Pakendiettevõtjale

Pakendiettevõtja on isik, kes pakendab kaupa ja müüb selle Eesti turul, kes impordib Eestisse sisse pakendatud kaupa ning kes müüb (sh vahendab) pakendatud kaupa Eestis.

Pakendi taaskasutussüsteem toimib Euroopa Liidu jäätmepoliitika põhimõtteid arvestades:

  • saastaja-maksab põhimõte – jäätmetekitaja katab jäätmekäitlusega seotud kulud;
  • tootjavastutuse põhimõte – ettevõtjad (toote valmistajad, maaletoojad, levitajad) peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest kogu toote olelusringi jooksul, alates valmistamisest kuni jäätmeks muutumiseni. Tootjad katavad tootest tekkinud jäätmete käitluskulud.

Pakendatud kauba turule laskmine Eestis on oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemine Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Samuti käsitletakse kauba turule laskmisena Eestis kauba ümberpakkimist ja ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist.

Tulenevalt eeltoodust on saastaja pakendiettevõtja, kes pakendab kaupu või veab sisse pakendatud kaupu, mitte tarbija, kes kaupu ostab/tarbib. Seega on kaupu pakendav ja sisse vedav pakendiettevõtja kohustatud ka finantseerima pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise.

Pakendiettevõtja kohustused

  • Pakendiettevõtja, kes müüb kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab neilt tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendi ja pakendijäätmed.
  • Pakendiettevõtja, kes müüb kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab informeerima tarbijat pakendi tagasivõtu kohast müügikohas nähtavale kohale seatud.
  • Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma oma kaubaveo- ja rühmapakendi.
  • Pakendiettevõtja, kes ise ei müü oma kaupa lõppkasutajale või tarbijale, peab tagama oma kauba pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu lõppkasutajalt või tarbijalt.
  • Kaupade puhul, mille pakendile on kehtestatud tagatisraha, peab pakendiettevõtja tagama, et tagatisraha oleks lisatud kauba hinnale kogu müügitsükli kestel ja tagasiarvestused tehakse iga tagastamistehingu käigus.
  • Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmete kogused taaskasutama selliselt, et pakendiseaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud ning kandma sellest tulenevad kulud.
  • Pakendiettevõtja, kes pakendab või veab sisse pakendatud kaupa, peab esitama kord aastas riiklikule pakendiregistrile auditeeritud andmed tema poolt Eesti turule lastud kauba pakendite koguste ja nendest tekkinud pakendijäätmete taaskasutamise kohta.
  • Hulgi- ja/või jaemüüjatel (näiteks kauplused) on kogumise ja taaskasutamise kohustus nende pakendite osas, mida nad on kasutanud ise kaupade pakendamisel (näiteks kulinaariatoodete pakkimiseks salatikarbid)
  • Mitmed eelpool loetletud kohustused on võimalik kirjaliku lepinguga üle anda pakendiga tegelevale ja tegevusluba omavale taaskasutusorganisatsioonile.

Info ettevõtjale

Aruandekohustus

Pakendiseaduse § 24 kohaselt peavad ettevõtjad pidama oma pakendialase tegevuse kohta pakendimaterjali liikide kaupa regulaarset arvestust:

  1. toodetud pakendi ja pakendatud kauba pakendi massi kohta;
  2. sisse- ja väljaveetud tühja pakendi ning pakendatud kauba pakendi massi kohta;
  3. turule lastud kauba pakendi ja tekkinud pakendijäätmete kohta ning korduskasutuspakendi massi kohta;
  4. Eestis taaskasutatud ja sisse- ja väljaveetud käideldud pakendijäätmete massi kohta;
  5. raskmetallide sisalduse kohta pakendis ja pakendi koostisosades.

Taaskasutusorganisatsioonid ja pakendiettevõtjad, kes ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud kalendriaasta kohta esitama pakendiregistrisse kandmiseks järgmised kontrollitud andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa, sealhulgas eraldi pakendiaktsiisi seaduses sätestatud pakendite osas:

  1. korduskasutuspakendi mass;
  2. turule lastud kauba pakendi mass;
  3. andmed pakendijäätmete taaskasutamise kohta.

Juhul kui pakendiettevõtja on oma pakendi­jäätmete kogumis- ja taaskasutuskohustuse üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, esitab pakendiettevõtja andmed pakendi ja pakendimaterjali liikide kaupa taaskasutusorganisatsioonile ning viimane esitab vajalikud andmed pakendiettevõtja kohta pakendiregistrile ise.

Pakendi ja pakendijäätmetega seonduva tege­vuse andmed tuleb esitada pakendi­registrile, mille volitatud töötleja on Keskkonnaagentuur (e-post: [email protected]).

Andmed tuleb esitada eelmise kalendriaasta kohta vähemalt üks kord aastas hiljemalt 31. märtsiks. 

Pakendi arvestusega seotud dokumente ja and­meid tuleb säilitada vähemalt seitse aastat.

Audiitorkontroll

Pakendiettevõtjad ja taaskasutusorganisatsioonid peavad korraldama oma finantsjuhtimise ja pakendiregistrisse esitatavate andmete audiitorkontrolli vastavalt PakSi §-le 241. Audiitorkontrolli saab teostada üksnes vandeaudiitor audiitortegevuse seaduse tähenduses. 

Alates 15. maist 2021 jõustusid alljärgnevad pakendiseaduse muudatused:

  • Jäätmete raamdirektiivist tuleneva nõudega seoses laieneb audiitorkontrolli eesmärk. Alates 15.05.2021 hõlmab audiitorkontroll nii pakendiregistrisse esitavate andmete kui ka pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni finantsjuhtimise kontrolli. Täpsemad nõuded on kirjeldatud Paks § 241

  • Muutus audiitorkontrolli lävend. Pakendialast aruannet on vaja edaspidi lasta auditeerida, juhul kui turule lastud pakendite kogus ületab 20 tonni aastas (seni kehtis kohustus kui turule lasti vähemalt 5 tonni pakendeid aastas). 

  • Hakkas kehtima audiitorkontrolli vabastus kolmeks aastaks. Eeltoodud leevendus hakkas kehtima alates 2020. aasta aruande audiitorkontrollist, mis on läbi viidud arvestades 15.05.2021 jõustuva seaduse nõudeid (sh on teostatud ka finantsjuhtimise audit). Juhul, kui audiitorkontrolli aruande kokkuvõte on esitatud modifitseerimata (st märkusteta), siis pakendiettevõtja on kohustatud järgmise audiitorkontrolli tegema 2024. aasta andmete kohta.

  • Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga alla 20 tonni aastas, on vabastatud registrisse esitatavate andmete kontrollimisest.

  • Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui kakskümmend tonni aastas, ja taaskasutusorganisatsioon korraldavad audiitorkontrolli piiratud kindlustandva töövõtuna audiitortegevuse seaduse tähenduses.

  • Pakendiettevõtja esitab sõltumatu vandeaudiitori kindlustandva töövõtu kokkuvõtte pakendiregistrile. Kui pakendiettevõtja on kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis edastab pakendiettevõtja sõltumatu vandeaudiitori kindlustandva töövõtu kokkuvõtte taaskasutusorganisatsioonile, kes esitab selle pakendiregistrile.

  • Keskkonnaametil on õigus põhjendatud juhtudel nõuda pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kulul audiitorkontrolli teostamist. Nimetatud õigust kasutab Keskkonnaamet vaid põhjendatud kahtluse korral järelevalve menetluse käigus ning teeb seda läbi kaalutletud ja põhjendatud haldusakti.

Taaskasutusorganisatsiooni pakendiregistrisse esitatavate andmete kontrollimisel võetakse arvesse kohustused üle andnud pakendiettevõtja vandeaudiitori kokkuvõtet.

Välisriigi audiitor

Välisriigi audiitorit kasutades peab ta esmalt sooritama arvestusalaõiguse ja vandeaudiitori õiguse eksamimoodulid (st kontrollitakse audiitortegevuse seaduse, äriseadustiku, pankrotiseaduse, karistusseadustiku, võlaõigusseaduse, asjaõigusseaduse, maksuseaduste, töölepinguseaduse jms seaduste tundmist). Lisaks, kui kindlustandvaid audiitorteenuseid soovitakse osutada avaliku sektori üksuses, võib seda teha üksnes avaliku sektori vandeaudiitor – selleks tuleb sooritada veel täiendav kutseeksam riigi- ja haldusõiguse mooduli osas (erinevate relevantsete õigusaktide tundmine, nt kohaliku omavalitse finantsjuhtimise seadus, riigieelarve seadus jne).

Märgistamine

Nii tarbija kui ka müüja peavad saama teavet pakendi ja selles sisalduva kauba kohta. See teave võib olla väga erinev, kirjeldades paken­datud kaupa, selle käsitsemisvõimalusi, oht­likkust, pakendimaterjali taaskasutusvõimalusi jne. Pakendile kantavat märgistust reguleerivad lisaks pakendiseadusele ka mitu teist õigusakti, nt tarbijakaitseseadus, kemikaaliseadus jne. Pakendiseadusega (§ 23) kehtestatud pakendi märgistuse nõuded puudutavad eelkõige pakendi tagatisrahasüsteemi toimimiseks vajalikku märgistust.

Üldise nõude kohaselt peab pakendile ja etiketile kantav märgistus olema selgelt nähtav, kergesti loetav, kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.

Pakendiseaduse järgi jaguneb pakendi märgis­tamine kohustuslikuks ja vabatahtlikuks.

Kohustuslik märgistamine

Kui pakendile on kehtestatud tagatisraha, on pakendiettevõtja jaoks kohustuslik märkida pakendile tagatisraha märk. Siinjuures peab tarbija jälgima, et pakendile trükitud tagatis­raha märgistus ei muutuks tarbimise käigus mitteloetavaks või eemalduks pakendilt, kuna sel juhul puudub tal õigus selle pakendi eest tagasi saada juba makstud tagatisraha.

Kohustuslik pandipakendi märk

Teatud tooted või toodete pakendid peavad kandma märgistust, mille eesmärgiks on informeerida tarbijaid toote plastisisaldusest ja nõuetekohasest jäätmekäitlusest.  

Ühekordselt kasutatavad plasttooted, mis peavad märgistust kandma: 

  • joogitopsid (märgistus peab olema kantud tootele); 
  • hügieenisidemed, tampoonid ja tampoonide aplikaatorid (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 
  • niisutatud pühkepaber, st eelniisutatud pühkepaber, mis on mõeldud isikliku hügieeni tarbeks või kodumajapidamises kasutamiseks (märgistus peab olema kantud toote pakendile); 
  • filtriga tubakatooted ja tubakatoodetega kasutamiseks turustatavad filtrid (märgistus peab olema kantud toote pakendile).  

Märgistusnõuded kehtivad alates 03.07.2021 kõikides Euroopa Liidu riikides. 

Nõuded on paika pandud otsekohalduva rakendusmäärusega (Euroopa Komisjoni rakendusmäärus 2020/2151).

Märgistus peab olema selle liikmesriigi või nende liikmesriikide ametlikus keeles või ametlikes keeltes, kus ühekordselt kasutatav plasttoode turule lastakse. 

Vabatahtlik märgistamine

Vabatahtlik on märgistus siis, kui pakendi­ettevõtja kannab pakendile (pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks) taaskasutusorganisatsiooni kuulumise märgistuse, pakendi­materjali iseloomustava märgistuse või muid andmeid, mis ei ole vastuolus seadustega ega raskenda põhiteksti mõistmist.

Vastavalt pakendiseadusele (§ 17, lg 2) on taaskasutusorganisatsioon kohustatud omama märgist, mida võivad kasutada selle organisat­siooniga liitunud ettevõtted oma pakendil. Vastav märgis näitab pakendiettevõtja kuulu­mist taaskasutusorganisatsiooni või pakendiettevõtja kohustuste üleandmist organisat­sioonile. Märgis informeerib samas ka tarbijaid selle pakendi kogumis- ja taaskasutusvõimalustest, mida vastav taaskasutusorganisatsioon pakub (nt kogumiskonteinerid).

Taaskasutusorganisatsiooni märgise võivad pakendile kanda ettevõtted, kes on tasunud organisatsioonile teenus/litsentsitasu ja märgise litsentseerimata käsutamine pakendil või etiketil on ebaseadus­lik.

Euroopas on enim kasutatud nn rohelise punkti kogumissüsteemi märgist, mille kasu­tamise õigus on pakendiettevõtetel, kes on oma kohustused üle andnud üleeuroopalise katuseorganisatsiooniga PRO EUROPE liitunud taaskasutusorganisatsioonile. Eestis on PRO EUROPE liikmeks ja selle märgi ainuesindajaks MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon.

Tootedisaini nõuded - ühekordselt kasutatavad plastist joogipakendid

Ühekordselt kasutatavatele plastist joogipakenditele kehtivad tootedisaini nõuded. 

Kinnitatava korgi nõue joogipakenditele

Alates 03.07.2024 on lubatud ühekordselt kasutatavaid plastist joogipakendeid (nii joogipudelid kui ka nn tetrapakendid) Eesti turule lasta üksnes siis, kui kork või kaas jääb toote pakendi külge selle ettenähtud kasutusetapis.  

Nõue kehtestati Euroopa Liidus seetõttu, et joogipakendite plastist valmistatud korgid- ja kaaned on ühed kõige enam Euroopa Liidu, sh ka Eesti randadest leitud ühekordselt kasutatavad plasttooted. Nõude kehtestamine aitab kaasa mereprügi vähenemisele. 

Ringlusse võetud plasti kasutamise kohustus joogipudelites 

Alates 2025. aastast peavad ühekordsed PET plastist joogipudelid sisaldama vähemalt 25% ringlussevõetud plasti. Alates 2030. aastast peab kõikide ühekordsete plastpudelite (nii PET kui ka muud plastid) koostises olema kasutatud vähemalt 30% ringlussevõetud plasti. Seda nõuet rakendatakse joogipudelitele, mille maht on kuni 3 liitrit. 

Nõue on vajalik, et edendada teisese toorme kasutuselevõtmist Euroopa Liidus. 

Lisainfo arvestuse pidamise kohta: https://kliimaministeerium.ee/uhekordse-plasti-direktiiviga-seotud-korduma-kippuvad-kusimused#tootedisaini-nouded  

  

Erandid

Tootedisaini nõudeid ei rakendata klaasist või metallist joogipakendile ja -pudelile, mille kork või kaas on valmistatud plastist, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013, imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.06.2013, lk 35–56), artikli 2 punktis g määratletud meditsiinilisel näidustustel toidu vedelal kujul kasutamiseks mõeldud ja sel viisil kasutatavatele joogipakendile ja -pudelile. 

Turule laskmise piirangud

Eesti turule on alates 01.05.2023 keelatud lasta järgmisi pakendeid: 

  • pakendid, mis on valmistatud oksüdantide toimel lagunevast plastist; 
  • vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, millest pakutakse valmistoitu; 
  • vahtpolüstüreenist joogipakendid; 
  • vahtpolüstüreenist joogitopsid. 

Samuti on keelatud turule lasta järgmisi ühekordseid plasttooteid (sh osaliselt plastist, bioplastist, biolagunevast plastist): vatitikuvarred, söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad), taldrikud, joogikõrred, joogisegamispulgad, õhupallide varred. Samuti on keelatud turule lasta oksüdantide toimel lagunevast plastist tooteid.  

Need tooted keelustati, kuna tegemist on Euroopa Liidu randadest kõige enam leitud toodetega. 

Tarbimise vähendamise meetmed - ühekordselt kasutatavad plastist joogitopsid ja toidupakendid

2026. aastaks peame Eesti riigis vähendama ühekordselt kasutatavate plastist joogitopside ja toidupakendite tarbimist võrrelduna 2022. aastaga.

Joogitops – korgi või kaanega joogianum, mis on mõeldud kas täitmiseks müügikohas või mida müüakse eraldi isiklikuks tarbeks. 

Toidupakend – kaanega või kaaneta anum, millest pakutakse kohapeal või kaasavõtmiseks valmistoitu, mida tavaliselt tarbitakse samast anumast ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta. Toidupakend on kujuhoidev ehk selle kuju toidu lisamisel või eemaldamisel ei muutu ning neid ei ole võimalik painutada. 

Toidupakendiks ei loeta rohkem kui ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit või ühe inimese portsjonit sisaldavat pakendit, mida müüakse rohkem kui ühekaupa. 

Teistele ühekordselt kasutatavatele plastpakenditele tarbimise vähendamise kohustus ei rakendu. 

Meetmed 

Alates 01.05.2023 peab pakendiettevõtja müügikohas andma lõppkasutajale ja tarbijale infot korduskasutatavate toidupakendite ja joogitopside olemasolust, sealhulgas millistel tingimustel müügikoht aktsepteerib müügipakendisse pakendamata valmistoidu ja joogi müümist lõppkasutaja või tarbija korduskasutatavasse toidupakendisse või joogitopsi. 

Pakendiettevõtja peab võtma kasutusele meetmed, et saavutada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise ambitsioonikas ja pidev vähenemine vastavalt jäätmepoliitika üldistele eesmärkidele, eriti jäätmetekke vältimine, mis peaks üha suureneva tarbimise suundumuse olulisel määral ümber pöörama. 

  • Nõue rakendub pakendiettevõtjatele, kes kasutavad oma kauba pakendamiseks (sh kui täitmine toimub müügikohas) ühekordselt kasutatavaid plastist joogitopse ja toidupakendeid). 
  • Pakendiettevõtjatele on jäetud valikuvabadus, milliseid konkreetseid meetmeid kasutusele võtta. Meetmete valik võib varieeruda tegevusvaldkondade kaupa ja selleks on jäetud paindlikud võimalused. 
  • Nende meetmetega tuleb saavutada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise mõõdetav vähenemine 2026. aastaks võrrelduna kalendriaastaga, mille kohta on pakendiettevõtjal esimest korda kohustus esitada pakendiregistrisse ühekordselt kasutatavate plasttoodete andmed. 
  • Meetmete kirjeldamiseks tuleb pakendiettevõtjal koostada tegevuskava, mis avaldatakse ettevõtte veebilehel selle olemasolul. Tegevuskava tuleb koostada hiljemalt 01.09.2023. 

Ühekordselt kasutatavate plastist (sh osaliselt plastist) toidupakendite ja joogitopside tarbimise kohta peavad pakendiettevõtjad hakkama esitama andmeid riiklikkusse pakendiregistrisse. 

Esimene periood, mille kohta on vaja andmeid esitada, on 2024. aasta. Vabatahtlikult on võimalik esitada andmeid ka 2022. ja 2023. aasta kohta. 

2024. aasta andmed tuleb esitada 2025. aastal (täpsemalt hiljemalt 31.03.2025). 

Riiklik pakendiregister: https://pakis.envir.ee/pakis/ 

Taaskasutamise sihtarvud

Pakendiettevõtja on kohustatud tagama oma turule lastud pakendatud kauba pakendi ja pakenditest tekkinud jäätmete käitlemise ning kandma selle kulud.

Pakendiettevõtja võib valida, kas ta täidab kohustused individuaalselt või annab need kirjaliku lepinguga üle taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, vastutab nende kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.

Pakendiettevõtja on kohustatud kandma pakendi ja pakendijäätmete käitlemisel vähemalt kulud, mis tekivad:

  • pakendi ja pakendijäätmete liigiti kogumisel ja seejärel transportimisel ning töötlemisel, sealhulgas töötlemisel, mis on vajalik pakendiseaduse §-s 36 sätestatud sihtarvude saavutamiseks, võttes arvesse asjaomastest toodetest saadud teisese tooraine korduskasutamisest, müügist või sissenõudmata tagatisraha tasudest saadavat tulu;
  • teavitustegevusest, andmete kogumisest ja esitamisest.

Pakendatud kauba turulelaskmine tähendab Eestis pakendatud oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordset kättesaadavaks tegemist Eestis levitamiseks või kasutamiseks. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis on samuti pakendatud kauba turule laskmine.

Kui pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, on sõlminud kirjaliku lepingu taaskasutusorganisatsiooniga (nii tagatisrahaga pakendi kui ka tagatisrahata pakendi osas), siis on üle antud ka kohustus taaskasutamise sihtarvude täitmise osas. Kui aga pakendiettevõtja ei ole sõlminud kirjalikku lepingut taaskasutusorganisatsiooniga, siis on ta kohustatud oma pakendijäätmed ise koguma ja taaskasutama.

Ainult tagatisrahaga pakendite kogumise kohta sõlmitud leping ei vabasta muude pakendite (ehk segapakendite) kogumise kohustusest. 

Taaskasutamise sihtarvude arvutamine

Taaskasutamise sihtarvude arvutamisel on oluline, et üheselt oleks mõistetavad pakendiseadusega kehtestatud mõisted (tulenevad pakendidirektiivist 94/62/EÜ) ja nende seosed:

  1. pakendijäätmete taaskasutus toimub ringlussevõtuna või energiakasutusena (ehk põletus soojuse kasutamisega);
  2. pakendijäätmete ringlussevõtt on neis sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kuid välja arvatud energiakasutus.

Pakendiseaduse § 36 lg 3 sätestab konkreetsed taaskasutuse määrad ringlussevõtule, seetõttu ei saa ringlussevõttu asendada energiakasutusega ja sellest tuleneb: taaskasutus = ringlussevõtt + energiakasutus. Tulenevalt aga sihtarvude kehtestamisest ringlussevõtule ei saa taaskasutust täita ainult energiakasutusega, kuid taaskasutus võib olla võrdne ringlussevõtuga, kuna energiakasutusele eraldi sihtarvu kehtestatud ei ole. Kui pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, täidab taaskasutamise sihtarvud vaid osaliselt, siis vastavalt pakendiaktsiisi seaduse § 6 lõikele 5 tuleb pakendiaktsiis tasuda puudu jääva osa eest.

Ringlussevõtu sihtarvud

Pakendiettevõtja peab hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses:

  • plast – 50 protsenti; 
  • puit – 25 protsenti;         
  • mustmetall – 70 protsenti; 
  • alumiinium – 50 protsenti; 
  • klaas – 70 protsenti;   
  • paber ja kartong – 75 protsenti.      

Hiljemalt 2025. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 65 protsenti ringlusse võtta.

Pakendiettevõtja peab hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks ringlusse võtma eri liiki pakendimaterjale kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses: 

  • plast – 55 protsenti; 
  • puit – 30 protsenti;         
  • mustmetall – 80 protsenti; 
  • alumiinium – 60 protsenti; 
  • klaas – 75 protsenti;   
  • paber ja kartong – 85 protsenti.   

Hiljemalt 2030. aasta 31. detsembriks tuleb pakendijäätmete kogumassist vähemalt 70 protsenti ringlusse võtta.

Pakendiaktsiisi seaduse §-s 8 sätestatud aktsiisist vabastuse aluseks olevad taaskasutamise sihtarvud:

  1. pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha (välja arvatud metallist joogipakend) ja millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85 protsenti;
  2. metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 50 protsenti;
  3. muu pakend, mida taaskasutatakse pakendiseaduse §-ga 36 sätestatud määral.

Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendi taaskasutamise määrad täita maksustamisperioodi jooksul.

Pakendiaktsiisist vabastuse saamisel on ka muud juhud:

  1. pakend, milles on kaup, mida füüsilised isikud impordivad või soetavad teisest liikmesriigist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil;
  2. eksporditud pakend;
  3. välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, valitsustevaheliste organisatsioonide esinduste ning Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt koos ametialaseks kasutamiseks ettenähtud kaubaga diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel imporditud pakend;
  4. pakend, mis toimetatakse Eestist teise liikmesriiki ja pakend, mis toimetatakse rahvusvahelisi reise tegeva lennuki või laeva pardale tarbimiseks või kaasamüüdavaks kaubaks;
  5. Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 25 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 50 kilogrammi kvartalis.

Taaskasutusorganisatsioonid

Segapakendi ehk tagatisrahatapakendi kogumissüsteemi haldav taaskasutusorganisatsioon korraldab temaga liitu­nud ja kirjaliku lepingu sõlminud pakendiettevõtjate eest nende poolt Eesti turule lastud kaupade pakendi, pakendijäätmete tagasivõtu ja taas­kasutamise vastavalt seadustes kehtestatud taaskasutusmääradele. Selleks esitavad ette­võtjad andmed enda kasutatud või maale toodud kaupade pakendiliikide ja -koguste kohta taaskasutusorganisatsioonile. Taaskasutusorganisatsioonil on üldjuhul õigus kontrollida esita­tud andmete tõesust. Pakendatud kaupade müüjad saavad segapakendi kogumissüsteemi haldavale taaskasutus­organisatsioonile lepingu alusel üle anda ka müügipakendi ja müügipakendijäätmete (v.a tagatisraha alla mineva pakendi) tagasi­võtmise kohustuse.

Segapakendi kogumissüsteemi puhul kogu­takse pakend ja pakendijäätmed valdavalt kogumiskonteinerite võrgustikul põhineva kogumissüsteemi kaudu (teatud piirkondades käsutatakse ka muid kogumisviise, nt ukse-eest-vedu). Segapakendi kogumissüsteem võimaldab pakendijäätmeid koguda kõikidelt lõpp­kasutajatelt ja tarbijatelt (nii elanikkonnalt kui ettevõtetelt). Tarbija on süsteemi kaasatud tavaliselt vabatahtlikkuse alusel (viib ise oma pakendijäätmed pakendijäätmete kogumis­punkti või konteinerisse). Segapakendi kogumissüsteemi edukus sõltub seega suuresti lõppkasutaja teadlikkusest ja motivat­sioonist. Peamine motivaator on see, et tarbija saab oma pakendijäätmed ära anda tasuta.

Kogumissüsteemi toimimiseks (pakendi­jäätmete kogumiseks, kogumiskonteinerite tühjendamiseks, sortimiseks, veoks ja mõnel juhul ka taaskasutamiseks) sõlmib taaskasutusorganisatsioon jäätmekäitlusettevõtjatega lepin­gud kokkulepitud hindadega. Eraldi lepingud võidakse sõlmida kogutud pakendijäätmeid ümbertöötavate/taaskasutavate ettevõtetega (paberivabrikud, klaasitehased, plastitootjad jne), kes lepingu kohaselt tagavad pakendijäätmematerjali taas­kasutamise.

Kogumissüsteem peab vastama kohalikele nõuetele ja vajadustele. Süsteemi toimimine (ka kogumisviisid), konteinervõrgustiku tihe­dus ja paigutus, konteinerite värvus jms tuleb kokku leppida kohaliku omavalitsusega. Taaskasutusorganisatsioon koostöös omavalitsuste­ga korraldab ka tarbijate teavitamist ja info­kampaaniaid. Tavaliselt kaasatakse sobiva pakendijäätmete kogumise mooduse välja­töötamisse ka jäätmekäitlusettevõtted, seda eriti juhul, kui kavandatakse pakendijäätmete kogumist pakendatud kaupu tarbivatest ettevõtetest (alati ei sobi selleks elanikkonnale mõeldud kogumiskonteinerite võrgustik).

Viimati uuendatud 12.03.2025

search block image