15. juulil 2021. aastal kinnitas Vabariigi Valitsus Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035. TAIE arengukava koondab ühte dokumenti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad järgmiseks 15 aastaks.
Ühiskonna teadusmahukuse suurendamiseks ning teadus- ja arendustegevuse mõjukuse kasvatamiseks tuleb tagada, et kõik riigi poliitikavaldkonnad tugineksid oma valdkonna strateegiliste eesmärkide saavutamisel värskeimale teadmisele ja püüdleksid innovaatiliste lahenduste suunas, tehes selleks senisest enam teadus- ja arendustegevuse alast koostööd .
Kliimaministeeriumi tegevus on suunatud looduskasutuse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule. Ministeeriumi vastutusalasse kuuluvad järgmised valdkonnad: elurikkus ja keskkonnakaitse, maavarad ja energeetika, elukeskkond ja ringmajandus, rohereform ja kliima, merendus ja veekeskkond ning liikuvus. Et majandus mahuks looduse piiridesse, on valdkondlike poliitikate kujundusprotsess teaduspõhine toetudes keskkonnaseirele, kvaliteetsetele andmetele ja teadusuuringutele.
Teadus- ja arendusetegevuse korraldus ja koordineerimine Kliimaministeeriumis toetab teaduspõhiste valdkondlike poliitikate kujundamist ning ministeeriumi strateegiliste eesmärkide elluviimist.
Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel tehakse koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, Eesti Teadusagentuuriga, teiste valdkondlike ministeeriumite ning loomulikult teadlaste ja teadusasutustega.
Ministeeriumi temaatilised teadusuuringud on kättesaadavad üksuste ja osakondade alt. Eesti Teadusinfosüsteemist (ETIS) leiab Kliimaministeeriumi rahastatud teadusuuringute lühikokkuvõtted.
Euroopa teadusarendustegevuse ja innovatsiooni ühisalgatused
„Euroopa horisont“ on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm aastateks 2021–2027. See koondab hulka erinevaid Euroopa Komisjoni rahastusmeetmeid, mis on kohandatud teaduse ja innovatsiooni kui seesmiselt väga mitmekesiste valdkondade vajadustele ning mida rakendatakse peamiselt avatud taotlusvoorude – projektikonkursside – kaudu. Euroopa horisondi 2021–2027 rahastusprogramm pöörab suurt tähelepanu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvaheliste partnerluste maastiku korrastamisele ja avatuse suurendamisele. Teaduspartnerluste tegevuskava ja sisu koostatakse EL-i riikide, erasektori, sihtasutuste ja muude sidusrühmade koostööna.
Kliimaministeerium osaleb mitmetes teaduspartnerlustes rahastajana koos teiste ministeeriumite ja Eesti Teadusagentuuriga võimaldades nii Eesti teadlaste, riigiasutuste ja erasektori osalemist rahvusvahelistes suurprojektides. Peamiselt osaletakse Kliimaministeeriumi toel Euroopa horisondi II samba klastrite „Kliima, energeetika ja liikuvus“ ning „Toit, biomajandus, loodusvarad, põllumajandus ja keskkond“ projektides, mille sekkumisvaldkonnad on mh ringmajandus, linnakeskkonna kujundamine, energeetika, transport, elurikkus ja looduskapital, biomassipõhised innovatsioonisüsteemid jt.
Lisaks partnerlustele on uues Euroopa horisondi programmis tähtsal kohal missioonid. ELi missioonid on “Euroopa horisondis” täiesti uus vahend konkreetsete lahenduste leidmiseks Euroopa suurimatele väljakutsetele.
Missioonid on ambitsioonikate eesmärkidega ja laialdast kaasamist nõudvad ettevõtmised riikide koostöös. ELi missioonide eesmärk on tuua kokku teadlased, innovaatorid, ettevõtjad, poliitikakujundajad, kodanikud jt osapooled ning pakkuda vajalikke meetmeid ja rahastust tegeliku ja kestva mõju loomiseks. Iga missioonivaldkond peaks toimima meetmete portfellina, sisaldades näiteks uurimisprojekte ning poliitikameetmeid ja vajadusel seadusemuudatusi, saavutamaks eesmärke, mida eraldiseisvad meetmed ei võimaldaks. Kliimaministeeriumi tegevustega haakuvad viiest missioonist neli: Euroopa mullakokkulepe, ookeani ja vete hea seisundi taastamine, kliimamuutustega kohanemine ning kliimaneutraalsed ja targad linnad. Ministeeriumi huviorbiidis on ka EL uus ühisalgatus New European Bauhaus.
Viimati uuendatud 25.04.2024
