Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.
Sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, sealhulgas sademevee ärajuhtimise kraavid, välja arvatud maaparandussüsteem maaparandusseaduse tähenduses, loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatuse selliselt määranud.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga seonduv on reguleeritud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses (ÜVVKS).

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVVK arendamise kava) alusel. Tegemist on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kohta koostatava analüüsiga, mis käsitleb valla või linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hetkeolukorda ja arendamisettepanekuid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava puudumise korral võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajada ka ainult üld- või detailplaneeringu alusel, kui sellega kavandatud tehniline lahendus vastab kohaliku omavalitsuse üksuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise põhimõtetele. Kava koostamist korraldab kohalik omavalitsus koostöös vee-ettevõtjaga.

ÜVVK arendamise kava koostatakse vähemalt 12 aastaks ja vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ning vajaduse korral seda korrigeeritakse. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava sisunõuded on sätestatud ÜVVKSi §-s 14. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduameti ning Terviseametiga. 
Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole määranud sademevee kogumise ja ärajuhtimise süsteeme ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks ÜVVK arendamise kavas, siis tuleb kohalikul omavalitsusel koostada oma territooriumil valgalade kaupa sademevee majandamise kava, kus on käsitletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka mittekuuluvate sademeveesüsteemide rajamist, hooldamist ja arendamist. Sademevee majandamise kava sisunõuded on sätestatud ÜVVKSi § 62 lõikes 2. Sademevee majandamise kava kooskõlastatakse Põllumajandus ja Toiduametiga. 

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine

Vee-ettevõtja on eraõiguslik juriidiline isik, kelle on kohaliku omavalitsuse üksus määranud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutajaks (ÜVVKSi § 6 lõige 1). 

Ühisveevärgist vee võtmine ning reo- ja sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja tarbija vahelise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu ehk teenuslepingu alusel. Teenusleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel, mille kehtestab kohaliku omavalitsuse määrusega (ÜVVKSi § 34 ja 35). 

Tarbimiskoha liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub vee-ettevõtja ja tarbimiskoha omaniku vahelise liitumislepingu alusel. Liitumisleping sõlmitakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskirja alusel, mille kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega (ÜVVKSi § 18 ja 19).

Kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast, mille kooskõlastab Konkurentsiametiga (ÜVVKSi § 21). Kooskõlastatud liitumistasu arvutamise metoodikad on üleval Konkurentsiameti kodulehel.

Vee-ettevõtja võib tarbijalt võtta osutatava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse eest tasu. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise põhimõtteid ning hinna määramist reguleerib ÜVVKSi 6. peatükk. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud:

1. põhjendatud tegevuskulude katmine;
2. keskkonnanõuete täitmine;
3.  investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks;
4. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKSi § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud;
5. põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud peavad olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnaga ei tohi katta neid kulutusi, mis on kaetud liitumistasuga. Vee-ettevõtjal tuleb esitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotlus Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. Konkurentsiamet kontrollib esitatud hinnataotlust ning teeb otsuse vee-ettevõtja esitatud hinnataotluse alusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind kehtestada või kehtestamata jätta. Kehtivad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad on üleval Konkurentsiameti kodulehel .