Eestis tarbitav gaas pärines seni Venemaalt ja Leedust, kus 2014. aastal alustas tööd veeldatud maagaasi (LNG) terminal. Vabariigi Valitsus otsustas keelata 2022. aasta lõpus Venemaa päritolu maagaasi import. Samal ajal luuakse Soome lahe piirkonda uus tarnekanal – Soomes Inkoos alustab tööd uus LNG ujuvterminal. Suvel täidetakse maagaasiga ka Läti Inčukalnsi maagaasihoidla, mille kaudu varustatakse Eestit talvel.
Peamine maagaasi kasutusala Eestis on tööstus ja kaugküte. Vähese konkurentsi tõttu toimunud maagaasi hinna kasv on aga viimastel aastatel pannud maagaasi kütteks tootjad vaatama enam kohalike taastuvkütuste kasutamise poole. Üha vähenev gaasitarbimine liigub järjest rohkem alternatiivsete kasutusalade juurde. Heaks näiteks on surumaagaasi kasutamine transpordisektoris.
Sellist tendentsi näitab nii Eesti kui lähiriikide gaasitarbimine. Väheneva tarbimismahu kontekstis on äärmiselt oluline suurendada gaasituru läbipaistvust ja likviidsust. Sellel eesmärgil on Balti riigid ja Soome alates 2017. aastast aktiivselt loomas ühist gaasiturgu. Eesti, Läti ja Soome ühine gaasiturg alustas tegevust 2020. aastast, Leedu liitus turuga 2022. aastal.
Eesti gaasiturg
Eesti gaasiturg on avatud alates 2007. aastast. Meie gaasivõrk on ühendatud Läti ja Soome gaasivõrkudega. Avatud gaasiturul saab iga tarbija valida endale sobiva gaasimüüja, seejuures ei ole oluline, kelle võrguga on tarbimiskoht ühendatud.
2014. aasta lõpuni puudus gaasitarnijate vaheline konkurents, mis takistas turu efektiivset toimimist. Olukord paranes 2014. aasta lõpus, mil Leedus avati veeldatud gaasi vastuvõtuterminal. 2022. aastal valmis ka Baltimaade ja Poola gaasiühendus GIPL, mis ühendas Eesti gaasisüsteemi Kesk-Euroopa gaasimagistraalidega.
Ülekandevõrgud välismaalt Eestisse
Gaasi varustuskindlust tagab Eestis süsteemihaldur AS Elering, kelle valduses on ca 1000 km ülekandevõrke ja 36 gaasijaotusjaama, kolm gaasimõõtejaama, kaks kompressorjaama ja üks gaasirõhu reguleerjaam.
Eestil on ühendus Lätiga Karksi ja Soomega Paldiski kaudu.
Eestil oli Venemaaga ühendus Narva ja Värska kaudu. Läbi Missos asuva gaasitrassi toimus gaasitransiit Venemaalt Lätti.
Turu reguleerimine
Eestis reguleerib gaasiturgu maagaasiseadus, kus on kirjas nõuded gaasi importijale, ülekandjale, müüjale, edastajale ja ka turule järelevalvet teostavale Konkurentsiametile.
Maagaasiseadus
Konkurentsiamet kooskõlastab:
- Võrguettevõtjale võrguteenuse hinnad
- Turgu valitseva gaasiettevõtja hinna müügimarginali tarbijale
- Liitumistasude juhendid ja metoodikad
- Võrgu- ja müügilepingute tüüptingimused
Gaasivarustuse kvaliteedinõuded
Gaasivarustuse kvaliteedinõuded kehtestati maagaasiseaduse muudatustega 2007. aasta alguses. Nõuete järgi ei või riketest põhjustatud gaasivarustuse järjestikune katkestus olla pikem kui 72 tundi ja aastane katkestuste kogukestus olla üle 130 tunni.
Katkestuste kestuse üle peab arvestust võrguettevõtja ning Konkurentsiameti ülesanne on kontrollida kvaliteedinõuete täitmist.
Konkurentsiamet avaldab igal aastal ka aruande elektri- ja gaasituru kohta Eestis.
Maagaasiseaduse muutmise vajaduse õiguslik analüüs
Tabelites on hinnatud Euroopa Liidu määruse kooskõla maagaasiseaduse ja selle rakendusaktide ning erinevate metoodikate kooskõla viie erineva määruse alusel.
Viimati uuendatud 19.02.2026
