Renoveerimiskava
- Kaardistame hoonete olukorra erinevate hoonetüüpide kaupa.
- Uurime, mis on peamised takistused hoonete renoveerimisel, kuidas on toiminud senine Eesti ja teiste riikide praktika ja mis vajab muutmist.
- Töö tulemusena valmib alusmaterjal energiatõhusa renoveerimise poliitikate kujundamiseks ning ärimudelite ja meetmete väljatöötamiseks.
Eesmärgid
- 31.12.2023 - Energiatõhususe miinimumnõuete analüüs mitte-eluhoonetele
- 01.09.2026 - Pikaajalise rekonstrueerimise strateegia uuendamine
- 31.12.2026 - Vabatahtliku süsiniku korvamise skeemi rakendamine
Foto: Tartu linn, SmartEnCity fotokogu, Silver Siilak
Uuringud ja aruanded
Aruanne annab ülevaate senise renoveerimispoliitika mitmetahulistest mõjudest ning kaardistab nii soovitud kui ka soovimatud kõrvalmõjud, keskendub ajaloolistele ja väärtuslikele hoonetele.
Renoveerimise kõrvalmõjud ei ole pelgalt tehnilised, vaid kujundavad avalikkuse usaldust kliimaeesmärkide ja energiapoliitika vastu. Kui toetusmeetmed ei ole arusaadavad ega kättesaadavad, võivad need jätta mulje ebaõiglusest. Kui kultuuripärand kaotab väärtust läbimõtlemata tehtud renoveerimistööde tõttu, võib kaduda avalikkuse toetus tervikrenoveerimise ideele. Renoveerimine ei peaks olema jõukohane vaid jõukamatele piirkondadele. See võiks aidata elustada ka väiksemaid linnu ja asulaid üle Eesti.
Aruandes toodud ettepanekud aitavad kujundada pikaajalist renoveerimisstrateegiat – renoveerimiskava – selliselt, et vähendada negatiivseid kõrvalmõjusid ja luua rohkem väärtust. Nii saavad ajaloolised hooned olla hinnatud koduks ka nüüdisaja inimestele, mõjutades mitte ainult üksikuid maju, vaid ka kogu naabruskonna ja kogukonna arengut.
Aruanne annab ülevaate renoveerimisteemalistest uuringutest, mis viidi läbi LIFE IP BuildESTi projekti raames esimesel perioodil (2022 - 2023).
Uuringute eesmärk oli hinnata praeguse renoveerimispoliitika mõju ja efektiivsust ning arvestada uuringute tulemusi hoonete pikaajalise renoveerimisstrateegia uuendamisel.
Aruandes on lisatud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide praktika ja kogemused.
Arvestades Eesti hoonefondi keskmist vanust, energiasäästu potentsiaali ning renoveerimislaine ambitsioone, on oluline võimendada rahastust ning motiveerida nii hoone omanikke ja ühistuid, erasektorit kui ka teisi osapooli panustama.
Aruanne valmis LIFE IP BuildEST projekti ärihoonete renoveerimiseks kavandavate rahastusmeetmete sotsiaalmajanduslike mõjude, maksumuse ja turule kasutuselevõtu potentsiaali analüüsi raames.
Uuriti võimalusi renoveerimislainesse lisarahastuse kaasamiseks, sealhulgas vabatahtliku süsinikuturu, riikliku renoveerimisfondi ja fundblendingu ehk era- ning riigi raha kombineerimise võimaluste kaudu. Ekspertide hinnangul on kõige perspektiivikam riiklik ESG (environmental, social ja governance poliitika juhtimisest johtuv) koostööplatvorm, mille kaudu saab riik oma toega aidata ellu kutsuda uusi innovaatilisi lahendusi (pilootprojekte), katsetada neid ja aidata ka navigeerida regulatsioonidega seotud takistuste ületamisel.
Pikemas tulevikus ja rahvusvahelistest arengutest sõltuvalt on võimalik selliseid projekte siduda ka süsinikukrediitide ja -turgudega, mis tooks kaasa suurema lisarahastuse.
Uuringus kasutati valimit energiatõhususprojektide analüüsidest ning ehitusregistri andmestikku ning otsiti võimalusi leida erinevates mitteeluhoonete gruppides energiasäästu potentsiaal, kirjeldada olemasolevat renoveerimispraktikat ning tuua välja rekonstrueerimist takistavad barjäärid. Uuring telliti projekti LIFE IP Buildest raames ja uuringu viis läbi Tepsli OÜ.
LIFE IP BuildEST projekti raames viis Kantar Emor 2023. a suvel Eesti Vabaõhumuuseumi tellimusel läbi ca 1000 vastajaga küsitluse.
Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus ning kuidas nad tajuvad oma maja kultuuriväärtusi.
Vaatluse all olid eramud, mis on ehitatud kuni aastani 2000. Valim moodustati külade ja maapiirkonna linnaliste asulate baasil, välja arvatud maakondlikud ja piirkondlikud keskused. Uuringu üldkogumisse kuulus ligi 97 tuhat hoonet.
Küsimustiku ja valimi aitas kokku panna ning metodoloogiat täpsustada TalTechi pikaaegne renoveerimise uurija Lauri Lihtmaa. Uuringu koostajad Anu Varblane, Anastassia Lesment /Kantar Emor.
Alois Andreas Põdra ja Elo Lutsepp Eesti Vabaõhumuuseumist selgitavad uuringu tulemusi Rohetunnis.
Uuringu eesmärgiks oli kaardistada praeguseid väikeelamute renoveerimise protsesse ja hinnata nende toimivust arvestades sealjuures olemasolevate sekkumise võimalustega (toetused, reeglid, teavitus jms).
Tegemist oli kvalitatiivse uuringuga, andmekorje meetodiks oli grupiintervjuud. Küsitleti renoveerimise protsessis osalejaid: eramu omanikud, projekteerijad, ehitusettevõtjad ja omavalitsused.
Uuringu tellija oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (LIFE IP BuildESTi projekti juhtpartner kuni 1.07.2023). Koostaja Mart Soonik (MSMEDIA OÜ) koostöös LIFE IP BuildESTi poolse konsultandi Lauri Lihtmaaga (TalTech).
Uuringu eesmärgiks oli leida korterelamute renoveerimise tõhustamise võimalusi seniste protsesside varal ja koostada asjakohased ettepanekud, et suurendada renoveerimise aktiivsust ning kvaliteeti. Selleks küsitleti renoveerimise teenuse pakkujaid: tehnilised konsultandid, projekteerijad, ehituse järelevalve, ehitusettevõtjad ja omavalitsused.
Uuringu tellija oli Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (LIFE IP BuildESTi projekti juhtpartner kuni 1.07.2023). Koostaja Mart Soonik (MSMEDIA OÜ) koostöös LIFE IP BuildESTi poolse konsultandi Lauri Lihtmaaga (TalTech).
Tehnilised lahendused
- Töötame välja tõendatud toimivusega renoveerimislahendused ja juhendid, mille teeme kättesaadavaks nii omanikele kui spetsialistidele.
- Lahenduste väljatöötamisel järgime hoonetüübi eripära ja kultuuriväärtust. Seejuures on suurimaks väljakutseks seni vähem uuritud hoonetüübid: eramud, väikesed kortermajad ja miljööväärtuslike piirkondade hooned.
- Tüüpsete korterelamute puhul keskendume kvartalipõhisele tehaselisele renoveerimisele.
Eesmärgid
- 31.12.2023 - Erinevate hoonetüüpide ehitustehnilised uuringud
- 30.04.2026 - Rekonstrueeritud hoonete sisekliima, energiatõhususe, tehnosüsteemide ja energiaallikate analüüs ja juhend
- 30.06.2026 - Erinevate hoonetüüpide ehitustehnilised uuringud ja lahendused
- 30.06.2026 - Korterelamute kliimakindlate renoveerimis-lahenduste juhend
- 30.06.2026 - Tehaselise renoveerimise juhend ja töövoo digitaliseerimise ning teenuste edasiarendus
- 31.12.2027 - Infokaardid eramajade renoveerimiseks ja muude hoonete tõhusaks haldamiseks
Juhendid ja analüüsid
"Tehniliste lahenduste" tööpaketi raames uuriti LIFE IP BuildEST projekti 1. perioodil (2022-2023) erinevate hoonetüüpide energiatõhususe parandamise potentsiaali ja hinnati renoveerimisvõimaluste valikuid.
Euroopa Uue Bauhausi algatus innustab looma elukeskkonda, mis on nii kaunis, kestlik kui ka kaasav. Neid põhimõtteid saab edukalt rakendada ka olemasolevate hoonete renoveerimisel, luues läbimõeldud ruumilisi lahendusi ja muutes hoone ja selle ümbruse funktsionaalseks ja ilusaks tervikuks.
Juhend aitab korteriühistutel Euroopa Uue Bauhausi põhimõtteid mõtestada ja neid oma renoveerimisprojektides edukalt rakendada. Juhend keskendub sellele, kuidas lisaks energiatõhususele ja usaldusväärsetele tehnilistele lahendustele pöörata tähelepanu ka ruumikvaliteedile, esteetikale, elamiskulude taskukohasusele ja elanike kaasamisele.
Juhend ei piirdu pelgalt üldiste soovitustega, vaid sisaldab ka konkreetseid küsimusi ja teemasid, mida ühistud peaksid arhitektiga arutama, et tulemus just soovitult kaunis, kestlik ja kaasav saaks – näiteks kuidas hoida hoone elamiskulud taskukohased, kuidas arvestada eri vanuserühmade vajadustega või kuidas integreerida looduskeskkonda toetavaid lahendusi.
Euroopa Uue Bauhausi põhimõtete kompass
"Tehniliste lahenduste" tööpaketis 2022-2023 kaardistatud ehitusvigade ja kahjustuste analüüs on sisendiks renoveerimise nõustiku koostamisel. Veakaartide väljatöötamiseks valiti üle-eestilise ülevaate saamiseks välja varasemate uuringute käigus vähem uuritud elamute tüpoloogia ja piirkonnad. Nendest kokkuvõtetest on välja sorteeritud eluhoonete kahjustused ja vastavad renoveerimissoovitused.
NB! Kaardid on arendusfaasis, nende disain saab lähiajal ühtlustatud ning nende alusel koostatakse renoveerimisgiidi lahendused.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tellimusel valmis BuildESTi projekti raames uuring elamutele paigaldatud päikesepaneelide elektritoodangu, võrku müüdud ja võrgust ostetud elektri koguse ning senise praktika analüüsimiseks. Uuringu koostas Siim Link, Arton Energy OÜ-st.
Renoveerimistempot ja mahte on võimalik tõsta, tagades nii ehitus- kui elukvaliteedi mõttes sobilikud lahendused koos üleüldise keskkonnamõju vähenemisega, kasutades hoonete tervikrenoveerimisel tehases toodetud fassaadielemente. Puitkarkassil element ehitatakse tehasetingimustel valmis vähemalt 80% ulatuses. Selles on nii soojustus, tuule- ja aurutõkked, uued avatäited, tehnosüsteemid ning lõppviimistlusega fassaad. Enne tööde algust skaneeritakse kortermaja üles ja mudeldatakse, et tagada paneelide sobivus konkreetsele majale. Paneelid transporditakse objektile, kus need kinnitatakse olemasoleva hoone külge.
Platsitöödena tehakse elementide ühendused, viimistlus ja vajalikud tehnosüsteemide ühendused, lisaks korteris sees ka aknapalede viimistlus, ventilatsiooniavad, vajadusel küttesüsteemi asendus jms. Hoone ümber ei ole vaja püstitada mitmeid kuid seisvaid tellinguid.
Vahe tavapärase kohapeal renoveerimisega on peamiselt selles, et kogu fassaaditöö tehakse tehases, platsil toimub ainult monteerimine. Muus osas (nt siseviimistlus, torutööd, seadmed) jääb renoveerimine samaks. Tehaseline tervikrenoveerimine annab ka kindluse, et töö on tehtud kvaliteetselt ja kontrollitult.
KredExi kortermajade tehaselise renoveerimise toetuse ja metoodika tutvustus
Eeltoodetud paneelidega renoveerimine Sindi Kooli tn 5 kortermaja näitel, projekteerija Termopilt OÜ animatsioon
Tehaselise renoveerimise eelised
- sobib suurematele ja eelkõige masstoodetud elamutele
- elanikke häirivad ehitustööd kohapeal kulgevad kiirelt
- tööplats on elanikele ja ehitajatele ohutum
- kvaliteet ei sõltu ilmastikust ning ehitustöölisest
- projekt on oluliselt läbimõeldum
- soojustuselemendid on lahtivõetavad ja taaskasutatavad
Kohapeal renoveerimise eelised
- sobib pigem väiksematele ning keeruka arhitektuuriga hoonetele
- saab teha kohapeal projekti muutusi ja täiendusi
- projekteerimine on odavam
- praegu kulutõhusam väiksemate elamute puhul
Rohkem infot tehaselise renoveerimise kohta ning majatehaste ja korteriühistute kogemuslugusid leiab Eesti puitmajaliidu ja ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse kodulehtedelt.
Näidisrenoveerimine
- Testime ja kontrollime pakutud lahendusi näidisobjektidel, seejuures katsetame ehitusmaterjalide ja -toodete taaskasutamise võimalusi.
- Terviklikult renoveeritud hooned on heaks eeskujuks ning ärgitavad ka naabreid tegutsema.
- Kaasame laiemalt kogukondi, et leida lahendused kogu naabruskonna uuendamiseks.
Eesmärgid
- 31.12.2022 - Piirkonnapõhise renoveerimis-kontseptsiooni stsenaariumite väljatöötamine
- 30.06.2026 - Piloteeritavate ajalooliste hoonete, eramute ja korterelamute renoveerimine
- 31.12.2027 - Avalike renoveeritavate piloothoonete renoveerimine
- 01.01.2028 - Uute renoveerimisteenuse pakkumine TREA poolt
- 31.12.2028 - Tartu ja Võru piirkonnapõhise renoveerimismudeli rakendamine Rakveres
Foto: Tartu Regiooni Energiaagentuur , Tiina Pitk
Õpilaborid ja testimised
Aastatel 2021- 2026 toimuvad Tartu Regiooni Energiaagentuuri eestvedamisel piirkondlikud renoveerimise õpilaborid Võrus ja Tartus. Õpilabori meeskonnas aitavad paremaid lahendusi välja töötada Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Võru ja Tartu linna ning Tartu Regiooni Energiaagentuuri eksperdid.
- Õpilaborite peamine eesmärk on näidata naabruskonna renoveerimisalgatustest saadavat kasu, soodustades mitme hoone samaaegset renoveerimist, arendades seda nii kiiremini paremaks elukeskkonnaks – majad saavad energiatõhusaks ja kogukonnast saab kodukond!
- Õpilaborisse kaasatakse kogukonnad erinevate stsenaariumite ja lahenduste ning koosloome mudeli väljatöötamisse ja korratakse seda ka teistes Eesti linnades.
- Samuti testitakse Keskkonnainvesteeringute keskuse eestvedamisel Tartus ja Võrus kolme naabruskonna kliimakindluse parandamise võimalusi.
Õpilaborite töö tulemusena valmivad tehnilised lahendused majade ja nende vahelise ruumi uuendamiseks ning koos Võru ja Tartu linnavalitsustega töötatakse välja koostöö mudel, mida kohalikud omavalitsused saavad edaspidi ise või teenusena sisse ostes kasutada, et aidata korteriühistutel maju korda teha.
Võru õpilaboris testitakse ajalooliste hoonete energiatõhusaks uuendamist. Eesmärk on aidata terviklikult renoveerida kaheksa ajaloolist hoonet ning vähendada hoonete energiatarbimist 60% võrra.
Lisaks sellele saavad teisedki Võru muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis oleva hoone omanikud projekti meeskonnalt tasuta juhendamist renoveerimise protsessi alustamiseks ja sobivaima tehnilise lahenduse leidmiseks.
Õpilaborisse valitud hoonete puhul lähtuti LIFE IP BuildESTi projekti eesmärgist ja järgmistest kriteeriumidest:
- renoveerimise terviklikkus,
- hoone asukoht ja sellest tulenev mõju linnaruumile,
- võimalik kooskõla teis(t)e projektis osalevate hoone(te)ga ning
- omaniku valmisolek ja motivatsioon hoone renoveerimisel ning osalemisel piirkonnapõhises ühistegevuses.
Võru ajalooliste elamute õpilabori I perioodi vahekokkuvõte
Õpilabori käivitamisest ja esimesel perioodi (2022 - 2023) kogemustest on valminud vahearuanne. Õpilabori käivitamisel läbi viidud küsitluse tulemused ilmusid Võru Linna lehes 2022. aasta detsembris. Õpilaboris koostati kuuele hoonele renoveerimiskontseptsioonid, mille põhjal valmis 2023. a mais Tallinna Tehnikakõrgkoolis professor Anti Hamburgi juhendamisel A. Palanen ja L. Pedassaar lõputöö: “Energiatõhususe parandamise võimalused Võru linna miljööväärtuslike hoonete näitel” .
Tartu õpilaboris lüüakse kaasa kolme kortermaja ning 10 eramaja energiatõhusaks kaasajastamise protsessis. Eesmärk on välja töötada tervikrenoveerimise lahendused nii kortermajadele kui eramutele, millega vähendatakse küttekulusid kuni 70%.
Tulemuste võimendamiseks tehakse kortermajade puhul koostööd Annelinn+ teadusarendusprojektiga eesmärgiga testida tehaselist renoveerimist 9-kordsetel Annelinna majadel. Eestis on olemas kogemus 5-kordsete majade tehaselise renoveerimisega, kuid vajame ka kõrgemate korrusmajade osas standardiseeritud ja läbi katsetatud lahendusi, et hoogustada ka seda tüüpi hoonete energiatõhusat korda tegemist.
Eramute renoveerimise õpilaboris välja töötatud lahendused saavad olema aluseks eramute infokaartide koostamisel, et aidata tulevikus erinevate eramutüüpide omanikel ja projekteerijatel standardseerida töötavaid lahendusi, et muuta renoveerimine lihtsamaks ja vähendada renoveerimisel tehtavaid tüüpseid ehitusvigu.
Rohkem infot Tartu õpilaboritest
Tartu eramute õpilabori I perioodi vahekokkuvõte
Õpilabori käivitamisest ja esimesel perioodi (2022-2023) kogemustest on valminud vahearuanne, samuti juhised majaomanikule ning õppevideod.
Renoveerimise teemade ja töötubade õppevideod
2024. aastal valmis Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel BuildESTi projektis mahukas ja mitmekülgse teabega trükis "Eramaja rekonstrueerimine", mis annab omanikule nõu, kuidas kodumaja õigesti ja usaldusväärselt kaasajastada:
Tartu kortermajade õpilabori I perioodi vahekokkuvõte
Õpilabori käivitamisest ja esimesel perioodi (2022-2023) kogemustest on valminud vahearuanne. Samuti uuendati õpilaborist tõukunud murest lähtuvalt tuleohutusjuhendit tehases eeltoodetud soojustuspaneelide kasutamiseks.
Juhend korterelamute renoveerimiseks tehaseliste fassaadielementidega
Riigi Kinnisvara AS kaasabil ja Tallina Tehnikaülikooli eestvedamisel testitakse kümnel objektil erinevat tüüpi renoveerimise lahendusi avaliku sektori hoonete energiatõhusamaks uuendamiseks. Näiteks viiakse tervikrenoveerimine läbi Võru riigimaja (Jüri 12) uuendamisel. Eesmärgiks on renoveerimisega vähendada küttekulusid 70% ja elektrikulusid 25%. Samuti testitakse Haapsalus Keskkonnaameti hoone (Lahe 8) kliimakindlaks renoveerimist, et analüüsida ja välja töötada suure energiatõhususe ja pikaajalise kliimavastupidavuse saavutamiseks vajalike lahendusi. Samuti testitakse nutivalmiduse näitaja valmisoleku (smart-readiness indicator) jm hoonete automaatikaga seotud süsteeme, ressursitõhusust ja ringmajanduse põhimõtteid hoonete renoveerimisel.
Kohanemine muutunud kliimatingimustega
- Muutunud kliima on kaasa toonud uued olud. Euroopas on sagenenud üleujutused, tugevad tuuled ja niisked perioodid ning tihedamini valitseb nullilähedase temperatuuriga aeg.
- See seab senisest nõudlikumad tingimused ehitusmaterjalidele ja rekonstrueerimisele. Projektiga mudeldame kliimariske ja testime muutunud kliimaga kohanemise lahendusi.
- Selle tulemused on aluseks projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Eesmärk on tagada erinevates ekstreemsetes ilmastikutingimustes hoonete parem kliimakindlus kogu elukaare lõikes, et vältida korduvaid renoveerimistöid.
Eesmärgid
- 31.12.2023 - Hoonete üleujutusriski ennetamiseks vajalike andmete korje
- 31.12.2024 - Linnaliste üleujutusriskide maandamise lahendused ja hindamise tööriist omavalitsustele
- 30.06.2026 - Kombineeritud sademeveestrateegia uuendamine
- 31.12.2026 - Kliimakindluse hindamise põhimõtete integreerimine poliitikatesse ja regulatsioonidesse
- 31.12.2027 - Üleujutusriski hindamise metoodika ja lahendused osa hoonete renoveerimise protsessist
Aruanded ja raportid
Aruanne "Hooned ja kliimariskid. Hoonete renoveerimise kliimakindluse nõustik" on juhendmaterjal kortermajade kliimakindluse läbimõeldud käsitlemiseks renoveerimisel. Selle suunised saab edukalt rakendada ka teiste hoonete kliimakindluse analüüsimiseks.
Juhend on mõeldud kasutamiseks korteriühistutele, tehnilistele konsultantidele, arhitektidele ja projekteerijatele ning keskendub sellele, kuidas tuvastada renoveeritava maja kliimariskid ja milliseid lahendusi rakendada, et tagada hoone kestlikkus kogu elukaare jooksul.
Nõustikus käsitletakse seitset olulisemat kliimariski:
- valingvihm,
- rannikuüleujutus,
- kaldvihm,
- kõrge õhuniiskus,
- külmakahjustus,
- ülekuumenemine ning
- tuulekoormus.
Iga valdkonna juures on toodud vastavad riskituvastuse kriteeriumid ja tüüpilised kahjustuste allikad, mida tuleb projekteerimisel arvestada. Lisaks on antud universaalsed soovitused vastupidavuse tagamiseks kui ka kõrgendatud riski korral rakendatavate meetmete võimalused, mis aitavad suurendada hoone vastupidavust ja vähendada kahjustuste tõenäosust.
Aruanne "Sademevee üleujutuse riskide hindamine. Meetodi tehniline dokument." tutvustab Eesti linnade tarbeks välja töötatud sademeveeüleujutuste riski hindamise metoodikat.
Pakkudes välja nii meetodid ja andmeallikad riskiparameetrite kirjeldamiseks kui lähtudes ka linnade tänasest teadlikkusest ja valmidusest ning alusandmete kättesaadavusest. Pakutav metoodika jätab linnadele võimaluse kohaspetsiifilisi tegureid arvesse võtta.
Äärmuslikest vihmadest tingitud linnalised üleujutused on järjest ulatuslikum probleem ka Eestis. Valikud, kas panustada kogukonna paremasse üleujutusvalmidusse, üleujutusest mõjutatud taristu vastupidavuse suurendamisesse või teha investeeringuid linnaruumi, on suure mõjuga strateegilised otsused, mis peaks põhinema võimalike riskide ja nende leevendusvõimaluste alternatiivide süstemaatilisel hindamisel.
Aruanne "Uudsed andmekorje meetodid hoonete ja neid ümbritsevate alade üleujutuskahjude vähendamiseks" koondab tegevuse käigus saadud peamisi õppetunde ning pakub soovitusi sarnaste uuringute ja seire läbiviimiseks.
Kokkuvõtte peatükk sisaldab soovitusi, et arendada kinnistupõhiseid sademevee ärajuhtimise lahendusi.
"Kliimatingimustega kohanemise aruanne" on tehniline raport, mis on mõeldud kasutamiseks erialaspetsialistidele. Seetõttu on aruanne inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega.
TalTechi Meresüsteemide instituudi teadlased hindasid kolme globaalset kliimamudelit:
- MPI-ESM1.2 (Max Planck’I Instituut, Saksamaa),
- EC-Earth3 (Euroopa metroloogia teenistuste konsortsium),
- NorESM2 (Norra Kliimakeskus).
Edasiseks kliimamudeli kohandamiseks valiti välja Norra mudel ja selle tulevikukliima prognooside alusel luuakse täpsustatud kliimastsenaariumid nelja Eesti piirkonna jaoks, et hinnata kliimamuutuste mõju nii ehitistele kui rajatistele.
Projekti järgmises etapis luuakse arvutusalgoritmid, mille alusel hinnata erinevate kliimaparameetrite muutust välja valitud Eesti asulates järgmise 50 aasta jooksul.
Ringmajandus ehituses
- Taaskasutatav ehitusmaterjal on ressurss, mida oleme seni liiga vähe sihipäraselt kasutanud. Kaardistame peamised takistused materjalide ringlussevõtul ning otsime lahendusi targaks renoveerimiseks ja lammutamiseks.
- Uurime võimalusi ehitusmaterjalide lihtsaks demonteerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks.
- Testime elementide korduskasutuse ja materjali ringlussevõtu resertifitseerimise protsessi ning arendame digitaalse ja füüsilise materjalipanga kontseptsiooni.
- Eesmärk on materjale kasutada võimalikult kaua ja korduvalt, tagades seejuures selle kvaliteedi. Nii vähendame ehitus- ja lammutusjäätmeid ja vajadust aina uusi loodusressursse kasutusele võtta.
Eesmärgid
- 31.12.2023 - Aruanne lammutatud ja renoveeritud hoonete jäätmete vähendamiseks ja ringlusse võtmiseks
- 31.12.2023 - Ettepanekud süsinikujalajälje hindamise raamistiku rakendamiseks renoveerimis-meetmetes
- 31.12.2026 - Ringkasutuse juhendmaterjal renoveerimisel ja põhimõtete kasutuselevõtmine RKASi objektidel
- 31.12.2027 - Vähemalt 25 ringrenoveerimise lahendust
- 31.12.2028 - Kehtestatud kriteeriumid vähemalt viie levinuima renoveerimisjäätme tüübi kohta
Eesti Rahvusraamatukogu renoveerimisel tekkinud ehitusjäätmed. Foto: Martin Siplane
Aruanded ja uuringud
LIFE IP BuildEST projekti raames viis Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (ERMEL) koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ja Maaülikooliga läbi uuringu selleks, et mõista renoveerimise ja lammutamise käigus tekkivate jäätmete iseärasust ja käitlusringi.
Kaardistati 20 lammutamisele ja 20 renoveerimisele minevas hoones kasutatud ehitusmaterjalid ja -elemendid ning hinnati ehitusmaterjalide ja -elementide korduskasutuse ja jäätmete materjalina ringlussevõtu võimalusi.
Aruanne sisalab tehnilist teavet ja mõisteid hoonete CO₂ jalajälje hindamiseks, kasutades Eestile kohandatud elutsükli hindamise meetodit.
Dokument põhineb Tallinna Tehnikaülikooli 2021. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringul.
Digitööriistad
- Juba täna on Eesti maailmas esimene riik, kus kogu hoonefond on kantud kolmemõõtmelisele kaardile. Projektiga töötame välja tööriistad, millega saab senisest rohkem rakendada hoonete kasutamisel, hooldamisel ja uuendamisel andmeid.
- Seejuures tahame tõsta andmete kvaliteeti ja kättesaadavust ning valikuid automatiseerida. Lisaks arendame edasi ehitisregistrit (digitaalset logiraamatut) ja töötame välja hoonepõhise renoveerimise teekaardi.
Eesmärgid
- 31.12.2025 - CO2 kalkulaatori esimene versioon
- 30.06.2026 - Digitaalne hoone renoveerimise teekaart ja haldustööriist
- 31.12.2026 - Digitaalne hoone renoveerimise teekaart
- 31.12.2026 - Ehitisregistri ehk hoonete logiraamatu edasiarendus
- 31.12.2026 - Uute võimalike digitaalsete tööriistade analüüs
Teadlikkuse kasvatamine
- Tõstame omanike ja spetsialistide teadlikkust hoonete uuendamise võimalustest ja suurendame seeläbi nõudlust renoveerimiseks.
- Toome välja energiatõhusa tervikrenoveerimise kasud – majad kestavad kauem, need on ohutumad, saavad parema hea sisekliima, ülalpidamiskulud on madalamad ja paraneb ligipääsetavus. Seeläbi tekib mitmekordne võit nii omanikule kui ka keskkonnale.
- Hooned vajavad hooldamist ja uuendamist ka siis, kui energiatõhusus kõrvale jätta. Võit on siiski mitmekordne, kui tervikrenoveerimise käigus saab hooned muuta ka energiatõhusaks.
Eesmärgid
- 31.05.2025 - Digitaalne keskkond renoveerimist puudutava info kohta - renoveerimisportaal
- 30.06.2026 - Digiplatvorm korterelamutele
Hoonete energiatõhususe infopäev. Foto: Anni Martin
Hoonete energiatõhususe infopäeva 1. osa
Hoonete energiatõhususe infopäeva 2. osa
| 9:30 - 9:40 | Tervitussõnad Ivo Jaanisoo, Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler |
| 9:40 - 10:20 | Uuendused 2025. a 1. märtsil jõustuvates hoonete energiatõhususe määrustes Siret Trei, Kliimaministeeriumi hoonete energiatõhususe nõunik |
| 10:20 - 11:00 | Kuidas arvestada määruste muudatustega korterelamute ehitamisel Jarek Kurnitski, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor |
| 11:00 - 11:40 | EL hoonete energiatõhususe direktiivi uuendustest Hannamary Seli, Kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonnajuht |
| 12:10 - 12:50 | Riiklik hoonete renoveerimiskava Lauri Suu, LIFE IP BuildEst projektijuht, Kliimaministeerium |
| 12:50 - 13:30 | Riikliku hoonete renoveerimiskava sotsiaalmajanduslik mõju Lauri Lihtmaa, Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete uurimisrühma ekspert |
