Põhjavee seisundi hindamine
Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Põhjavee seisundi üle peetakse arvestust põhjaveekogumite kaupa. Veeseaduse alusel on põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass. Eestis on moodustatud 2019 a 1.oktoobrist põhjavee kasutamise ja kaitse korraldamiseks ning seisundi hindamiseks 31 põhjaveekogumit. Põhjaveekogumite nimekiri ja seisundi hindamise reeglid on sätestatud keskkonnaministri määrusega.
Põhjavee seisundi hindamine toimub põhjaveekogumite kaupa iga kuue aasta järel avaneb uues vahekaardis(2014 ja 2020.a hinnangud) ning vastavalt seadusandlusele ja põhjaveekogumite seisundi hindamise metoodikale saab põhjaveekogumi seisund olla kas hea või halb.
Eesti põhjaveekogumite hindamise ja läviväärtuste määramise metoodika | 2.02 MB | pdf
Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel arvestatakse inimtegevuse mõju ja põhjaveekogumi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas põhjavee kaitstust ning põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide (pinnaveekogumid ja maismaaökosüsteemid) seisundit.
Eesti Geoloogiateenistuse 2020.a tehtud põhjaveekogumite seisundite hindamise uuring on kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel.
Nendele põhjaveekogumitele, mille seisund on halb või hea seisund on ohustatud, tuleb koostada seisundi parandamise meetmekava. Põhjaveekogumite seisundi parandamise meetmed on kirjas vesikondade veemajanduskavades.
Halvas koguselises seisundis on Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum ja Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum. Halva koguselise seisundi peamine põhjus on põlevkivikaevanduste veekõrvaldus, mille kogus ületab põhjaveekogumi looduslikku ressurssi. Halvas keemilises seisundis on kaheksa maapinnalähedast põhjaveekogumit eelkõige kõrgenenud nitraatide, kloriidide, pestitsiidide, 1-aluseliste fenoolide sisalduse ja keemilise hapnikutarbe tõttu põhjavees. Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi halb keemiline seisund oli 2020. a põhjustatud ühealuseliste fenoolide ülemäärase sisalduse ja kõrgenenud keemilise hapnikutarbe tõttu. Põhjavee halba seisundit Ida-Virumaal põhjustavad põlevkivi kaevandamine ja jääkreostus ning suletud kaevanduste veega täitumine.
Põhjaveekihtide levik
Eestis on kivimikihid on kallutatud 2-4 kraadise nurga all lõuna suunas. Pinnakattes esinev Kvaternaari põhjaveekompleks katab praktiliselt kogu Eesti territooriumi välja arvatud alvarid. Lõuna-Eestis levivad pinnakatte all aluskorra settekivimites Ülem-Devoni, Kesk-Devoni ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleksid, mille avamusalad jäävad Lõuna- ja Kesk-Eestisse. Kesk-Alam-Devoni põhjaveekompleks levib piiratud alal ka Kirde-Eestis. Põhja-Eestis moodustavad maapinnast esimese aluspõhjalise põhjaveekompleksi Siluri ja Ordoviitsiumi karbonaatkivimites esinevad põhjaveekihid. Sügavamal, Siluri-Ordoviitsiumi regionaalse veepideme all, paiknevad Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi põhjaveekompleksid, mis on esindatud juba pea üle kogu Eesti territooriumi.
Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L., 2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus, Rakvere.
Viimati uuendatud 06.03.2026
