Aastas tekib elaniku kohta umbes 373 kilogrammi olmejäätmeid, millest umbes 40% moodustavad pakendijäätmed. See tähendab, et iga elaniku kohta tekib ühes aastas u üks 800-liitrine konteineritäis pakendijäätmeid. 25-30% olmejäätmete kogumassist ja mahuliselt isegi kuni 60% moodustavad pakendijäätmed. Eestis tekib kokku ca 200 000 tonni pakendijäätmeid aastas. Kui see kõik ladestada prügilatesse, kataks see 10 meetri kõrguse kihina 1,5 hektarit maad ehk moodustuks kolmekordse maja kõrgune, kahe ja poole jalgpalli väljaku suurune kokku pressitud pakendijäätmete kuhi.
- Pakendite tagastamine vastavasse konteinerisse või kauplusse on tarbija jaoks tasuta.
- Pakendite ära viskamisel koos olmejäätmetega tuleb maksta prügi äraveo ja ladestamise eest.
- Olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam ringlusse suunata - segaolmejäätmete sees olev pakend ladestatakse või põletatakse. Seetõttu on oluline koguda pakendijäätmeid segaolmejäätmetest eraldi.
- Paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha ehk panti (10 senti). Selle saab tagasi, kui viite pudelid või purgid kauplusse.
- Pakend peaks olema disainitud nii, et selle maht ja mass oleks võimalikult väikesed, see võimaldaks ringlussevõttu ning et ka pakendifunktsioonid oleksid täidetud.
-
Pakendimaterjali liigid: klaas, plast, paber ja papp (sh kihiline kartong), mustmetall, värviline metall, puit, muu (näiteks tekstiil).
Loe lähemalt
- Pakendiettevõtjale
- Huvitavaid fakte
Pakendite ja pakendijäätmete määrus (PPWR)
Euroopa Liidus jõustus 11.02.2025 pakendite ja pakendijäätmete määrus, täisnimega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/40. See on Euroopa Liidu õigusakt, mille eesmärk on ühtlustada EL-i siseturul pakendite ja pakendijäätmetega seotud nõudeid. Uus määrus tagab, et pakendimaterjalis või pakendiosades oleks probleemsete ainete sisaldus ja kontsentratsioon võimalikult väike. Lisaks võetakse sellega meetmeid ülemäärase pakendamise vähendamiseks, pakendite ringlussevõetavuse parandamiseks, pakendamise keerukuse minimeerimiseks, ringlussevõetud materjali sisalduse suurendamiseks ning korduskasutuse edendamiseks.
Määrust hakatakse kohaldama alates 12. augustist 2026 (v.a artikkel 67 lg 5, mida kohaldatakse alates 12.02.2029) ning siis tunnistatakse suures osas kehtetuks praegu kehtiv pakendidirektiiv 94/62/EÜ (artikkel 70).
Lisainfo:
Juhendid ja FAQ: Euroopa Komisjoni poolt avaldatud suunisdokument: Guidance document on Packaging and Packaging Waste Regulation (PPWR) - Environment
FAQ: Packaging and Packaging Waste Regulation (PPWR) - Publications Office of the EU
- Delegeeritud akti info – Lisada korduskasutuse sihtarvude juurde leevendusena (kodulehel korduskasutuspakendid,-süsteemid ja -kasutamise sihtmäärad). Euroopa Komisjon võttis 25. veebruaril vastu delegeeritud õigusakti, millega vabastatakse kauba transportimisel alustel kasutatavad kiled ja kinnitusribad/koormarihmad Euroopa Liidu uuest 100% korduskasutuse nõudest. Pallet wrapping & straps exempt from 100% reuse requirement - Environment.
Määruse tutvustuskohtumine
Slaidid:
Olulisemad teemad
Rakendub alates 12.08.2026.
Seni on pakendiettevõtja isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendite tootjavastutusega seotud kohustusi on seni täitnud isikud, kes lasevad pakendatud tooteid turule.
PPWR määruse järgi kasutatakse edaspidi mõistet tootja, kes vastutab pakendijäätmete kogumise ja käitlemise rahastamise eest. Uus tootja määratlus hakkab kehtima 12.08.2026.
PPWR eesmärk on määrata iga pakendi kohta üks tootja. Tootjaks loetakse ettevõtja, kes teeb pakendi või pakendatud toote esimest korda kättesaadavaks selles riigis, kus pakend tõenäoliselt muutub jäätmeks. Tootja võib olla valmistaja, importija või turustaja ning see kehtib sõltumata müügiviisist, sh e-kaubanduse ja kaugmüügi puhul.
Muudatuse eesmärk on ühtlustada tootja mõiste kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning tagada, et pakendijäätmete eest vastutab selgelt määratud ettevõtja selles riigis, kus pakend muutub jäätmeks.
Ettevõtja on tootja, kui ta:
- teeb riigis esimest korda kättesaadavaks veopakendid, serveerimispakendid või esmatootmise pakendid (nii ühekorra- kui korduskasutuspakendid);
- teeb riigis esimest korda kättesaadavaks pakendatud tooted (nt müügipakend või rühmapakend);
- müüb pakendi või pakendatud toote otse teise riigi lõppkasutajale (nt e-poe kaudu);
- pakib äritegevuse käigus pakendatud toote lahti või ümber, kui vastutav tootja ei ole juba määratud.
Veopakendi tootja määramisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid.
- Pakend peab täitma pakendi funktsiooni
Kui pakend koosneb mitmest osast ja saab pakendiks alles kokkupanemisel, loetakse tootjaks ettevõtja, kes pakendi lõplikul kujul kokku paneb. - Tootja on tavaliselt see, kes annab veopakendi edasi selle lõplikul kujul
Kui ettevõte valmistab või komplekteerib veopakendi ja annab selle edasi kasutamiseks, on ta tavaliselt tootja. - Oluline on, kus pakend esimest korda kasutusse jõuab
- Kui pakend viiakse teise liikmesriiki ja seal tehakse see esimest korda turul kättesaadavaks, on tootja selles riigis tegutsev ettevõte.
- Kui pakend eksporditakse väljapoole EL-i, ei kohaldu ELi tootjavastutuse nõuded (samas võivad kohalduda sihtriigi nõuded).
Pakendimaterjal ei ole veel pakend
Kui ettevõte müüb näiteks karbilehti või pakkekile rullina, mida tuleb alles pakendiks kokku panna, ei loeta seda veel pakendi turule laskmiseks.
Müügi- ja rühmapakendi puhul on tootja ettevõtja, kes paneb toote pakendisse ja teeb pakendatud toote(d) esimest korda kättesaadavaks selles riigis, kus toode jõuab turule.
Näited:
- Kui Eesti ettevõte pakendab toote Eestis ja müüb selle edasi Eestis, on tootja Eesti ettevõte, kes toote pakendas.
- Kui Eesti ettevõte müüb pakendatud toote teise liikmesriigi ettevõtjale, kes laseb selle samas liikmesriigis turule (ei ole ise lõppkasutaja), on tootja selles teises liikmesriigis tegutsev ettevõtja.
- Kui ettevõte müüb pakendatud toote e-poe kaudu otse teise liikmesriigi tarbijale või ettevõtjale, kes toodet samal kujul edasi ei müü, on tootja e-poe müüja ning tootjavastutuse kohustused tuleb täita riigis, kuhu toode müüakse.
Mis on serveerimispakend? Serveerimispakend on ese, mis on disainitud ja ette nähtud müügikohas täitmiseks toote väljastamise eesmärgil. Kaasamüügipakend on serveerimispakend, mis täidetakse külastatavates müügikohtades jookide või valmistoiduga, mis pakendatakse transportimiseks ja koheseks tarbimiseks teises kohas ilma täiendavat valmistamist vajamata ja mida tavaliselt tarbitakse pakendist.
Serveerimispakendi puhul lasub tootjavastutuse kohustus üldjuhul ettevõttel, kes pakendi valmistab.
Erandina loetakse tootjaks pakendi kasutaja (nt toitlustusettevõte), kui pakend on selgelt märgistatud tema nime või kaubamärgiga. Sellisel juhul vastutab pakendi nõuetele vastavuse eest see, kes oma nime alt pakendi turule laseb.
Teatud juhtudel võivad tootjaks olla ka importijad või turustajad, nt kui nad lasevad pakendi turule oma nime või kaubamärgi all või muudavad pakendit viisil, mis võib mõjutada selle vastavust nõuetele.
Tootja vastutab selle eest, et pakend vastab kõigile kehtivatele nõuetele, sealhulgas kestlikkuse ja märgistamise osas, sõltumata sellest, kes on koostanud vastavusdeklaratsiooni või selle osad.
Kui pakend on valmistatud mikroettevõtja tellimusel tema nime või kaubamärgi all ning pakendi tarnija asub samas liikmesriigis, loetakse tootjaks pakendi tarnija.
Kaugmüük ja lõppkasutaja
Kui ettevõte müüb pakendatud toote otse teise liikmesriigi lõppkasutajale (nt e-poe kaudu), loetakse tootjaks müüja ning tootjavastutuse kohustused tuleb täita selles riigis, kuhu toode müüakse.
Lõppkasutaja eraisik või ettevõte, kes kasutab toodet ega müü seda samal kujul edasi.
Logistika ja ümberpakendamine
Kui ettevõte võtab pakendatud kauba vastu, pakib selle lahti või pakendab ümber (näiteks väiksematesse kogustesse), võib ta muutuda veopakendi tootjaks, isegi juhul, kui ta ei oma kaupa.
Tootja ja valmistaja roll on erinev
Valmistaja vastutab pakendi nõuetele vastavuse eest (nt disain, märgistus, kestlikkus, vastavusdeklaratsiooni koostamise kohustus).
Tootja vastutab pakendijäätmete käitlemise rahastamise eest riigis, kus pakend muutub jäätmeks.
Need rollid võivad kuuluda erinevatele ettevõtjatele.
Turule lastud pakend tuleb valmistada nii, et pakendimaterjalis või pakendiosades oleks probleemsete ainete sisaldus ja kontsentratsioon võimalikult väike, sealhulgas nende ainete esinemine heites ja jäätmekäitluse saadustes. Samuti tuleks minimeerida mikroplasti kahjulikku keskkonnamõju.
Euroopa Komisjon koostab 31. detsembriks 2026 Euroopa Kemikaaliameti abiga aruande probleemsete ainete sisalduse kohta pakendites ja pakendiosades, et teha kindlaks, mil määral need mõjutavad negatiivselt materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu või mõjutavad kemikaaliohutust.
Alates 12. augustist 2026 ei tohi turule lasta toiduga kokkupuutuvaid pakendeid, mis sisaldavad per- ja polüfluoritud alküülühendeid (PFAS-ained) järgmises piirnormiga võrdses või seda ületavas kontsentratsioonis, niivõrd kui sellises kontsentratsioonis PFAS-aineid sisaldava pakendi turule laskmine ei ole mõne muu liidu õigusakti kohaselt keelatud:
-
25 ppb mis tahes PFAS-aine kohta mõõdetuna PFAS-ainete sihtanalüüsiga (polümeersed PFAS-ained on kvantifitsee rimisest välja jäetud);
-
250 ppb PFAS-ainete summa kohta, mis on kõigi PFAS-ainete sihtanalüüside summa, kus kohaldataval juhul on arvesse võetud lähteainete lagunemist (polümeersed PFAS-ained on kvantifitseerimisest välja jäetud), ja
-
50 ppm PFAS-ainete kohta (sealhulgas polümeersed PFAS-ained); kui fluori üldsisaldus ületab 50 mg/kg, esitab määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 3 punktides 9, 11 ja 13 määratletud valmistaja, importija või allkasutaja taotluse korral käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punktides 13 ja 17 määratletud valmistajale või importijale tõendi fluori koguse kohta, mille sisaldust on mõõdetud kas PFAS-ainetes või muudes kui PFAS-ainetes, et nad saaksid koostada käesoleva määruse VII lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni.
Alates 1. jaanuarist 2030 peavad kõik turule lastud pakendid peavad olema ringlussevõetavad.
Pakend loetakse ringlussevõetavaks, kui see vastab järgmistele tingimustele:
- Selle disain toetab materjali ringlussevõttu, mis võimaldab kasutada saadud teiseseid tooraineid, mis on algmaterjaliga võrreldes piisava kvaliteediga, et neid saaks kasutada esmaste toorainete asendamiseks.
Alates 1. jaanuarist 2030 võib lasta turule ainult pakendeid, mis vastavad neile tingimustele. - Kui sellest saavad jäätmed, saab seda liigiti koguda vastavalt artikli 48 lõigetele 1 ja 5, sortida konkreetseteks jäätmevoogudeks, ilma et see mõjutaks muude jäätmevoogude ringlussevõetavust, ning artikli 6 lõike 5 kohaselt sätestatud metoodika alusel mastaapselt ringlusse võtta.
Alates 1. jaanuarist 2035 võib lasta turule ainult pakendeid, mis vastavad neile tingimustele.
Komisjon võtab 1. jaanuariks 2028 vastu delegeeritud õigusakti, et kehtestata pakendikategooriate jaoks ringlussevõttu toetava disaini kriteeriumid ja tulemusklassid (A, B ja C).
Alates 1. jaanuarist 2030 peavad kõik turule lastud pakendid vastama vähemalt A, B ja C tulemusklassile. Alates 1. jaanuarist 2038 peavad kõik turule lastud pakendid vastama vähemalt A ja B tulemusklassile.
1. jaanuariks 2030 peab turule lastud pakendi mis tahes plastosas olema tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus protsentides, arvutatuna tootmisrajatise ja aasta keskmisena, iga II lisa tabelis 1 osutatud pakendiliigi ja -vormi kohta alljärgnev:
a) 30% kontaktitundlikel pakenditel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (PET), välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;
b) 10% kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;
c) 30% ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel;
d) 35% muudel plastpakenditel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud pakendid.
1. jaanuariks 2040 peab turule lastud pakendi mis tahes plastosas olema tarbimisjärgsete plastijäätmete taaskasutusest saadud ringlussevõetud materjali miinimumsisaldus protsentides, arvutatuna tootmisrajatise ja aasta keskmisena, iga II lisa tabelis 1 osutatud pakendiliigi ja -vormi kohta alljärgnev:
a) 50% kontaktitundlikel pakenditel, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid; b) 25 % kontaktitundlikel pakenditel, mis on valmistatud muudest plastmaterjalidest kui PET, välja arvatud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid;
c) 65% ühekordselt kasutatavatel plastist joogipudelitel;
d) 65 muudel plastpakenditel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c osutatud pakendid
Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata: a) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastpakendite suhtes, kui ringlussevõetud materjali kogus ohustab inimeste tervist ja sellega kaasneb pakendatud toodete mittevastavus määrusele (EÜ) nr 1935/2004; b) mis tahes plastosade suhtes, mis moodustavad vähem kui 5 % kogu pakendiühiku kogumassist.
Alates 12. veebruarist 2028 peavad puu- ja köögiviljade kleebised ning läbilaskevad teekotikesed, kohvipadjad või muu joogi jaoks mõeldud kotikesed olema kompostitavad. Nimetatud tooted peavad vastama biojäätmete töötlemise rajatistes tööstuslikult kontrollitud tingimustes kompostimise standardile ning olema liikmesriikide nõudmisel kooskõlas käesoleva artikli lõikes 6 osutatud kodukompostimise standarditega.
Hiljemalt 12. veebruariks 2028 peavad muud kui eelnevas lõikes nimetatud ja biojäätmetega koos kompostimiseks lubatavad pakendid (mitteläbilaskev tee-, kohvi- või muu joogi masinast ühe korra serveerimise ühik ning eriti õhukesed plastkandekotid ja õhukesed plastkandekotid, samuti muud pakendid, kui liikmesriik on nende kompostitavust nõudnud), sealhulgas biolagunevatest plastpolümeeridest ja muust biolagunevast materjalist valmistatud pakendid, olema disainitud materjali ringlussevõttu toetavaks kooskõlas artikliga 6 ja ilma, et see mõjutaks muude jäätmevoogude ringlussevõetavust.
Komisjon palub 12. veebruariks 2026 Euroopa standardiorganisatsioonidel koostada harmoneeritud standardid vastavate kriteeriumitega.
Valmistaja või importija tagab 1. jaanuariks 2030, et turule lastud pakend on disainitud nii, et selle mass ja maht on viidud funktsionaalsuse tagamiseks vajaliku miinimumini, võttes arvesse pakendi kuju ja selle valmistamise materjali.
Valmistaja või importija tagab, et pakendeid, mis ei vasta käesoleva määruse IV lisas sätestatud hindamiskriteeriumidele, ja selliste omadustega pakendeid, mille eesmärk on üksnes suurendada toote tajutavat mahtu, sealhulgas topeltseinad, põhjakõrgendused ja tarbetud kihid, ei lasta turule (v.a siis, kui pakendi disain on kaitstud vastavate EL regulatsioonidega või tegu on kaitstud geograafilise tähisega pakendiga).
PS! Mikroettevõtjad vabastatud!
Alates 12. augustist 2028 peavad kõik turule lastavad pakendid kandma ühtlustatud märgistust, mis aitavad tarbijal lihtsustada liigiti kogumist. Komisjon võtab hiljemalt 12.08.2026 vastu vastava rakendusakti, milles täpsustatakse märgistusega seotud kriteeriumeid.
Märgistus tuleb kanda ka korduskasutatavale pakendile.
1. jaanuariks 2030 tagavad rühmapakendeid, veopakendeid või e-kaubanduse pakendeid täitvad ettevõtjad, et tühja ruumi suhtarv, mida väljendatakse protsendina, on maksimaalselt 50%.
Tühjaks ruumiks loetakse ruumi, mis on täidetud täitematerjaliga, nagu paberiribad, õhukotid, mullikile, vahtkummi, vahtpolüuretaan, puitvill, polüstüreen või stürovahust graanulid.
Alates 1. jaanuarist 2030 ei tohi turule lasta teatavaid plastpakendeid (V lisa):
-
Ühekordselt kasutatav plastist rühmapakend (pakkekile, termokahanev kile)
-
Ei ole lubatud eelpakendada alla 1,5 kg värske puu- ja köögivilju (võrgud, kotid, alused, anumad)
-
Ühekordselt kasutatavad toidu ja joogi plastpakendid, mis täidetakse ja mille sisu tarbitakse HORECA sektori (sh jaekaubanduse) ruumides (alused, ühekordselt ka sutatavad taldrikud ja topsid, kotid, karbid).
-
Ühekordselt kasutatavad plastpakendid maitseainete, hoidiste, kastmete, kohvi koore, suhkru jm lisandite jaoks HORECA sektoris kohapeal tarbides (kotikesed, topsid, alused, karbid)
-
Majutussektori ühekordsed pakendid, mis on mõeldud hotellikülastajatele indivi duaalseks kasutamiseks (šampoonipudelid, käteja kehakreemide pudelid, tükiseebi ümbrised)
-
Eriti õhukesed plastkande kotid pakendamata toidu jaoks (v.a hügieeni eesmärgil või toidu raiskamise vältimiseks)
12.02.2027 – HoReCa sektori lõppturustaja võimaldab tarbijatel tuua täitmiseks kaasa oma anuma, et võimaldada kaasamüügiks külmi või kuumi jooke ja valmistoite. Sellest võimalusest tuleb tarbijat müügikohas teavitada.
12.02.2028 - HoReCa sektori lõppturustaja võimaldab tarbijatel osta külmi või kuumi jooke ja valmistoite korduskasutussüsteemi kuuluvas korduskasutuspakendis. Sellest võimalusest tuleb tarbijat müügikohas teavitada.
Mõlemal juhul ei tohi tooteid kõrgema hinnaga ja ebasoodsamatel tingimustel müüa kui samast tootest ja ühekorrapakendist koosnevat müügiühikut müües.
Alates 2030. a püüavad lõppturustajad pakkuda 10% müüdavatest toodetest korduskasutuspakendites.
Liikmesriikidel õigus veel kõrgemaid sihtmäärasid rakendada, kui on oht, et artikli 43 sihtmäärad ei ole saavutatavad (jäätmetekke vältimine).
Ettevõtjad, kes pakuvad võimalust osta tooteid taastäitmise kaudu, teavitavad lõppkasutajaid järgmisest (taastäitmise reeglid):
a) anumate liigid, mida saab taastäitmise kaudu pakutavate toodete ostmiseks kasutada;
b) taastäitmise hügieenistandardid;
c) lõppkasutaja vastutus tervise ja ohutuse eest punktis a osutatud anumate kasutamisel.
Reeglid hoitakse ajakohastena ja tarbijatele nähtaval kohal.
Ühekordselt kasutatavaid pakendeid ei või anda täitmiseks tasuta.
Alates 1. jaanuarist 2030 püüavad lõppturustajad, kelle müügipind on üle 400 m2, eraldada sellest müügipinnast 10% nii toiduainete kui ka toiduks mittekasutatavate toodete taastäitejaamadele.
Liikmesriigid rakendavad meetmeid, et järjekindlalt vähendada õhukeste plastkandekottide tarbimist oma territooriumil.
Vähenemist loetakse järjekindlaks, kui aastane tarbimine ei ületa 40 õhukest plastkandekotti elaniku kohta või samaväärset sihtmäära massi järgi 31. detsembriks 2025 ja seejärel iga järgneva aasta 31. detsembriks.
Liikmesriigid võivad eesmärgi saavutamiseks rakendada turule laskmise keeldu ja majandushoobasid (kehtestatakse hind).
Iga pakendi valmistaja peab enne pakendi turule laskmist läbi viima PPWRi lisa VII kohase vastavushindamismenetluse ning koostama ELi vastavusdeklaratsiooni, mis peab vastama määruse lisas VIII toodud vormile. Vastavusdeklaratsiooniga kinnitab tootja pakendi vastavust nõuetele. Tegemist on enesedeklaratsiooniga – riik pakendeid eelnevalt ei kinnita, kuid tootja vastutab täielikult ning peab suutma vastavust järelevalvenõuetele tõendada. See kohustus rakendub alates 12.08.2026 turule lastavatele pakenditele ning deklaratsiooni koostamisel tuleb arvestada üksnes selleks ajaks jõustunud nõudeid – hiljem (nt 2030. aastal) rakenduvad nõuded ei pea varasemate pakendite puhul kajastuma. Vastavusdeklaratsioonide vorminõuded leiate eelkõige PPWRi lisast VII ja VIII.
Vaata lisaks PPWR artikkel 39 sätestatud kriteeriumeid ELi vastavusdeklaratsiooni kohta.
Viimati uuendatud 09.04.2026
