettevõtted ja asutused peavad oma tegevuse käigus tekkivate jäätmete liigiti kogumisel ja üle andmisel lähtuma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, mille leiab linna või valla veebilehelt või Riigi Teatajast.
Jäätmehoolduseeskirja alusel viib kohalik omavalitsus läbi korraldatud jäätmeveo hanke, millega leitakse sobivaim jäätmevedaja, kes kuni viiel järgneval aastal teostab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu tekkekohast jäätmekäitluskohta. Hanke tulemusena selgub jäätmeveo teenustasu järgmise jäätmeveoperioodi jooksul.
Kohalik omavalitsus peab tagama, et:
- Elanikud, suvilaomanikud, ettevõtted ja asutused on liidetud korraldatud jäätmeveoga.
- Omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda.
- Omavalitsuse territooriumil on piisavalt jäätmejaamasid ning avalikke liigiti kogutud jäätmete kogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne)
- Omavalitsuse territooriumil on kohad, kuhu viia kasutuskõlblikud esemed nende korduskasutusse suunamiseks (kasutatud riided ja jalanõud, mänguasjad, mööbel, töökorras elektroonikaseadmed, ehitusmaterjalid jms)
- Elanikud on omavalitsuse territooriumil jäätmetest vabanemise võimalustest ja nõuetest informeeritud, vastav info on omavalitsuse veebilehel kergesti leitav ning arusaadav.
Jäätmete lakkamine
Ringmajanduses on jäätmetel ressursina oluline roll. Jäätmetest võib saada uus toode ja toimuda lakkamine laiemas tähenduses nii jäätmete ringlussevõtu kui ka jäätmeseaduse alusel kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumidele vastavuse kaudu.
Jäätmete ringlussevõttu on võimalik tõendada mitmel viisil. Tõenduseks võib olla tootestandardile või teatud õigusakti tingimustele vastamist tõendavad analüüsid ja muud tõendamisdokumendid (nt tootesertifikaat vm).
Jäätmete lakkamine toimub jäätmeseaduse § 21 kohaselt aga siis, kui jäätmed on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele:
1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;
2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;
3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele;
4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele;
5) asi vastab Euroopa Liidu tasandil kehtestatud lakkamise kriteeriumidele või nende puudumisel ministri määrusega kehtestatud kriteeriumidele. Kui ka ministri kehtestatud kriteeriumid puuduvad, võib lakkamise üle üksikjuhtumipõhiselt otsustada Keskkonnaamet keskkonnakaitseloa menetluses.
Euroopa Liidu tasandil on seni kehtestatud kriteeriumid Nõukogu määrusega nr 333/2011 raua-, terase- ja alumiiniumimurrule ning Euroopa Komisjoni määrusega nr 1179/2012 klaasimurrule ja nr 715/2013 vasemurrule. Samuti on lakkamise kriteeriumidena käsitletav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 2019/1009 väetisetoodete kohta.
Eestis on seni kehtestatud lakkamise kriteeriumid seitsme määrusega, mille leiab Riigi Teatajast.
Loe lisa:
Kõrvalsaadused
Kõrvalsaaduseks (mitte jäätmeteks) võib pidada materjali, mis on saadud sellise tootmisprotsessi tulemusena, mille esmane eesmärk ei olnud selle materjali tootmine. Otsus, kas konkreetse materjali puhul on tegemist kõrvalsaadusega või mitte, tuleb teha tootjal koostöös Keskkonnametiga, arvestades sealjuures õigusaktides sätestatud tingimusi ja olemasolevaid kohtulahendeid.
Prügilad
Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla. Kuigi jäätmehierarhia kohaselt on jäätmete ladestamine kõige vähem eelistatud tegevus ning Eesti eesmärk on viia jäätmete ladestamine miinimumini, on prügilatel oluline roll jäätmekäitlussüsteemis.
Sõltuvalt ladestatavate jäätmete omadustest jagunevad prügilad:
- ohtlike jäätmete prügilateks;
- tavajäätmeprügilateks;
- püsijäätmeprügilateks.
Jäätmete vastuvõtmisel prügilasse tuleb hinnata nende prügilakõlblikkust.
Eestis töötab 5 tavajäätmeprügilat:
AS Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus
AS Uikala Prügila
OÜ Paikre
AS Väätsa Prügila
OÜ Amestop
Viimati uuendatud 15.01.2026
