Liigikaitse ja võõrliigid

I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina.

I kategooriasse kuuluvatest loomaliikidest on ebapärlikarp Margaritifera margaritifera säilinud meil vaid ühe jäänukpopulatsioonina. Euroopa naaritsa Mustela lutreola looduslik populatsioon on käesolevaks ajaks Eestis täielikult hävinud, kuid mitmete rahvusvaheliste projektide kaudu püütakse liigi asurkonda siin taastada. Must-toonekurg Ciconia nigra ja lendorav Pteromys volans on peamiselt vanu metsi asustavad liigid, kes on meil vähearvukad ning kelle elupaiku ohustab üha laienev raietegevus.

Uute loomaliikidena on I kategooriasse arvatud: 2010. aastal kassikakk ja niidurüdi ning veidi varem kõre Bufo calamita, rohe-kärnkonn Bufo viridis , väike laukhani, väikepistrik, tutkas, habekakk ja siniraag.

Väga ohustatud loomaliikide kõrval kuulub I kategooriasse ka selliseid liike, kes 1990ndate aastate alguses olid meil väga haruldased või tugevasti ohustatud, kuid tänu kaitsemeetmete kasutuselevõtmisele on nende olukord käesolevaks ajaks tunduvalt paranenud. Selliste liikide hulka kuulub näiteks merikotkas Haliaetus albicilla.

Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 19, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.

I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks.

Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.

I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline. 25 meetrist lendoraval 500 meetrini kaljukotkal. Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.

I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või püsielupaigana).

II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb.

II kategooriasse on arvatud 267 liiki, nendest sõnajalgtaimi 6, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 119, sammaltaimi 25, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 51 liiki.

Järv-lahnarohi Isoetes lacustris on oligotroofsetes järvedes esinev liik, mis veekogude eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud. Harilik jugapuu Taxus baccata on meil subatlantilise perioodi reliktina esinev liik.

Kaitsealustest seeneliikidest on mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde- või idapiiril olevad, vähestes leiukohtades esinevad liigid, nagu näiteks fechtneri kivipuravik Boletus fechtneri, mõru kivipuravik Boletus radicans, roosa riisikas Lactarius controversus jt.

II kategooria kaitsealuste loomaliikide hulka kuulub selgrootu loomaliik - kirju- e. apteegikaan Hirudo medicinalis, väikeste kinnikasvavate järvede elanik. Lisaks apteegikaanile on arvatud selgroogsete nüüd ka paksukojaline jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-punalamesklane, männisinelane ning mustlaik-apollo.

Selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse arvatud 2 kalaliiki: säga Silurus glanis - meie suurim mageveekala, kes Eestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjas,1 roomajaliik - kivisisalik Lacerta agilis, kes on Eestis oma levila põhjapiiril; 35 linnu- ja 13 imetajaliiki ning üks kahepaikne – harivesilik Triturus cristatus.

Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirja arvatud kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk, roherähn ja põldtsiitsitaja.

II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse alla.

III kategooria liigid on praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. Siia kuulub 237 liiki.

III kategooria kaitsealuste taimeliikide hulka kuulub 5 sõnajalgtaime, 53 katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10 seent ja 18 samblikuliiki.

Loomaliikidest kuulub III kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 90 selgroogset loomaliiki.

III kategoorias on näiteks atlandi tuur Acipenser sturio, kelle püsipopulatsioon puudub meil juba pikema aja vältel.

Varasemast II kaitsekategooriast on III kategooriasse üle toodud järgmised liigid: hallhüljes, välja-loorkull, soo-loorkull, valge-toonekurg, sookurg, täpikhuik, rukkirääk ja vesipapp, kelle arvukus on Eestis viimastel aastakümnetel tõusnud ning levila laienenud. Samuti on III kategooriasse arvatud pähklinäpp, kasetriibik ja lagrits. Varasemast III kategooriast on välja arvatud hulk linnuliike, kelle arvukus on viimastel aastakümnetel tõusnud või olnud stabiilne, nagu kühmnokk-luik, meriski, kiivitaja, kägu, ritsiklinnud, roolinnud, lehelinnud, tihased jt. Imetajatest on kaitse alt välja arvatud harilik siil, lõunasiil, kärp ja nirk.

III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%.

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

* tärniga on märgitud Eestis leitud liigid

Kui peate mõnda nimekirja kantud liiki lemmikloomana (st mitte tulu saamiseks), on teil õigus pidada looma tema loomuliku elu lõpuni.

Samuti on lubatud lemmiklooma vajadusel transportida, näiteks arsti juurde viimiseks või ka Euroopa Liidust välja viia. Lemmiklooma pidamisel peavad olema tagatud järgmised tingimused:

• loom omandati enne liigi nimekirja kandmist (või kehtiva ühe aastase üleminekuaja jooksul);
• looma pidamistingimustega on tagatud, et ta ei paljune ega pääse loodusesse.

Nimekirja kantud taimede kasvatamine on keelatud, seega ei tohi neid taimi külvata ega istutada. Keelatud on ka taimel lihtsalt kasvada lasta ehk kui aias, hoovis, lillepotis vms kohas taim kasvab, siis tehke endast olenev, et taim hävitada ning ärge laske taime seemnetel valmida. Taimede eemaldamiseks valige sobivaim lahendus, näiteks sõltuvalt liigist kitkuge taim välja, niitke ala sageli, eemaldage õisikud või kasutage herbitsiide.

Karuputke ohjamist organiseerib jätkuvalt riik, kuid maaomanikul on võimalus ka ise tõrjet teha. 

Reeglid nimekirja kantud taimede ja loomade puhul on veidi erinevad.

Loomi võib lemmikloomaks müüa aasta jooksul alates liigi nimekirja kandmisest. Lemmikloomaomanik peab seejärel looma pidama sarnaselt isikutele, kes omandasid looma enne nimekirja kandmist ehk tagama, et loom ei paljune ega pääse loodusesse. Loomade aretamine ja paljundamine on keelatud. Juhul, kui kellelgi on loomi, mida peetakse muul eesmärgil kui lemmikloomad, siis tuleb loomad realiseerida. Nimekirja kantud loomadest toodete (nahad, liha) realiseerimist uus määrus ei piira, regulatsioon kehtib vaid elusloomadele.

Ka juba laos olevaid taimi võib aasta jooksul müüa, kuid vastavalt määrusele ei tohi neid osta tavakodanikud. Seega sisuliselt saab taime osta vaid vastavat erandluba omav asutus teadustööks, liigikaitseks või meditsiiniliseks eesmärgiks. 

Enne liigi nimekirja kandmist omandatud kaubanduslikku varu on asutusel õigus kahe aasta jooksul alates liigi nimekirja kandmisest pidada ning vedada, kui see on vajalik varu hävitamiseks. Selliseks varuks on nimekirja kantud liikide elus loomad ja taimed ning taimede paljunemisvõimelised osad.  Samuti on kaubandusliku varu omanikul õigus kahe aasta jooksul liigi nimekirja kandmisest loomi või taimi müüa või üle anda asutusele, mis omab erandluba liigi pidamiseks teadustööks, liigikaitseks või meditsiiniliseks eesmärgiks.

Juhul kui on vajadus nimekirja kantud liikidega viia läbi teadusuuringuid, ex situ liigikaitset või meditsiinilist tootearendust ja tootmist (kui see on inimtervise huvides vältimatu), on asutusel õigus selleks taotleda erandluba. Loa taotlemisel peab asutus tõestama, et liikide loodusesse sattumine on välistatud. Luba on võimalik taotleda konkreetsele asukohale (nt laborile, loomaaiale) kindla liigi ja isendite hulga jaoks. Täpsed nõuded on toodud määruse artiklis 8. Eestis väljastab selliseid lube Keskkonnaamet.

Erandjuhtudel võivad liikmesriigid kaaluka üldise huvi korral anda lube ka muudeks eesmärkideks kui teadusuuringud, ex situ tegevus või meditsiin - sellisel juhul peab tegevuse eelnevalt kooskõlastama Euroopa Komisjon.

Loomaaiad võivad olemasolevad loomad pidada loomade eluea lõpuni. Samuti, kui see liik esineb looduses, siis võivad loomaaiad ohjamistegevuse käigus püütud loomi näidata. Samas peab olema loomaaias välistatud loomade sigimine ja ka põgenemine. Pikemas perspektiivis need loomad loomaaedadest kaovad ja asendatakse teiste liikidega.