ÜRO 31. kliimakonverentsi COP31 keskmes on kokkulepitud kliimaeesmärkide muutmine konkreetseteks ja rahastatud tegudeks. Eesti osaleb rahvusvahelistel kliimaläbirääkimistel Euroopa Liidu ühise läbirääkimispositsiooni alusel. Lisaks sõidab Türki 26 Eesti ettevõttest ja organisatsioonist koosnev äridelegatsioon, et tutvustada Eestis välja töötatud keskkonna- ja kliimalahendusi ning leida rahvusvahelisi koostöövõimalusi.
Konverentsi eesistujariik Türgi on seadnud COP31 keskmesse kliimakokkulepete elluviimise. Peamine küsimus on, kuidas muuta riikide võetud kliimakohustused konkreetseteks tegevusteks ja investeeringuteks. Euroopa Liidu eesmärk on kiirendada Pariisi kokkuleppe elluviimist ning piirata globaalset soojenemist võimalikult palju, et liikuda tagasi 1,5 kraadi eesmärgiga kooskõlas olevale trajektoorile.
Eesti eesmärgid COP31-l lähtuvad Euroopa Liidu ühisest läbirääkimispositsioonist. Eesti toetab rahvusvaheliste kliimakohustuste senisest tõhusamat elluviimist, fossiilkütuste kasutamise järkjärgulist vähendamist ja puhtale energiale ülemineku kiirendamist. Samuti on oluline tugevdada ühiskondade ja majanduse valmisolekut kliimamuutuste mõjudega (sh põuad, üleujutused, tormid) toimetulekuks ning tagada kliimameetmete elluviimiseks vajalik rahastus.
Eesti jaoks on nende eesmärkide saavutamisel oluline praktiline mõõde: kliimameetmed peavad toetama energiajulgeolekut, majanduse konkurentsivõimet ja innovatsiooni. Puhtad tehnoloogiad, taastuvenergia, energiasalvestus, ringmajandus ja digilahendused pakuvad võimalusi nii heitmete vähendamiseks kui ka uue majandusliku väärtuse loomiseks. Eesti soovib kaasa aidata sellele, et rahvusvahelised kokkulepped jõuaksid konkreetsete lahendusteni ning looksid võimalusi ka Eesti ettevõtetele.
Kliimaministeeriumi põhisõnumid
1. COP31 peab kiirendama kliimakokkulepete elluviimist, et piirata ülemaailmset soojenemist
9.–20. novembril 2026 Türgis Antalyas toimuva COP31 keskmes on Pariisi kokkuleppe elluviimine. Riigid arutavad, kuidas täita võetud kliimakohustusi, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, kiirendada üleminekut puhtale energiale, tugevdada kliimamuutustega kohanemist ning tagada vajalike meetmete rahastamine.
Rahvusvahelised kokkulepped annavad ühise suuna, kuid kliimaeesmärkide saavutamine sõltub sellest, kuidas riigid need oma poliitikas, investeeringutes ja majanduses ellu viivad.
2. Rahvusvaheline koostöö on toonud edusamme, kuid tegutseda tuleb kiiremini
Rahvusvaheline kliima- ja energiapoliitika on aidanud oluliselt parandada maailma soojenemise väljavaadet. Kui kümme aastat tagasi prognoositi maailma soojenemist enam kui 4 °C võrra, siis praegused prognoosid viitavad ligikaudu 2,6 °C soojenemisele.
Muutust näeme ka maailmamajanduses. Puhta energia investeeringud on kümnendiga märgatavalt kasvanud. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul investeeriti 2025 aastal puhtasse energiasse ligi kaks korda rohkem kui fossiilkütustesse. See näitab, et investeeringute suund on muutunud ning puhtad tehnoloogiad on üha laiemalt kasutusele võetud.
Edusammudest hoolimata ei vähene ülemaailmne kasvuhoonegaaside heide veel piisavalt kiiresti. Teadus on üheselt selge: kasvuhoonegaaside heidet tuleb kiiresti ja ulatuslikult vähendada. Eesmärk on hoida globaalne soojenemine võimalikult lähedal 1,5 °C-le ning jõuda tagasi alla selle piiri. Iga täiendav murdosa kraadist suurendab riske inimestele, loodusele ja majandusele.
3. Euroopa Liit (sh Eesti) soovib kiirendada Pariisi kokkuleppe elluviimist
ELi Nõukogu kiitis 12. oktoobril 2026 heaks COP31 läbirääkimiste põhiseisukohad.
Euroopa Liidu, sh Eesti eesmärk on, et COP31 annaks uue tõuke Pariisi kokkuleppe elluviimisele. Pikaajaline eesmärk on piirata globaalset soojenemist võimalikult palju ning viia maailm tagasi Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgiga kooskõlas olevale trajektoorile. Selleks on oluline, et riigid täidaksid endale võetud kliimaeesmärke, sh kiirendaksid fossiilkütustest eemaldumist ja puhtale energiale üleminekut ning tugevdaksid kliimamuutustega kohanemist.
Samuti peab EL (sh Eesti) oluliseks rahvusvahelise töö jätkamist, et saavutada COP29-l kokku lepitud kliimarahastuse eesmärgid: mobiliseerida 2035. aastaks arengumaade kliimameetmeteks vähemalt 300 miljardit USA dollarit aastas, kusjuures juhtroll siin on arenenud riikidel. Arvestades arengumaade märksa suuremat rahastamisvajadust, kutsuti COP29-l kõiki osalisi üles tegema koostööd, et suurendada avaliku ja erasektori kliimarahastust vähemalt 1,3 triljoni USA dollarini aastas 2035. aastaks. Seejuures on ka oluline parandada arengumaade juurdepääsu kliimarahastusele, et raha jõuaks tõhusamalt konkreetsete tegevuste ja projektideni.
4. Puhtale energiale üleminek tugevdab Eesti energiajulgeolekut ja konkurentsivõimet
Eesti jaoks ei tähenda kliimameetmed üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka energiajulgeoleku tugevdamist, majanduse konkurentsivõime parandamist ning uute võimaluste loomist innovatsiooniks ja majanduskasvuks. Fossiilkütustest eemaldumine ning kodumaise puhta energia tootmise suurendamine ja elektrifitseerimine aitavad vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest ning luua uusi võimalusi ettevõtlusele.
Investeeringud taastuvenergiasse, energiasalvestusse ja uutesse puhastesse tehnoloogiatesse aitavad tagada kindlama energiavarustuse ning loovad Eesti ettevõtetele uusi arenguvõimalusi.
5. Eesti on vähendanud kasvuhoonegaaside heidet ja investeerib puhtasse tulevikku
Eesti kasvuhoonegaaside netoheide oli 2024. aastal ligikaudu 67% väiksem kui 1990. aastal. Eesti edendab puhtale energiale üleminekut taastuvenergia kasutuselevõtu, energiasalvestuse arendamise ja elektrivõrkude tugevdamise kaudu ning rakendab samal ajal meetmeid energiatõhususe suurendamiseks ja puhtama transpordi edendamiseks.
Eesti pikaajaline eesmärk on saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus ning kujundada teadmistepõhine majandus, mis toetab kvaliteetset elukeskkonda. Selleks on oluline kõigi majandussektorite ja ühiskonnarühmade panus.
Eesti toetab kliimameetmete elluviimist ka arengumaades vabatahtliku kliimarahastuse, tehnoloogiakoostöö ja teadmiste jagamise kaudu.
6. Kliimamuutustega kohanemine vajab senisest suuremat tähelepanu
Kliimamuutuste mõjud on üha tuntavamad ning riigid peavad paremini valmistuma äärmuslikeks ilmastikunähtusteks (sh põuad, üleujutused, tormid) ja muudeks kliimariskideks. COP31-l on oluline jätkata tööd, et tugevdada riikide võimet kliimamuutustega kohaneda, kaitsta inimesi ja majandust ning meie elukeskkonda.
COP31-l on oluline edendada kohanemismeetmete elluviimist, toetada eriti haavatavaid riike ning parandada kliimarahastuse jõudmist konkreetsete projektide ja tulemusteni. Heite vähendamine ja kliimamuutustega kohanemine on teineteist täiendavad tegevused.
7. Eesti ettevõtetel on pakkuda lahendusi, mida maailm vajab
COPi poliitilised otsused mõjutavad tulevasi investeeringuid ja rahvusvahelisi koostöövõimalusi. Eesti ettevõtetel on juba täna pakkuda lahendusi, mis aitavad riikidel vähendada kasvuhoonegaaside heidet, tugevdada energiajulgeolekut ja muuta majandust konkurentsivõimelisemaks - eelkõige puhta energia ja energiasalvestuse, tööstustehnoloogiate, digi- ja andmelahenduste, ringmajanduse, põllumajanduse ja maakasutuse ning kestliku taristu valdkonnas.
Eestil on tänavusel COP31 kliimakonverentsil Antalyas ka oma paviljon, kus tutvustatakse Eesti lahendusi ja luuakse uusi rahvusvahelisi koostöösuhteid. Konverentsil osaleb 26 Eesti ettevõttest ja organisatsioonist koosnev äridelegatsioon, mille pani kokku Rohetiiger koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kliimaministeeriumiga.
Eesti delegatsioon
Eesti delegatsiooni juhib energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo, kes osaleb konverentsi teisel nädalal. Kliimaministeeriumist osalevad läbirääkimistel ja konverentsi töös Katry Kivinurm, Katre Kets, Laura Remmelgas, Kadri Land, Maris Arro, Eliise Merila, Kaja Ainsalu, Kaidi Katus ja Reet Laos. Eesti Keskkonnauuringute Keskusest osaleb Cris-Tiina Pärn, kes on ELi läbirääkimismeeskonna liige.
Lisaks osalevad Eesti delegatsioonis Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmed Andres Metsoja ja Tarmo Tamm ning Välisministeeriumi, Eesti Ankara saatkonna ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad.
Eesti äridelegatsiooni kuulub 26 ettevõtet ja organisatsiooni, kes tutvustavad Eestis välja arendatud lahendusi puhta energia, ringmajanduse, digitehnoloogiate, mullatervise ja kliimaprojektide rahastamise valdkonnas. Lahenduste seas on taastuvenergia tootmine ja salvestamine, jäätmetest uue tooraine valmistamine, heitmete mõõtmine ja seire ning põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine.
Eesti äridelegatsiooni osalemist koordineerib Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) koostöös Rohetiigriga. Delegatsiooni kuuluvad teiste seas Utilitas, Sunly, Bioforce, Ragn-Sells, WasteLocker, Soyl Food, KappaZeta ja eAgronom ning ülikoolidest Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, TalTech ja Eesti Maaülikool.
Delegatsiooni liikmed osalevad ka Eesti paviljoni programmis. Paviljonis toimub 12 konverentsipäeva jooksul 43 sessiooni, kus astub üles 91 esinejat. Aruteludes otsitakse vastuseid kliimaprobleemidele ja tutvustatakse Eesti ja rahvusvahelisel kogemusel põhinevaid lahendusi.
Kliima noordelegaadina osaleb konverentsil Marie Johanna Univer, kes toob rahvusvahelistesse kliimaaruteludesse Eesti noorte vaatenurga.
Meediapäringutega pöörduda kommunikatsiooninõuniku Annika Lepa poole [email protected] või 625 6346
Korduma kippuvad küsimused?
COP31 on ÜRO 31. kliimakonverents ja maailma suurim rahvusvaheline kliimakohtumine, kus riigid peavad läbirääkimisi kliimamuutuste pidurdamiseks ja üleilmse koostöö edendamiseks. Konverents toob kokku riikide valitsuste, ettevõtete, teadusasutuste ja kodanikuühiskonna esindajad kogu maailmast.
ÜRO kliimakonverentsid toimuvad alates 1995. aastast ning neil on sõlmitud olulisi rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas 2015. aasta Pariisi kokkulepe. COP31 tähistab 1992. aastal vastu võetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 31. kohtumist. Konverentside eesmärk on tugevdada rahvusvahelist koostööd, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja tulla toime kliimamuutuste mõjudega.
COP31 keskendub rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimisele, et piirata üleilmset soojenemist võimalikult 1,5 °C lähedale. Peamised läbirääkimisteemad on kasvuhoonegaaside heite vähendamine, fossiilkütustest eemaldumine, kliimamuutustega kohanemine, arengumaade kliimarahastus ning õiglane üleminek, mis arvestab töötajate ja kogukondade vajadustega.
Lisaks läbirääkimistele on tänavu olulisel kohal kliimameetmete tegevuskava (Climate Action Agenda), mille raames ettevõtted, linnad, piirkonnad ja kodanikuühiskond tutvustavad praktilisi lahendusi. Tähelepanu all on muu hulgas elektrifitseerimine, kliimamuutuste mõju tervisele ja toidutootmisele, jäätmetekke vähendamine ning linnade vastupanuvõime suurendamine.
Rahvusvaheline kliimakoostöö on aidanud vähendada prognoositavat üleilmset soojenemist enam kui 4 °C-lt ligikaudu 2,6 °C-ni, kuid kliimameetmeid tuleb kiirendada. COP31 keskendub kokkulepete elluviimisele ja puhtale energiale üleminekule, mis toetab ka majanduskasvu, töökohtade loomist ja energiajulgeolekut.
Ükski kliimakonverents ei suuda üksi kliimakriisi lahendada. Iga konverents tugineb aga varasematele kokkulepetele ja aitab astuda olulisi samme edasi.
COP31 toimub 9.–20. novembril 2026 Türgis Antalya messikeskuses (Antalya Expo Center).
COP31 toob kokku ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste ehk riikide juhid ja kliimaläbirääkijad, et edendada üleilmset kliimakoostööd. Konverentsil osalevad ka akrediteeritud vaatlejad, sealhulgas ettevõtete juhid, noored, kliimateadlased, põlisrahvaste ja kodanikuühiskonna esindajad, kes jagavad oma teadmisi ja parimaid praktikaid, et tugevdada üleilmset, ühist ja kõiki kaasavat kliimategevust.
Rahvusvaheline kliimakoostöö on aidanud vähendada prognoositavat üleilmset soojenemist enam kui 4 °C-lt ligikaudu 2,6 °C-ni. See näitab, et riikidevaheline koostöö on olnud tulemuslik ja võtmetähtsusega. Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi saavutamiseks tuleb aga tegutseda kiiremini. Seetõttu keskendub COP31 eelkõige olemasolevate kokkulepete elluviimisele ja heite vähendamise kiirendamisele.
COPi korraldamise õigus liigub ÜRO piirkondlike rühmade vahel ning korraldajariik valitakse kokkuleppel. 2026. aastal oli järg Lääne-Euroopa ja teiste riikide rühmal. Türgi ja Austraalia jõudsid kokkuleppele, mille järgi toimub COP31 Antalyas Türgi eesistumisel, kuid ametlikke läbirääkimisi juhib Austraalia.
Türgi eesmärk on saavutada 2053. aastaks kasvuhoonegaaside netonullheide. 2025. aastal vastu võetud kliimaseadus loob aluse riiklikule heitkogustega kauplemise süsteemile. Türgi soovib ka suurendada päikese- ja tuuleenergia paigaldatud koguvõimsust 2035. aastaks 120 gigavatini. Kuigi taastuvenergia kasutamine kasvab, sõltub riigi elektritootmine endiselt suurel määral fossiilkütustest.
Viimati uuendatud 06.11.2026
