Riik on viimastel aastatel pannud kortermajade renoveerimisse rekordiliselt raha. Viimase kolme aastaga on selleks suunatud ligi 360 miljonit eurot, mille toel saab kodud korda ligi 40 000 inimest. See on umbes sama palju inimesi, kui elab Pärnus. Vajadus renoveerimise järele ei ole aga kuhugi kadunud, mistõttu on oluline, et korteriühistud saaksid vajalikku tuge ka edaspidi,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Esitatud taotlused seati pingeritta vastavalt sellele, kui palju energiat kulub köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. Rahastusotsuste tegemisel ei mänginud rolli hoone asukoht ega maakond – määravaks sai üksnes koht pingereas vastava eelarve raames, kuhu ühistu taotluse esitas.
Eelarvete kaupa sai rekonstrueerimistoetuse 12 suurt (ehk 60 ja enama korteriga kortermaja), 42 keskmist (18-59 korteriga kortermaja) ja 70 väikest kortermaja (3-17 korteriga kortermaja) üle Eesti, lisaks rahastati 17 maja naabruskonnapõhisest ja 13 muinsuskaitseliste majade eelarvest. Kõige elavamat huvi tunti väikeste ja keskmiste majade rekonstrueerimise vastu.
„Olgugi et eelarved olid erineva suurusega – väikestel ja keskmistel majadel mõlemal 25 miljonit eurot, suurtel 15 miljonit, naabruskonnapõhisel rekonstrueerimisel 10 miljonit ja muinsuskaitselistel hoonetel 5 miljonit –, kujunes rahastuspiir enamiku voorude puhul sarnasele energiatarbe tasemele, 225–250 kWh aastas köetava pinna ruutmeetri kohta,“ iseloomustas EISi korterelamute teenuste juht Taniel Vain.
Naabruskonnapõhises rekonstrueerimises said toetust kokku kuus naabruskonda Võru, Tartu, Järva ja Lääne-Viru maakonnas, kusjuures ühel juhul moodustab naabruskonna koguni seitse korterelamut, mis on heaks näiteks, kuidas terviklik lähenemine aitab samal ajal parandada energiatõhusust, kogu piirkonna ilmet ja sedakaudu tõsta ka kinnisvara väärtust. Samuti aitab see, kui ühistud koos rekonstrueerimiskokkuleppele jõuavad, saavutada suuremast mastaabist tulenevat kuluefektiivsust ning lühendada ehitustegevuse mõju kestust piirkonnas.
Ehkki toetust ei jaotatud maakonnapõhiselt, kajastus maakondade aktiivsus taotlemisel ka rahastatud projektide arvus. Enim taotlusi esitati ja seega ka rohkem projekte sai toetust Lääne-Virumaal, Harjumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.
Pärast rahastusotsuste kättesaamist tuleb ühistutel läbi viia ehitushanked ning esimesed korda tehtud majad võiksid valmida juba sel aastal.
Korterelamute rekonstrueerimist kaasrahastab Euroopa Liit.
Rahastatud projektid:
Majade suuruse põhine eelarve
Muinsuskaitseliste majade eelarve
Naabruskonnapõhine eelarve
| Maakond | Esitatud taotlused | Rahastatud taotlused | Projektide kogumaksumus (mln €) | Määratud toetus (mln €) |
| Harju maakond | 118 | 19 | 23,8 | 9,7 |
| Hiiu maakond | 2 | 1 | 1,7 | 0,8 |
| Ida-Viru maakond | 3 | 1 | 0,8 | 0,4 |
| Jõgeva maakond | 31 | 5 | 5,4 | 2,9 |
| Järva maakond | 36 | 11 | 10,7 | 5,6 |
| Lääne maakond | 9 | 2 | 1,4 | 0,8 |
| Lääne-Viru maakond | 91 | 27 | 27,4 | 14,5 |
| Põlva maakond | 4 | 0 | 0 | 0 |
| Pärnu maakond | 35 | 13 | 10,2 | 5,4 |
| Rapla maakond | 33 | 8 | 6,5 | 3,6 |
| Saare maakond | 5 | 3 | 2,1 | 1,2 |
| Tartu maakond | 65 | 20 | 28,0 | 10,0 |
| Valga maakond | 14 | 8 | 6,6 | 3,7 |
| Viljandi maakond | 48 | 20 | 16,0 | 8,6 |
| Võru maakond | 28 | 16 | 20,5 | 10,5 |
