Eestis on esmakordselt välja töötatud riiklik eluasemevaldkonna teekaart, mis käsitleb eluaseme kättesaadavuse ja taskukohasuse väljakutseid terviklikult. Teekaart arvestab erinevate leibkondade vajadusi – sealhulgas lastega peresid, noori, eakaid ning madalama ja keskmise sissetulekuga ühiskonnagruppe – ning lähtub turu toimimisest, selle piirangutest kui ka piirkondlikest eripäradest.
Eluasemevaldkonna teekaart hõlmab tegevusi, millega süsteemselt ja järjepidevalt parandatakse nii kodu omandamise kui ka üürimise võimalusi, eluasemekulude mõistlikku taset ning elamufondi kvaliteeti. Eesmärk on vähendada turutõrkeid, suurendada kvaliteetsete eluasemete pakkumist ning tagada, et eluasemeturg toetaks inimeste toimetulekut ja piirkondade arengut.
Eluasemevaldkonna teekaart 2035 tegevused pikas vaates
Ruumiline planeerimine
Kiiremad planeeringu- ja ehitusmenetlused, digilahendused, paindlikkus.
Eluasemeareng paremini seotud transpordi ja regionaalarenguga (üleriigiline planeering).Avalik sektor maa omanikuna
Eelistada strateegilist maa väärindamist, hoonestusõigust, vajadusel PPPd, et rajada eluasemeid pikaajalise avaliku huvi alusel, mitte müüa maad lühiajalise tulu nimel.Uued ärimudelid
Taskukohase üürieluaseme mudel (EIB koostöös), kvaliteedipõhised arendajakonkursid, üüri-et-osta lahendused.
Eesmärk on arendusriskide maandamisega tuua erasektor regionaalsetesse keskustesse.Renoveerimine
Kiirendame rekonstrueerimist tehaseliste lahenduste, lisakorruste ja naabruskondliku lähenemise kaudu.
Finantsmeetmed
Toetused, käendused, laenud eelkõige kahanevatesse piirkondadesse.
Uued garantiid üürielamute rajamiseks.
Ambitsioon laenuperioodide pikendamiseks 30aastalt 40 aastale.Riigi roll ja tugi
Keskne elamumajanduse kompetentsikeskus (KIK) – parim seos põhifookuse ja teiste teenustega.
Riik toetab KOVe tüüplahenduste, juhendite ja andmepõhise seirega.Õigusaktid
Elamuseaduse, planeerimisseaduse, ehitusseadustiku ja tehniliste ehitusnormide täiendused, et kiirendada menetlusi, vähendada liigseid nõudeid ja vähendada takistusi taskukohaste eluasemete rajamiseks koosmõjus muude elukeskkonna kvaliteedi eesmärkidega.
Tutvu teekaardiga:
Lühikokkuvõte:
Uudised
Tegevused
Üleriigiline planeering paneb paika, kuidas Eestimaa maismaad ja mereala tulevikus kasutatakse. Planeeringuga määratakse riigi tasandil ruumilise arengu põhimõtted ja antakse suuniseid järgnevatele täpsematele planeerimisdokumentidele, samuti on planeering valitsusasutuste ruumilise arengu otsuste aluseks.
Üleriigilise planeeringu koostamine lähtub eesmärgist tagada Eestis kõigi vajadusi arvestav turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning kestlik areng.
Uus ärimudel üürituru arendamiseks
Kliimaministeerium ja Euroopa Investeerimispank (EIB) on alustanud koostööd taskukohaste ja kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse suurendamiseks. Eesmärk on välja töötada finantseerimislahendus, mis aitab maandada erasektori arendajate riske ka väljaspool suuremaid linnu.
EIB viib läbi turuanalüüsi, pakub välja jätkusuutliku rahastamismudeli ja pikaajalise strateegia üürielamuturu arendamiseks. Nõustamispartnerlus kestab 13 kuud. Projekti pikem eesmärk on käivitada konkreetsed investeerimisprojektid koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega ning pakkuda selleks sihtrühmale kohandatud rahastamisvõimalusi.
Ülevaade toetustest:
1. Renoveerimiskava
Kava sisaldab:
- Ülevaadet väikeelamutest, kortermajadest, mitte-eluhoonetest ning avaliku sektori asutustele kuuluvatest hoonetest, Hoonete olukorrast ning senisest renoveerimise edenemisest.
- Renoveerimise ning hoonefondi tõhususe tõstmise eesmärke ja mahte aastani 2050.
- Riiklikke rahalisi- ja mitterahalisi meetmeid hoonete renoveerimiseks.
- Hinnangut investeeringute mahule ning riikliku panuse vajadusele.
Riikliku renoveerimiskava esimene versioon esitatakse juunis Euroopa Komisjonile ning lõplik versioon valmib 2026. aasta detsembris.
2. Renoveerimise lihtsustamine
Kliimaministeeriumi tellimusel viidi 2026. aastal läbi õigusanalüüs selgitamaks, mis takistab renoveerimist, ja pakuti välja lahendused. Õigusanalüüs soovitab muuta seadusi nii, et kortermaja renoveerimiseks ei peaks alati kõigi naabrite nõusolekut saama, vaid enamasti piisaks enamuse otsusest. See teeks Eesti korterelamute renoveerimise palju kiiremaks ja lihtsamaks.
Peamised analüüsis toodud ettepanekud:
- Otsuste tegemine korteriühistus – praegu nõuab renoveerimine tihtipeale kõigi omanike nõusolekut, mis on praktikas võimatu. Analüüs teeb ettepaneku, et tavarenoveerimiseks piisaks 51% häältest ja suuremateks ümberehitusteks 90% häältest.
- Rõdude kinniehitamine – kortermajades, kus rõdud on jäänud (vana regulatsiooni kohaselt) eriomandi hulka, soovitatakse koostada uued hoonejaotusplaanid. Kehtiva korra kohaselt kuuluvad rõdud ja lodžad kaasomandi ossa, mitte enam eriomandisse.
- Uute korterite loomine (nt pööningukorterid) – praegu on see väga keeruline, sest kõik korteriomanikud peavad sellega 100% nõustuma. Analüüs teeb ettepaneku, et piisaks 90% häältest ning 10% omanikele jääks kaebeõigus. Kontseptsioon rakenduks alates 10 korteriga majadest.
- Kinnistu piiride muutmine (nt panduse ehitamiseks) – praegu nõuab see 100% korteriomanike nõusolekut, mida on praktikas suurte kortermajade puhul raske kui mitte võimatu saada. Analüüs teeb ettepaneku lubada seda 51% kvalifitseeritud häälteenamusega.
- Päikesepark ja energialahendused – ühistutel on raske sõlmida lepinguid katusele päikesepaneelide paigaldamiseks. Analüüs teeb ettepaneku lihtsustada otsustusprotsessi ja anda juhatusele rohkem volitusi.
Ilmnes, et paljud korteriühistud ei tea, kuidas renoveerimist korraldada. Pädevuse tõstmiseks soovitab õigusanalüüs korraldada riiklikke koolitusi, luua kontaktpunktid ja tasustada juhatuse liikmeid renoveerimise korraldamise eest.
Tutvu analüüsiga:
3. Tehaselise renoveerimise arhitektuurivõistlus
Kliimaministeerium ja RKAS korraldavad koos Eesti Puitmajaliiduga ideekonkursi, et leida uusi lahendusi tüüpkorterelamute tehaseliseks rekonstrueerimiseks. Konkursi eesmärk on pakkuda ideid, mis sobivad Eestis levinud korterelamutele ning lähtuvad Euroopa uue Bauhausi ja tervikliku tehases renoveerimise põhimõtetest. Konkursiga soovitakse tõsta tehaselise rekonstrueerimise arhitektuurset taset ning arhitektide kaasatust korterelamute uuendamise protsessidesse.
Eluasemeteenuseid hakkab osutama Keskkonnainvesteeringute Keskus
Vabariigi Valitsus tegi põhimõttelise otsuse viia riigi eluasemevaldkonna teenused Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) Keskkonnainvesteeringute Keskusse (KIK).
KIKi liiguvad korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimistoetused ja -laenud, kodutoetused, nõustamisteenused ning teadlikkuse suurendamise tegevused. Samuti hakkab KIK vedama elamufondi uuendamise ja energiatõhususega seotud arendus- ning pilootprojekte.
EISi jäävad senistest teenustest eluasemelaenu käendused ja korterelamute renoveerimislaenu käendused, kuna need on seotud EISi ettevõtluskäenduste süsteemiga. Teenust osutatakse pankade kaudu.
Praeguse plaani järgi viiakse teenused KIKi üle 2027. aasta alguses.
Ehitusseadustiku uuendamine
Riigikogu menetluses on ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat.
Näiteid ehitusseadustiku muudatustest:
| OLUKORD | PRAEGU | EDASPIDI |
| Tekib vajadus muuta hoone kõrgust, korruste arvu, pindala, rajatise liiki (nt veevarustus) või rajada hoonele varjend, kuid see ei vasta kehtivale detailplaneeringule | Tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on ajamahukas protsess. | Muudatusi saab teha lihtsamalt projekteerimistingimuste täpsustamisega ning detailplaneeringut muutma ei pea, kui üldplaneering seda lubab. |
| Elamut teenindava abihoone (nt kuur, saun, garaaž, varjend) ehitamine | Abihoonetel on vaja teatud juhtudel detailplaneeringu muutmist. | Detailplaneeringut muuta pole vaja – piisab projekteerimistingimustega täpsustamisest. |
| Ehitatakse ühele kinnistule mitu hoonet | Iga ehitusloas käsitletud ehitise kohta tuleb esitada eraldi kasutusloa taotlus, kui see on nõutud | Edaspidi saab hakkama ühe kasutusloa taotlusega. |
| Puurkaevu või -augu rajamine | Asukoht tuleb kooskõlastada. Alla 10 m3 puurkaevude ning puuraukude ehitamisel tuleb esitada ehitusloa taotlus. | Eelnev asukoha kooskõlastamise kohustus kaob. Edaspidi tuleb esitada ehitusteatis koos projektiga. |
| Ehituse venimine | Ehitusteatis aegub 2 aasta jooksul, pikendada pole võimalik, tuleb uuesti teavitada. | Ehitusteatis kehtib 4 aastat ehk ehituse viibimise korral ei pea eelduslikult KOVi mitu korda teavitama. |
| Eramaja või paarismaja kasutuselevõtmine | Tuleb taotleda kasutusluba ja esitada arvukalt dokumente (ehitusprojekt, ehituspäevikud, mõõdistused jms). | Piisab kasutusteatisest – lihtne teatis ehitisregistris, mis sisaldab ehitise põhiandmeid. |
| Hoone on ehitatud juba mõnda aega tagasi, kuid paberimajandus ei ole korda aetud (hoone on seadustamata) | Praegu on seadustamise nõuded enne ja peale 01.01.2003 erinevad. Lisaks tuleb õigusliku aluseta ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasuda 500 eurone riigilõiv. | Kui hoone on ehitatud enne 2015, piisab ehitise ohutuse tõendamisest; Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse õiguspäraseks. Varem nõutud riigilõiv kaob, tasuda tuleb vaid kasutusloa taotlusega kaasnev riigilõiv (kui kasutusluba on selle hoone puhul nõutud). |
Rohkem infot ja menetluskäik:
Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs
Kliimaministeeriumi tellimusel valmis Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“. Uuring selgitas välja eluasemete kättesaadavuse ja taskukohasuse arengutrendid Eestis ning pakkus välja soovituslike meetmete paketi, mis võimaldaks lahendada eluasemete taskukohasuse sõlmküsimusi. Uuringus tehakse ka poliitikasoovitused Eesti eluasemepoliitika strateegia väljatöötamiseks.
Analüüs leidis:
Eesti jaguneb aktiivse eluasemeturuga Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaregioonideks ning piirkondadeks, kus eluasemehinna ja sissetuleku suhe on hea, kuid napib kvaliteetset elamispinda. Jätkuv pealinnastumine on seda olukorda võimendamas. Kallinev eluase seab üha enam peresid majanduslikult keerulisse olukorda ning selle olukorra tõsidust tunnetavad kõige enam keskmisest madalamat tulu teenijad, eriti aga noored – nii eluasemeturule sisenejad kui need, kel pere kasvamas ja on vaja ruumikamat eluaset.
- Peamistes kasvukeskustes on keskmist tulu teenivatele leibkondadele kõige enam kättesaamatud uued eluasemed ja siselinna ajaloolisemad eluasemed. Aktiivse elamuturuga piirkondades on mõnevõrra jõukohasema hinnaga vaid nõukogudeaegsed tüüpkorterid, kuid nende elamualade elukeskkonna kaasajastamine kulgeb aeglaselt. Uued turujuhitud elamuarendused on kättesaadavad vaid jõukamatele peredele. Renoveerimata majad ja elukeskkonna madal kaasajastamise tempo suurendavad omakorda noorte ja eriti lastega perede soovi mujale kolida.
- Kahanevates piirkondades on probleemiks elamufondi veelgi aeglasem kaasajastamine ning noorte ja tööealiste väljaränne, mis vähendab elanikkonna võimekust elukeskkonda investeerida ja muutuseid eest vedada. Uut elamispinda lisandub vähe, ent kvaliteetne elamispind ja elukeskkond on väravaks, et noored saaksid ja tahaksid tulla ning eelduseks, et loodavad ettevõtted või avaliku sektori asutused saaksid endale sobiva tööjõu.
Uuring lähtub põhimõttest, et üle Eesti oleks võimalik elada taskukohasel ja kvaliteetsel elamispinnal. Selleks on vaja, et eluasemepoliitika rõhuasetused oleks ühelt poolt sellel, et ükski piirkond ei galopeeriks hindade ja kvaliteedi poolest kaugele eest ära, ning et kõik piirkonnad leiaksid oma jätkusuutliku arenguraja, mis võimaldab kaasaegset elukeskkonda ning uue kvaliteetse elamufondi lisandumist.
Uuringus välja pakutud õiglase eluasemevaldkonna arendamise kava tugineb neljale alussambale: strateegiline suunamine ja seire, aktiivne maapoliitika, taskukohaste eluasemete pakkumise soodustamine (erifookus kasvavatel keskustel) ning kvaliteetse eluaseme tagamine (erifookus kahanevatel asulatel).
Taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika infopäev
13. oktoobril 2025 toimus infopäev, kus tutvustasime uuringut «Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs“ (läbiviijad Tartu Ülikool ja Eesti Kunstiakadeemia). Uuringu soovitused on oluliseks sisendiks Eesti eluasemepoliitika väljatöötamisele.
Viimati uuendatud 11.06.2026
