Logo

Ühekordse plasti direktiiviga seotud korduma kippuvad küsimused

Siit lehelt leiad ülevaate ühekordse plasti direktiivi ning selle nõuetega seotud korduma kippuvatest küsimustest ja vastustest.

Korduma kippuvad küsimused

  • Mida tähendab turule laskmine ja turule laskmise keeld?

    Turule laskmine tähendab toote esmakordset liikmesriigi turul kättesaadavaks tegemist. See tähendab, et turule laskmise piiranguga tooteid ei tohi esmakordselt Eesti turule lasta alates 1. maist 2023. Kui tooted on enne 1. maid 2023 juba esmakordselt turule lastud, siis võib neid tooteid müüa lõpuni. Näiteks kui jaemüüja on maaletooja/ tootja käest ostnud enne 1. maid 2023 vastavad tooted, siis võib jaemüüa enda laos olevad tooted lõpuni müüa.

    Tooted saab turule lasta vaid tootja või importija ning nende laovarudena olevaid tooteid ei loeta turule lastuks (Sinine raamat ELi toote-eeskirjade rakendamise kohta). Toote turule laskmine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu omandiõiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu. Üleandmine võib toimuda kas tasu eest või tasuta ning selleks ei pea toodet tingimata füüsiliselt üle andma.

    Nii SUP direktiiv kui ka Sinine raamat defineerivad turule laskmise mõiste. Kuna direktiivi nõuded on Sinise raamatu ees ülimuslikud, siis tuleb turule laskmise definitsiooni rakendamisel lähtuda direktiivi selgitusest (st turule laskmist vaadeldakse liikmesriigi põhiselt, mitte Euroopa Liidu üleselt).

  • Millistele toodetele kehtib turule laskmise keeld?

    Alates direktiivi nõuete ülevõtmisest Eesti õigusruumi (01.05.2023) ei ole lubatud turule lasta järgnevaid ühekordselt kasutatavaid plasti sisaldavaid tooteid:

    1) Vatitikuvarred, välja arvatud need, mis kuuluvad nõukogu direktiivi 90/385/EMÜ (1) või nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (2) kohaldamisalasse
    2) Söögiriistad (noad, kahvlid, lusikad, söögipulgad)
    3) Taldrikud
    4) Kõrred, välja arvatud need, mis kuuluvad direktiivi 90/385/EMÜ või 93/42/EMÜ kohaldamisalasse
    5) Joogisegamispulgad
    6) Varred, mis kinnitatakse õhupallide külge nende toestamiseks, v.a tööstuslikuks või muuks kutseliseks kasutuseks ja otstarbeks mõeldud õhupallid, mida tarbijatele ei turustata, sealhulgas selliste varte mehhanismid
    7) Vahtpolüstüreenist valmistatud toidupakendid, st kaanega või kaaneta mahutid, nt karbid, millest pakutakse valmistoitu,
              a) mis on mõeldud koheseks tarbimiseks kohapeal või kaasa võtmiseks,
              b) mida tavaliselt tarbitakse mahutist ning
              c) mis on valmis tarbimiseks ilma täiendava küpsetamise, keetmise või soojendamiseta,
    k.a kiirtoidu või muu koheseks tarbimiseks mõeldud toidu pakkumiseks kasutatavad mahutid, v.a joogipakendid,
    taldrikud ning toitu sisaldavad pakid ja pakkematerjalid
    8) Vahtpolüstüreenist joogipakendid, sealhulgas nende korgid ja kaaned
    9) Vahtpolüstüreenist joogitopsid, sealhulgas nende korgid ja kaaned

  • Kas XPS plastist pakendeid võib Eesti turule müüa või on need turupiirangu all?  

Otsustavaks teguriks, kas polüstüreenist (PS) valmistatud toidupakendid, joogipakendid ja joogitopsid kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse või mitte, on see, kas PS on vahustatud või mitte. Kui on, siis see kuulub direktiivi reguleerimisalasse ja rakendub turupiirang, kui mitte, siis turupiirang ei rakendu. See tähendab, et ekstrudeeritud polüstüreenist (XPS) valmistatud toidu- ja joogipakendid ja -topsid kuuluvad direktiivi reguleerimisalasse (rakendub turupiirang) ainult siis, kui XPS on vahustatud.                                                                                                                                                                                                                    Näiteks vahustatud XPS plastist karbid, millesse pakendatakse toitlustuskohtades valmistoitu tarbijale kaasaostmise eesmärgil liigituvad turule laskmise keelu alla. Vahustatud XPS plastist karbid, mida kasutatakse näiteks toore liha (ei saa kohe tarbida, vajab enne täiendavat töötlemist) pakendamiseks, ei liigitu turupiirangu alla.  

Samuti rakendub turupiirang EPS plastist toidupakenditele, millest pakutakse valmistoitu, joogipakenditele ja joogitopsidele.

  • Kas PLA-st ja muud bioplastist tooted on alternatiiviks keelustatavatele toodetele?

    Ei ole. SUP direktiivi rakendusalasse jäävad plastist, plasti sisaldavad, aga ka biopõhised ja biolagunevast plastist tooted. Direktiivi põhjenduspunktis 11 on antud järgnev selgitus: "Modifitseeritud looduslikest polümeeridest või biopõhistest, fossiilsetest või sünteetilistest lähteainetest toodetud plasti looduslikult ei esine ja seetõttu tuleks seda reguleerida käesolevas direktiivis. Kohandatud plastimääratlus peaks seega hõlmama polümeeripõhiseid kummitooteid ning biopõhist ja biolagunevat plasti, olenemata sellest, kas need on saadud biomassist või peaksid aja jooksul biolagunema."

    Seega on alates 1. maist 2023 keelatud turule tuua kõiki eelnevas punktis nimetatud keelustatavaid tooteid, mis on valmistatud plastist, sisaldavad plasti või on biopõhised ja biolagunevast plastist tooted. Direktiivi rakendusalasse jäävad ka sellised tooted, mis näiliselt on valmistatud paberist või papist, aga on kaetud õhukese plastikihiga.

    Täiendava info saamiseks tutvu Euroopa Komisjoni suunisdokumendiga, milles selgitatakse ja täpsustatakse direktiiviga hõlmatud tooteid.

    Tutvu lähemalt bioplastide eestikeelse kokkuvõttega ja ingliskeelse kokkuvõttega.

  • Miks sellist keeldu on vaja rakendada, kas jäätmete kokku kogumisest ei piisa?

    • Plasti suure funktsionaalsuse ja suhteliselt madala hinna tõttu leidub seda materjali meie igapäevaelus üha enam. Samal ajal kui plastil on majanduses kasulik roll ja olulisi rakendusvõimalusi paljudes sektorites, tähendab selle järjest suurenev kasutamine lühikese kasutusajaga toodetes, mis ei ole mõeldud korduskasutamiseks või kulutõhusaks ringlussevõtuks, et sellega seotud tootmis- ja tarbimismudelid on muutunud üha vähem tõhusaks ja üha lineaarsemaks.
    • Euroopa plastistrateegias on jõutud järeldusele, et plastijäätmete tekke pideva kasvu ja plastijäätmete sattumisega loodusesse, eelkõige merekeskkonda, tuleb tegeleda, et muuta plasti olelusring ringluspõhiseks. Euroopa plastistrateegia on samm sellise ringmajanduse loomise suunas, milles plasti ja plasttoodete kavandamises ja tootmises võetakse täielikult arvesse korduskasutamise, parandamise ja ringlussevõtu vajadusi ning töötatakse välja ja edendatakse säästvamaid materjale.
    • Et tõhusalt vähendada teatavate plasttoodete märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, tervisele ja majandusele, on vaja vastu võtta konkreetsed meetmed, millega plasttoodete jäätmete teket vähendada või üldse vältida.
    • Et piirata kõnealuste ühekordselt kasutatavate plasttoodete negatiivset keskkonnamõju, on liikmesriigid kohustatud keelama nende toodete turule laskmise. Sellega edendataks kergesti kättesaadavate ja säästvamate alternatiivide kasutamist ning innovaatilisi lahendusi säästvamate ärimudelite kasutuselevõtuks, alternatiivsete materjalide korduskasutamiseks ja materjalide asendamiseks.
    • Eelnimetatud tooted keelustatakse, kuna tegemist on EL-i randadest kõige enam leitud toodetega. Enam leitud tooted on ka sellised, mida tarbija tihti ei seosta plastiga, eriti kui tegu on plasti sisaldavate toodete, mitte täielikult plastist valmistatud toodetega.
    • 80–85% mereprügist, mida mõõdetakse rannast leitud prügiesemete arvuna, moodustab liidus plast, millest 50% on ühekordselt kasutatavad plastesemed. Ühekordselt kasutatavate plasttoodete hulka kuuluvad mitmesugused kiire käibega tarbekaubad, mis visatakse pärast ühekordset otstarbekohast kasutamist ära, mida võetakse harva ringlusse ja mis tekitavad prügi. Seetõttu on ühekordselt kasutatavad plasttooted väga suur probleem, sest need tekitavad mereprügi, kujutavad endast tõsist riski mereökosüsteemidele, bioloogilisele mitmekesisusele ja inimeste tervisele ning kahjustavad turismi, kalandust ja laevandust.

  • Millal keeld jõustub?

    Eestis jõustub keeld alates 01.05.2023.

  • Keda keeld puudutab?

    Keeld puudutab peamiselt keelustatavate toodete tootjaid ja maaletoojaid, aga ka nende toodete kasutajaid ja tarbijaid. Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Seega puudutab turule laskmise piirang eelkõige tootjaid ja maaletoojaid.

  • Kas laos olevaid keelustatavaid tooteid võib lõpuni müüa? 

    Alates 01.05.2023 ei tohi enam eelnevalt nimetatud tooteid Eesti turule lasta. Turule laskmine on toote esmakordne Eesti turul kättesaadavaks tegemine. Toote turule laskmine eeldab kahe või enama juriidilise või füüsilise isiku vahelist pakkumist või kokkulepet (kirjalikku või suulist) asjaomase tootega seotud omandi, valduse või muu omandiõiguse üleandmiseks pärast tootmise lõppu. Üleandmine võib toimuda kas tasu eest või tasuta ning selleks ei pea toodet tingimata füüsiliselt üle andma. Turule laskjateks on tootjad ja importijad (maaletoojad). Kui toodete Eesti turule laskmine on toimunud enne 01.05.2023, siis need tooted võib lõpuni müüa.
Euroopa Liit astus 2019. aastal suure sammu ja seadis piirangud kõige saastavamatele ühekordsetele plasttoodetele, mis moodustavad 70% mereprügist. Eesmärk on vähendada plastireostust ja edendada ringmajandust. Sellega seoses jõustus ka Eestis muudatus, mille kohaselt tuleb alates 01.01.2024 avalikel üritustel kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 

Oma tegevuse planeerimisel on oluline saada aru „avaliku ürituse“ definitsioonist ja toidunõude sobilikkuse hindamisel on oluline mõiste „korduskasutus“ ja toiduohutusega seotud nõuded.

  • Miks ei tohi enam kasutada biolagunevaid ja muid keskkonnasõbralikke ühekordseid nõusid? 

Iga ühekordne nõu, ka biolagunev, koormab keskkonda ja ei toeta ringmajandust, sest selle eeldus on materjalide võimalikult pikaaegne kasutus. Biolagunevad ja komposteeruvad nõud võivad tunduda parem alternatiiv, kuid nende tootmine ja kasutamine tekitavad endiselt palju jäätmeid ega ole tegelikult keskkonnasõbralikud. 

Lisaks tekitavad märgistused nagu "biolagunev" ja "komposteeruv" inimestes segadust jäätmete sorteerimisel. Ka biolagunevad ja komposteeruvad nõud tuleb panna segaolmejäätmete hulka, kust need jõuavad edasi põletustehasesse või prügimäele, sest Eestis puudub võimekus neid tööstuslikult komposteerida. Seega ei vähenda sellised nõud jäätmete hulka ega keskkonnamõju. 

  • Korduskasutatavaid nõusid tuleb pidevalt pesta ja transportida – kuidas see keskkonnasõbralikum on? 

Mitmed olelusringi uuringud (LCA) näitavad, et korduskasutatavad nõud on keskkonnasõbralikumad kui ühekordsed plasttooted, sest vähendavad jäätmete teket ja materjalikasutust. Näiteks võib korduskasutatava joogitopsi keskkonnasääst olla saavutatud juba pärast seitset kasutuskorda. Iga täiendav kasutus vähendab keskkonnamõju veelgi. 

Olelusringi uuringutes arvestatakse kõiki tootmisega seotud aspekte, nagu kasvuhoonegaaside heitkogused, veetarbimine, ressursside kaevandamine ja jäätmeteke. Võrreldes ühekordsete toodetega jagunevad kõik need kulud korduskasutatavate nõude puhul mitme kasutuskorra peale. Näiteks kulub korduskasutatavate toodete pesemiseks oluliselt vähem vett kui uute ühekordsete toodete tootmiseks, sest suurim veekasutus toimub materjalide kaevandamise ja toote tootmise etapis.

  • Millistele üritustele antud nõue kehtib?

Nõue kehtib avalikele üritustele. Avaliku ürituse mõiste on defineeritud korrakaitseseaduses ning selle all mõeldakse avalikus kohas toimuvat ja avalikkusele avatud lõbustusüritust, võistlust, etendust, kaubandusüritust või muud sellesarnast inimeste koos olemist, mis ei ole koosolek.

  • Avalik koht on maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk, mille omanik või valdaja on andnud määratlemata isikute ringile kasutamiseks või mis on tegelikkuses avalikult kasutatav. Avalikeks kohtadeks on eelkõige avalikud teed, väljakud, pargid, avalikud supelrannad, kasutamiseks avatud metsaalad, kalmistud, ametiasutuste hooned, kaubandus- ja teenindushooned jne.
  • Enamasti on avaliku ürituse sisuks meelelahutuse saamine kas kunstilise elamuse, sportliku hasardi väljaelamise, uudishimu rahuldamise või lihtsalt lõbustuse kaudu, samuti oma materiaalsete eesmärkide saavutamine.
  • Meelelahutuslikul inimeste koosolemisel peab olema ka teatav ajutine ja erandlik iseloom. Avalikkusele regulaarselt ligipääsetavad avalikud kohad ilma konkreetse ürituseta ei ole avalikud üritused korrakaitseseaduse tähenduses.

Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täitmine ei sõltu sellest, kas avalikule üritusele on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse luba või mitte, vaid sellest, kas tegemist on avaliku üritusega korrakaitseseaduse mõistes. 

Näited avalikest üritustest | 102.97 KB | pdf
  • Kas toidukauplustes toimuvad degustatsioonid liigituvad avalikeks üritusteks? Juhul kui poodides ja kaubanduskeskustes toimub lihtsalt mõne ettevõtte toodete degustatsioon, ehk ei toimu eraldi korraldatavat üritust, siis sellisel juhul see tegevus ei liigitu avaliku ürituste alla ning ühekordseid plastist degusteerimistopse võib edasi kasutada. Samuti näiteks kui degustatsioon toimub eraüritustel, st üritustel, mis ei ole avalikkusele avatud, võib selliseid topse edasi kasutada. Kui degustatsioon toimub mõne avaliku ürituste raames, siis alates 01.01.24 rakenduvad pakendiseaduse nõuded.

  • Millistele nõuetele peavad korduskasutatavad anumad ja söögiriistad vastama?

Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad on olelusringi jooksul mitme kasutuskorra jaoks kavandatud, valmistatud ja turule lastud ning neid täidetakse või kasutatakse uuesti samal eesmärgil, milleks need valmistati. Oluline on, et tagatud oleks:

  • Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema tehniliselt disainitud korduvalt kasutamiseks.
  • Korduskasutatavad anumad ja söögiriistad peavad olema toiduga kokkupuuteks sobilikud ning selle kohta peavad olemas olema tõendusdokumendid. 
  • Peab olema loodud korduskasutussüsteem, mis tagab toodete korduvalt kasutamise (pesu, logistika, arvestuse pidamine jm).

  • Kuidas on reguleeritud tagatisraha (pandi) rakendamine korduskasutatavatele nõudele? Kas see on seaduslikult korrektne kui maksan tagatisraha eest näiteks 3 eurot ja tagasi saan ainult 2 eurot?

Ürituse korraldajad võivad korduskasutatavate nõude eest küsida tagatisraha. Siiani on see tavaliselt olnud 1-2 eurot, mis makstakse külastajatele tagasi, kui ta nõu tagastab. See aitab tagada, et nõud ei jääks pärast sündmust kuhugi vedelema, neid saab järgmisel sündmusel uuesti kasutada ja seeläbi vähendada jäätmete hulka. Suurte sündmuste puhul räägime kümnetest tuhandetest ühekordsetest nõudest, mille jäätmeks muutumise sellega ära hoiame.

Tagatisraha piiri pakendiseadus hetkel paika ei pane. Tegelikult ei ütle pakendiseadus ka seda, et tagatisraha tuleb kindlasti külastajalt küsida - selle küsimine on korraldaja enda otsus. Kui tagatisraha rakendatakse, siis on oluline, et tarbija saab tagatisraha nõu tagastamisel samas vääringus tagasi. Ehk kui tagatisraha on 2 eurot, siis tuleb 2 eurot ka külastajale tagasi anda kui nõu tagastatakse. Kui see ei ole nii, siis ei ole tegevus kooskõlas pakendiseadusega ning sellest tuleks korraldajat või järelevalveasutust teavitada. 

Samuti on oluline teada, et tagatisrahale ei rakendata käibemaksu, kui on loodud korrektne korduskasutussüsteem ja arvestuse pidamine.

Kui ürituse korraldaja otsustab rakendada korduskasutusnõude kasutamisele ka eraldi teenustasu/käitlustasu, mida ürituse külastajad peavad nõude kasutamisel tasuma, siis see tasu tuleb eraldi kuvada ja külastajaid sellest teavitada, et nad oleksid tasu rakendumisest teadlikud. Selline teenustasu ei ole pakendiseaduse kohaselt tagatisraha (seda külastajale ei tagastata) ning sellele rakendub käibemaks. 

  • Kuidas aru saada, et tegemist on korduskasutusnõuga? Kas näiteks plastist korduskasutusnõu alla on pressitud mingi kindel tähis?

Euroopa Liidus ei ole kokku lepitud tähistusi, mis ütleks, et tooted on korduskasutatavad või ühekordseks kasutuseks. Plasttoodetele on tihti pressitud erinevad tähised, näiteks kolmnurk, mille juures on ka number või lühend lisatud. Selline tähis ei tähenda seda, et tegemist on korduskasutuspakendiga, vaid näitab, millisest plastiliigist konkreetne plasttoode on valmistatud. Samuti võib plastist toidupakenditel kohata erinevaid kasutusega seotud märgiseid (lubatud temperatuuri märgis, nõudepesumasina märgis jne).

Info selle kohta, kas konkreetne plasttoode on mõeldud korduvalt kasutamiseks peab olema kirjas toote dokumentides (näiteks vastavusdeklaratsioonis). Plastist esemete puhul tuleb teha laboris kolm järjestikust katset ning sellega näidatakse, et tooted on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleb veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, näiteks katseprotolli, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.

Avalikel üritustel korduskasutatavaid anumaid kasutades on soovitatav ka nõude eristamiseks need tähistada. Näiteks on see oluline, kui ühel üritusel kasutatakse mitmeid erinevaid korduskasutuslahendusi ning oleks tuvastatav, kelle nõuga on tegemist ning millisesse tagastuskohta tagastada.

  • Mis standarditele peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud vastama?

Juhul, kui toidupakkujad ja korraldajad plaanivad endale ise nõud soetada, siis korduskasutatavate anumate ja söögiriistade tootjad peavad tootesertifikaadis näitama, et tegemist on anumate ja söögiriistadega, mis on mõeldud korduvalt kasutamiseks.

  • Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid . Kõigil korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.
  • Mis puhtusestandardile peavad avalikel üritustel lubatud korduskasutusnõud söögi- ja jooginõud vastama?
    Toiduohutuse valdkonnas ei ole korduskasutusnõudele standardeid kehtestatud, kehtivad õigusaktid, mis reguleerivad toidu hügieeni ja toiduga kokkupuutuvaid materjale ja esemeid (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused 852/2004 (toiduhügieeni kohta) ja 1935/2004 (toiduga kokkupuutuvate materjalide kohta). Nõud peavad olema piisavalt puhtad ja sobima kasutamiseks ettenähtud tingimustel (temperatuur, kokkupuuteaeg, toidutüüp), et nende materjalist ei erituks toitu aineid ohtlikus koguses, samuti peab olema tagatud nende jälgitavus. Täpsemad nõuded materjalist erituvate koostisainete koguste kohta on sätestatud keraamiliste esemete (põllumajandusministri 2014. a määruses nr 93, plii ja kaadmiumi eritumise piirnormid) ning plastist esemete puhul (komisjoni määruses 10/2011, koostisainete toitu eritumise piirnormid, nõuetele vastavuse tõendamiseks katsetingimused, sh korduvaks kasutuseks ette nähtud esemete puhul kolm järjestikust katset). Mõlemast materjaliliigist nõude turustamisel peab kaasas olema vastavusdeklaratsioon, kuid tähele tuleb panna, et seda ei saa jaemüügist ostes. Plastist korduskasutusnõude ostmisel tuleks veenduda, et nõud on toodetud korduvalt kasutamiseks ning ostmisel tuleks eelistada selliseid esemeid, mille vastavusdeklaratsioonil on see aspekt selgelt esitatud. Kui ei ole, siis tuleks küsida müüjalt täiendavalt kinnitust ja tõendusdokumente, nt katseprotokoll, millel on teave tehtud katse tingimuste kohta.

    • Mis tahes liiki materjalist korduskasutatavatel nõudel peavad olemas olema dokumendid, mis tõendavad nende sobivust toiduga kokkupuuteks ja ohutust.

    • Plastist nõude kasutamisel ja pesemisel tuleb arvestada nende tingimustega, mis tootja on andnud kas vastavusdeklaratsioonis või toote märgistusel. Korduskasutatavate nõude puhul võib olla esitatud ka arv, mitu korda on lubatud nõud kasutada, kas nõud võib pesta nõudepesumasinas jne. Ka plastist nõude pesemisel tuleb arvestada tingimustega, mis on toodud vastavusdeklaratsioonis, ning toodete hoiustamisel ja transpordil tagada ristsaastumise vältimine, nt jälgida, et tooted oleks kaetud.

    • Toiduseaduse alusel teeb toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. Lisainfo: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid . Lisaks Põllumajandus- ja Toiduameti ülevaade nõuetest, mida toitlustajad peavad avalikel üritustel järgima: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#ajutine-ja-teisaldat 

    • Kõik toidukäitlejad ja toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete valmistajad, töötlejad ja turustajad sh korduvkasutatavate nõude pakkujad, peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit.

    • Teavitatud ettevõtteid näeb Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemist .

  • Kui avalikul üritusel osaleval toidupakkujal on enda platsil talle kuuluvad korduskasutusnõud kasutusel, siis kas ta peab kohapeal suutma dokumentidega tõestada kasutatavate nõude sobivuse ja lisaks ka tema kasutatava nõudepesuliini või pesuteenuse vastavuse kehtivatele puhtusestandarditele? 

    Toiduseaduse alusel teeb toiduohutuse ja toiduga kokkupuutuvate materjalide nõuete täitmise üle järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet, kellele järelevalve käigus tuleb toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada tõendid. Dokumente kontrollitakse toidu müügi kohas, kuid nõudepesuliini ja pesuteenuse nõuetele vastavust kontrollitakse selle asukohas.

    Lisainfo:  https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/toidu-tootmine/toidupakendid-ja-materjalid 

    Lisaks on Põllumajandus- ja Toiduamet andnud ülevaate erinevatest nõuetest, mis toitlustajatele avalikel üritustel rakenduvad: https://pta.agri.ee/avalikud-uritused#urituse-ajal 

  • Kust läheb piir ehk milline serveerimisvahend vajab nö korduskasutusnõu kujul alternatiivi ja milline mitte (näiteks burgeritaskud, papist laevuke, papist/kartongist friikartulitops jne)? 

    Otsustamisel tuleks arvestada sellega, kas serveerimisvahendi puhul on tegemist anumaga või mitte. Kui ei klassifitseeru anumaks, siis ei pea korduskasutatavat anumat kasutama serveerimiseks. Anumateks loetakse näiteks taldrikud, kausid, topsid, karbid. Anumateks ei loeta näiteks salvrätte, paberist taskuid, jäätisepulki.  

    • Kartulispiraalide pulgad on puidust, suhkruvati omad plastikust ja need ei ole korduskasutatavad - kas ja millega need tuleb asendada? 

      Selliste pulkade näol on tegemist toote nö lahutamatu osaga nagu näiteks on ka pulgakomm või pulgajäätis, seetõttu, sellised pulgad ei pea olema korduskasutatavad, aga kui nt kartulispiraal serveeritakse eraldi veel toiduanumale, siis see peab olema korduskasutatav. 

  • Kas söödavaid anumaid ja söögiriistu võib avalikel üritustel kasutada?

    Söödav anum serveerimiseks on kindlasti lubatav lahutamatu toidu osana (nt vahvlijäätis). Söödavate anumate ja söögiriistade puhul, mis ei ole toidu lahutamatu osa, peab toiduraiskamise vältimiseks kliendil olema võimalik söödavast praetaldrikust või supikausist loobuda juhul kui ta seda serveeritava toiduga koos süüa ei soovi. Sel juhul peab serveerima toidu korduskasutatavas anumas. Jäätmeseadus (§ 21 lg 2 p 6) näeb ette, et iga tegevuse juures tuleb võimalikult suures ulatuses vähendada toidujäätmete teket. Näiteks kui praad serveeritakse söödaval taldrikul, siis on vähetõenäoline, et tarbija suudab pärast prae söömist süüa lisaks veel ära suure taldriku. Sellisel juhul muutuvad antud tooted pärast toidu tarbimist kohe jäätmeteks ja tekitavad toidujäätmeid juurde. Kui söödavat anumat kasutatakse toidu ja joogi serveerimisel kliendi soovi eelnevalt küsimata ning anum ei ole lahutamatu toidu osa, on tegemist pakendiseaduse kohaselt ühekordse pakendiga. Ühekordsete pakendite, sh nõude ja söögiriistade kasutamine toidu ja joogi serveerimiseks on avalikel üritustel keelatud. Söödavaid joogikõrsi ja segamispulkasid võib kasutada, sest joogikõrte ja segamispulkade kasutamist avalikel üritustel eraldi ei reguleerita (keelustatud on ühekordselt kasutatavad plastist alternatiivid). 

  • Kas kaasamüügi puhul kehtivad avalikel üritustel pakenditele samad tingimused kui mistahes kauplusest või kohvikust kaasa ostes?   

    Alates 01.01.2024 on üleriigiliselt avalikel üritustel lubatud kasutada toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. 

    Juhul, kui toimub toidu müümine kaasamüügi eesmärgil, siis see nõue ei rakendu, sest ei toimu serveerimist. Toidu kaasamüügi korral peab toitlustaja veenduma, et toitu ei osteta eesmärgiga seda kohapeal tarbida. Lisaks tuleb arvestada sellega, et toidu kaasamüük ei toimuks pakenditesse, mille turule laskmine on keelustatud. Samas kohalikes omavalitsustes, kus on juba korduskasutussüsteeme rakendatud (näiteks Tallinnas, Tartus) ei oleks probleeme ka toidu kaasamüügil kasutada olemasolevate korduskasutussüsteemide toidukarpe. 

  • Kui avaliku ürituse territooriumil osaleb näiteks 60 toidukauplejat ja neile kõigile kehtivad seadused ühtemoodi, siis kui mõni neist siiski seadust rikub või kasutab ühekordseid plastiknõusid, siis kas menetlust alustatakse toidukaupleja või hoopis ürituse korraldaja osas? Avaliku ürituse toimumise luba väljastatakse omavalitsuse poolt korraldajale, aga seadust rikub korraldaja lepingupartner (toitlustaja). 

    Avaliku ürituse eest vastutab avaliku ürituse korraldaja. Korraldaja vastutab lepingupartnerite eest. Sellise ürituse formaadi puhul on soovitatav sõlmida toidukauplejatega lepingud, mille alusel saab lepingust mittekinnipidamise puhul nõuda leppetrahvi. Ürituse korraldaja peab suutma tõendada, et tema on selle nõude lepingupartneritele esitanud ja soovitav on panna lepingusse ka tingimus, kui toitlustaja ei täida nõudeid, siis ürituse korraldaja nõuab talt teenuse osutamise lõpetamist. 

    Ürituse korraldaja peab tagama korduskasutuslahenduste kasutamise osas nõuete täitmise. Kui toitlustaja kasutab ühekordseid anumaid ja söögiriistu toidu ja söögi serveerimiseks, siis toitlustaja rikub pakendiseaduse nõudeid ning seega on ka toitlustaja võimalik vajaduse korral vastutusele võtta. Kohaliku omavalitsuse eesmärk ei ole trahvida. Eesmärgiks on jäätmeteket vähendada ja edendada ringmajandust. Sanktsioneerimist rakendatakse viimase abinõuna. 

  • Mis ametkonnad ja mis teemade osas teostavad avalikel üritustel kontrolli?

Riik kontrollib uute nõuete täitmist mitme ametkonna koostöös. Peamiselt jälgivad nõuete täitmist Keskkonnaamet ja kohalikud omavalitsused, kellel on õigus kontrollida avalikel üritustel korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamise nõude täitmist. Toiduseaduse alusel teeb järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning nemad kontrollivad, kas nõud sobivad toiduga kokkupuuteks (kas neid kasutatakse vastavalt lubatule), kas need on puhtad ja hoiustatakse korrektselt. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb järelevalve käigus toiduga kokkupuutumiseks mõeldud materjalide ja esemete nõuetekohasuse kohta esitada nõuetekohane vastavusdeklaratsioon ja vajadusel teised tõendusdokumendid. 

Kui keegi avalikul üritusel märkab, et ei järgita korduskasutusnõudeid, tasub sellest teavitada kohalikku omavalitsust või Keskkonnaametit (telefonil 1247 või e-posti aadressil [email protected]). Nemad uurivad, kas rikkumine tulenes teadmatusest või pahatahtlikkusest. Kui korduskasutuslahendustega üritusel kasutab mõni üksik toitlustaja ühekordseid nõusid, tasub sellest teavitada ürituse korraldajat, et probleemi saaks kiiresti lahendada. 

  •  Kas korduskasutatavate nõude kasutuselevõtuks on oodata ka toetusmeetmeid?

Riiklikult on plaanis uute SF21+ meetmetega toetada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudeleid. Samuti on eraldi jäätmetekke vältimise ja korduskasutuse meede. 14,5 mln eurot on plaanis suunata ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelitesse ning jäätmetekke vältimisse ja korduskasutusse. Lisaks on ettevõtete ressursitõhususe meede ja jäätmekäitlusmeetmed. Kokku on SF vahendeid ringmajandusse plaanis suunata 111 mln eurot, millele lisandub taastekava (RRF) 14 mln eurot. 

Tallinna linnas on näiteks erinevad mittetulundustoetused: https://www.tallinn.ee/et/mittetulundustegevuse-toetamine-tallinn

  • Täiendavad juhendmaterjalid

Kliimaministeerium korraldas 30.01.2025 koolituse "Korduskasutuslahendused avalikel üritustel 2025", mis oli mõeldud kohalike omavalitsuste keskkonna- ja kultuurivaldkonna spetsialistidele, avalike ürituste korraldajatele, toitlustajatele. Kohtumise eesmärgiks oli rääkida veel kord üle keskkonnaalased ja toiduohutusega seotud reeglid korduskasutatavate nõude ja söögiriistade kasutamiseks avalikel üritustel ning jagada erinevate osapoolte kogemusi ja praktikaid. Kogemusi jagasid Tallinna Strateegiakeskus, Tartu 2024, Avalike ürituste korraldajate liit.

Kohtumine on järelvaadatav: 

"Korduskasutuslahendused avalikel üritustel 2025" videosalvestis 

30.01.2025 ettekanded:

Korduskasutatavate anumate ja söögiriistade kasutamine avalikel üritustel, Kliimaministeerium 

300125_korduskasutuslahendused_KLIM_0.pdf | 1.19 MB | pdf

Ülevaade toiduohutuse valdkonna nõuetest, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 

300125_Toiduohutuse valdkonna nõuetest.pdf | 327.28 KB | pdf

Tallinna linna kogemus 

300125_Tallinna kogemus.pdf | 2.95 MB | pdf

Tartu 2024 kogemus

300125_Tartu2024 kogemus.pdf | 1.35 MB | pdf

Alates 2025. aastast peavad ühekordsed PET plastist joogipudelid sisaldama vähemalt 25% ringlusse võetud plasti. Alates 2030. aastast peab kõikide ühekordsete plastpudelite (nii PET kui ka muud plastid) koostises olema kasutatud vähemalt 30% ringlusse võetud plasti. Seda nõuet rakendatakse joogipudelitele, mille maht on kuni 3 liitrit.

  • Uuest kohustusest tulenevalt tuleb eraldi arvestust pidada, kui palju ringlusse võetud plasti on ühekordsetes plastist joogipudelites kasutatud. Andmete kogumisel ja esitamisel on vaja eristada joogipudelid, mille valmistamisel on peamiseks komponendiks polüetüleentereftalaat (nn PET-pudelid) muudest ühekordselt kasutatavatest plastist joogipudelitest.
  • Iga PET plastist joogipudel ei pea alates 2025. aastast sisaldama 25% ringlusse võetud plasti, kuid see määr tuleb pakendiettevõtjal saavutada Eesti turule lastud PET plastist joogipudelite keskmisena.

Kellele nõue rakendub?

Nõue rakendub pakendiettevõtjatele, kes lasevad selliseid joogipudeleid Eesti turule, ehk teevad need Eesti turul esmakordselt kättesaadavaks. Nendeks võivad olla nt tootjad, kes pakendavad erinevaid jooke joogipudelitesse ning lasevad Eesti turule. Samuti erinevate jookide maaletoojad, kui jookide pakendamisel on kasutatud plastist pudeleid.

Kuidas tuleb arvestust pidada? Milliste dokumentidega on võimalik tõendada kohustuse täitmist?

Euroopa Komisjon on kehtestanud reeglid, kuidas ringlusse võetud plasti sisalduse kohta joogipudelites arvestust pidada. Antud reeglid on kirjeldatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2023/2683. Reeglite kehtestamisel on arvesse võetud olemasolevaid nõudeid toiduga kokkupuutuvate materjalide regulatsioonis, selleks et arvutusreeglid oleksid liikmesriikides ühetaolised ning vähendada ettevõtete koormust andmete koondamisel.

Ühekordse plastist joogipudeli puhul on tegemist toiduga kokkupuutuva materjaliga. Ringlusse võetud plasti kasutamist toiduga kokkupuutvates materjalides reguleerib komisjoni määrus (EL) 2022/1616. Seetõttu info ringlusse võetud plasti sisalduse kohta plastpudelis peab olema välja toodud vastavusdeklaratsioonis, mis on koostatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2022/1616.

  • Komisjoni määrusega (EL) 2022/1616 on kehtestatud järjestikuste tootmisetappide aruandlusahel, mis hõlmab teabe esitamist ringlusse võetud plasti osakaalu kohta iga materjalipartii puhul, mis sisaldab ringlusse võetud plasti ja on ette nähtud toiduga kokkupuutumiseks.
  • See aruandlusahel kohustab tootmisahela esimestes etappides tegutsevaid ettevõtjaid, nimelt ringlussevõtjaid ja järeltöötlejaid, esitama vastavusdeklaratsiooni. Järeltöötlejad, kes ei lase joogipudeleid turule, ega ringlussevõtjad ei pea arvutama selliste pudelite koostises sisalduva ringlussevõetud plasti massi. Vastavusdeklaratsioon antakse edasi tootmisahela hilisemates etappides tegutsevatele ettevõtjatele, sealhulgas joogipudelid turule laskvatele ettevõtjatele.
  • Korkide, siltide ja ümbrissiltide mass tuleb arvata joogipudelite massi hulka ning joogipudelite koostises sisalduva ringlusse võetud plasti mass hõlmab ka korkides, siltides ja ümbrissiltides sisalduva ringlusse võetud plasti massi (juhul, kui need peaksid sisaldama). Määruse (EL) 2022/1616 kohased aruandluskohustused hõlmavad ühekordse plasti direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate joogipudelite kõiki ringlusse võetud materjali sisaldavaid plastosi. Seega on joogipudeleid turule laskvatel ettevõtjatel võimalik arvutada ringlusse võetud plasti mass sellistes pudelites, võttes aluseks ringlusse võetud plasti sisaldusprotsendi, mis on märgitud vastavusdeklaratsioonis pudelite iga osa kohta.

Nende vastavusdeklaratsioonide põhjal on võimalik välja arvutada ringlusse võetud plasti mass ühes turule lastud pudelis ning siis korrutada läbi kalendriaasta jooksul turule lastud pudelite koondarvuga.

Milliseid andmed tuleb esitada riiklikkusse pakendiregistrisse? Kelle kaudu toimub andmete esitamine?

Ringlusse võetud plasti sisaldus esitatakse pakendiregistrisse massina ehk deklareeritav kogus väljendab seda, kui suures koguses ringlusse võetud plasti on kasutatud Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavate plastpudelite koostises kalendriaasta jooksul kokku.

Riiklikusse pakendiregistrisse on vaja esitada järgmised andmed:

Eesti turule lastud ühekordselt kasutatavad plastist joogipudelid

Turule lastud joogipudelite mass (tonnides)

Ringlusse võetud plasti mass pudelites (tonnides)

PET joogipudelid

Muud plastist joogipudelid

Arvestuse aluseks olevad algandmed (nt vastavusdeklaratsioonid) tuleb säilitada ja vajaduse korral järelevalveasutusele esitada, kuid neid eraldi pakendiregistrisse esitama ei pea.

Riiklik pakendiregister:  https://pakis.envir.ee/pakis/main/welcome

Millal tuleb andmed esitada?

Esimene aruandlusaasta, mille kohta on vaja andmed pakendiregistrisse esitada, on 2024. aasta ning andmed esitatakse 2025. aastal (tähtaeg 31.03). 2025. a andmete esitamine pakendiregistrisse toimub 2026. aastal.

  • Kuivõrd ringlusse võetud plasti sisalduse nõue plastist joogipudelites rakendub alates 2025. aastast, siis 2024. aasta kohta andmete esitamisel ei ole oluline, et täidetud oleks kohustuslik piirmäär. Piirmäära täitmise kohustus algab 2025. aastast.

Kelle kaudu toimub andmete esitamine?

Kui pakendiettevõtja on seni esitanud pakendiregistrisse turule lastud pakendite koguste info taaskasutusorganisatsiooni kaudu, siis hakkab ka nende andmete esitamine toimuma taaskasutusorganisatsiooni kaudu.

Kuhu arvestusse lähevad üle 3 l mahutavusega pudelid?

Nende pakendite osas toimub arvestuse pidamine täpselt samamoodi nagu seni on toimunud. Üle 3 liitri mahutavusega plastist pudelid tuleb kajastada turule lastud plastpakendite arvestuses ning nende osas ei ole vaja hetkel eraldi arvestust pidada ringlusse võetud plasti sisalduse kohta.

Kas plastist joogipudelite plastist korgid ja etiketid lähevad ka arvesse?

Jah, lähevad. Kui näiteks korgis või etiketis on kasutatud ringlusse võetud plasti, siis saab ka seda võtta arvesse ringlusse võetud plasti koguses. Plastist korgid ja etiketid on samuti toiduga kokkupuutuvad materjalid ning juhul, kui nende koostises on kasutatud ringlusse võetud plasti, siis peab see info samuti olema kajastatud etiketi või korgi vastavusdeklaratsioonis, mis on koostatud vastavalt komisjoni määrusele (EL) 2022/1616.

Mis saab 2024. a lõpus laovarudest? Mis hetkest nõue tekib, kas 01.01.2025 ei tohi enam eelnevalt toodetud pakendeid turule lasta või ei tohi neid enam osta?

25 protsendiline ringlusse võetud plasti sisaldus tuleb saavutada 2025. aastal turule lastud PET pudelite (kuni 3 liitrit) koguse peale kokku. See tähendab seda, et iga turule lastud pudel ei pea sisaldama 25 % ringlusse võetud plasti, aga 2025. aastal Eesti turule lastud PET pudelite keskmisena on vaja see saavutada.

Kas on oodata, et sarnast nõuet hakatakse rakendama ka teistele plastpakenditele?

Jah, on küll. Euroopa Liidus võeti hiljuti vastu uus pakendi- ja pakendijäätmete määrus, mis näeb ette ringlusse võetud plasti kasutamise kohustuse ka teistes plastpakendites. Nõue rakendub alates 2030. aastast.

Viimati uuendatud 07.02.2025

search block image