Biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid

Säästlikkuse kriteeriumitele vastavust reguleerib energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) ja Kliimaministri määrus nr 35.

Ettevõtted, kes kasutavad biomassi energeetilisel eesmärgil peavad alates 1. jaanuarist 2023 koguma infot kasutatavate biomasskütuste päritolu kohta, võttes seejuures arvesse EnKS-is kirjeldatud säästlikkuse kriteeriumite sätteid. Säästlikkuse kriteeriumitele peavad vastama Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvad käitised, et biomasskütuseid saaks võtta arvesse nullmääraga. RED III ülevõtmisel Eesti õigusesse, peavad elektri-, soojus- ja jahutusenergiat või kütust tootva ettevõtte käitised, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 7,5 MW tahkete biomasskütuste ning vähemalt 2 MW gaasiliste biomasskütuste puhul taastuvenergiana arvele võtmiseks vastama samuti säästlikkuse kriteeriumitele.

Biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumitele vastavust saab tõendada ühte või mitut järgnevat meetodit kasutades:

1. Esitades ise kõik asjakohased tõendid ja arvutused ning lastes info auditeerida;
2. Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud vabatahtlik skeem.

Auditikohutus ei rakendu, kui ettevõte on end sertifitseerinud vastavalt Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud vabatahtliku kava alusel, aga vabatahtliku skeemi alusel ellu viidud auditi aruanne tuleb koos XLS-aruandega samuti üleslaadida KOTKASesse. Tunnustatud vabatahtlike kavade kohta on võimalik leida rohkem infot SIIT.

Eestis pakuvad biomasskütuste auditeerimisteenust BM Certification Estonia OÜ ja NCS Estonia OÜ

Tagamaks kooskõla EnKS-i RED II-st juba ülevõetud sätetega, peavad biomassi energeetilisel otstarbel kasutavad ettevõtted lähtuma enda tegevuses järgmisest:

1. Ettevõtted peavad hakkama pidama massibilansi põhimõttel arvestust enda igas käitises kasutatud biomasskütuste kohta eristades selgelt säästlike ja mittesäästlike kütuste kogused.
2. Ettevõtted ja kõik biomasskütuste tarneahela üksused peavad hakkama koguma Eestist hangitud metsa biomasskütuse osas päritoluinfot, mis võimaldab tõendada, et kogutud puit (st metsamaterjal ja hakkpuit) on Eesti päritoluga. Eelnevast lähtudes peab iga tarnitud puidupartii juurde kuuluma asjakohane info puidu päritolu kohta, näiteks metsateatis, veoseleht, raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamise ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmise leping või akt, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Päritoluteave peab olema lisatud (metsamaterjali ja hakkpuidu) kaubasaadetistele.
3. Sekundaarse metsa biomassi korral ehk puidutööstusettevõtte (nt saeveski) jääkide ja jäätmete puhul peab ettevõte koguma ja tarnija esitama biomassi omaniku (nt saeveski, mööblitootja) nime, biomassi ostulepingu koopia, mis sisaldab infot tarnitava kauba koguste ja kirjelduse osas, seonduvate müügiarvete numbrid ja maksekorralduse koopiad. Juhul, kui müügitehinguga kaasnevad päritolu tõendavad andmed on juba mõne teise müügilepingu osaks, siis teistkordselt samu andmeid koguma ei pea.

Põllumajandusliku (mittemetsamaal toodetud) päritoluga biomassi tarnete puhul peab iga saadetise juurde olema lisatud informatsioon, mis selgitaks milliselt katastriüksuselt (katastriüksuse tunnus)on biomass kogutud.

Iga kalendriaasta kohta kogutud ja auditeeritud andmed koos XLS-andmevormiga tuleb esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS hiljemalt auditeeritavale aastale järgneva aasta 25.veebruariks.