Eesti on võtnud sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050 ning vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid märkimisväärselt juba varem – näiteks aastaks 2035 koguheidet 43% võrreldes 2020. aastaga. Kuna suurim osa Eesti kasvuhoonegaaside heitest pärineb energiatootmisest, on puhtamate energia tootmisviiside -, mille hulka kuulub ka tuumaenergia - kliimaeesmärkide saavutamise valguses möödapääsmatu.
Tuumaenergia programmi arendamine on Vabariigi Valitsuse prioriteet ning kõrgendatud avaliku huviga projekt. Selleks, et hinnata tuumaenergia potentsiaali Eestis, on tehtud põhjalik analüüs, mis käsitleb tuumaenergia kasutuselevõtu tehnoloogilisi, majanduslikke, keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja julgeolekualaseid aspekte.
Käesolevalt veebilehelt leiab Kliimaministeeriumi ametliku teabe, et
- pakkuda ajakohast ja usaldusväärset teavet Eesti tuumaprogrammi hetkeseisust, tuumaenergia potentsiaalsetest eelistest ja riskidest;
- tagada tuumaenergia kasutuselevõtu protsessi läbipaistvus ning olla keskne dokumentide ja uuringute hoidla;
- toetada informeeritud avalikku arutelu ja huvirühmade kaasamist.
Tuumaenergia töörühmad lähtuvad enda tegevuses Riigikogu 2024. aasta 12. juuni tuumaenergiat puudutavast otsusest:
- Toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõtu ettevalmistamist ning selle jaoks sobiva õigusraamistiku loomist.
- Energiamajanduse arengukavas aastani 2035 käsitleda tuumajaama rajamisega kaasnevaid mõjusid, et tagada energia varustuskindlus kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekul.
- Õigusraamistiku loomisel tagada, et riikliku julgeoleku, rahastamise ja omandivormiga seotud riske on põhjalikult hinnatud.
Samuti lähtuvad tuumaenergia töörühmad Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepingu 2025-2027 tuumaenergia punktidest:
- 15. Võimaldame tuumaenergeetika kasutuselevõttu nii elektri- kui soojusenergia tootmiseks.
- 125. Tuumajaama võimaliku asukoha valikuks ja ehitamise peamiste tingimuste paika panemiseks algatame tuumajaama riikliku eriplaneeringu. Tähtaeg II kvartal 2025.
- 126. Koostame ja võtame vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu. Tähtaeg II kvartal 2026.
- 127. Valmistame ette tuumaregulaatori loomise, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2027. aastal. Tähtaeg III kvartal 2026.
Hetkel aktuaalne
Tuumaenergia ja -ohutuse seadus on avalikul tagasiside ringil 9. detsember 2025 - 13. jaanuar 2026.
Kliimaministeerium on saatnud kooskõlastusringile tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (TEOS). Tegemist on märgilise sammuga, millega luuakse Eestis esmakordselt terviklik õigusraamistik tuumaenergia rahumeelseks kasutamiseks ning tagatakse valdkonnas kõrgeim ohutuse ja julgeoleku tase.
Eelnõu eesmärk ei ole kohene tuumajaama ehitus, vaid riikliku regulatiivse võimekuse loomine. See annab kindlad reeglid ja ohutusnõuded, mis peavad olema täidetud enne, kui Eestisse on võimalik tuumajaama rajada (hinnanguliselt perioodil 2035+).
Mida uus seadus reguleerib?
- Ohutus ennekõike
Seadus toob Eesti õigusruumi Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) ranged nõuded. - Sõltumatu järelevalve
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) luuakse sõltumatu tuumaregulaator, kes teostab järelevalvet ja omab õigust tegevus vajadusel peatada.
- Rahaline vastutus
Kehtestatakse põhimõte "saastaja maksab". Kogu vastutus – alates jaama käitamisest kuni lammutamise ja jäätmekäitluseni – lasub käitajal, mitte maksumaksjal. Käitaja peab tagama vajalikud finantstagatised. - Kohalik kasu
Seadus loob raamistiku kohaliku kasu tasuks. See tähendab otsest tulu nii omavalitsusele kui ka piirkonna elanikele, et kompenseerida võimalikku talumiskoormust.
Kuidas kaasa rääkida?
Tuumaenergia kasutuselevõtt eeldab ühiskondlikku kokkulepet ja läbipaistvust. Ootame kõiki huvigruppe, kogukondi ja eksperte eelnõuga tutvuma ning oma arvamust avaldama avalikule tagasiside ringile saadetud seaduseelnõule ajavahemikus 9. detsember 2025 - 13. jaanuar 2026.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2027.
Tuumaenergia infoseminar Riigikogu konverentsisaalis 23.01.2026
Seminaril räägiti põhjalikumalt tuumaenergia julgeolekust ja ohutusest, sealhulgas tutvustati äsja valminud tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu. Kõneleti ka tuumajäätmete tulevikust.
Ettekanded
Lingile klikkides avaneb ettekanne Riigikogu YouTube kanalis.
1. Avasõnad | Andres Sutt, Kliimaministeeriumi energeetika- ja keskkonnaminister
2. Tuumaenergia ja ohutuse seadus (TEOS) | Antti Tooming, Kliimaministeeriumi asekantsler.
3. Tuumaregulaator | Nele Rogenbaum, regulaatori loomise projektijuht, Keskkonnaamet
4. Meelsusuuring | Gerda Möller, uuringu juht Norstat Eesti koostööpartner Intense growth HUB
5. Tuumajäätmete tulevik | Ilmar Puskar, AS ALARA tegevjuht
6. Tuuma julgeolek ja ohutus | Reelika Runnel, Siseministeeriumi nõunik
7. Energeetika valdkonna pädevuste raport | Katrin Pihl, Siim Krusell, OSKA uuringujuht
8. Eriplaneering | Aili Tammaru, riigi planeeringute nõunik, MKM
9. Tuumajaama arenduse seis | Kalev Kallemets, AS Fermi Energia tegevjuht
10. Poliitiline arutelu. Einar Vallbaum (Isamaa), Evelin Poolamets (EKRE), Mario Kadastik (Reformierakond), Riina Sikkut (Sotsiaaldemokraadid), Toomas Uibo (Eesti 200)
Slaidid
Tuumaenergia kasutuselevõtu programmi etapid
Eesti tuumaprogrammi arendamine toimub rahvusvaheliselt tunnustatud raamistiku alusel, mille on välja töötanud Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA).
Tegemist on kolmefaasilise lähenemisega, mis aitab tagada riikliku taristu valmisoleku tuumaenergia kasutuselevõtuks, järgides ohutuse, turvalisuse ja jätkusuutlikkuse kõrgeimaid standardeid.
IAEA kolm etappi tuumataristu arendamisel
IAEA käsiraamat „Milestones in the Development of a National Infrastructure for Nuclear Power“ kirjeldab tuumaprogrammi arendamise kolme peamist etappi:
- 1. etapp
Teadmistepõhise otsuse tegemise ettevalmistamine: riik hindab tuumaenergia kasutuselevõtu võimalikkust, vajalikkust ja mõjusid.
Eesti läbis etapi 2021-2023. - 2. etapp
Ettevalmistused lepingu sõlmimiseks ja ehituseks: luuakse vajalikud õiguslikud, institutsionaalsed ja tehnilised struktuurid.
Eesti alustas etapiga juuni 2024. - 3. etapp
Esimese jaama rakendamine ja töölepanek.
Raamistik hõlmab 19 infrastruktuuri valdkonda alates riiklikust seisukohast ja seadusandlusest kuni rahastamise, inimressursside, ohutuse ja keskkonnakaitse ning sidusrühmade kaasamiseni. Igas etapis arendatakse igat tarustu valdkonda edasi.
Ajajoon
-
Seaduseelnõu kooskõlastusring
09.12.2025
Kliimaministeerium saatis kooskõlastusringile tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu (TEOS). Kooskõlastusring kestab 13. jaanuarini 2026. Tutvu eelnõuga
-
Vabariigi Valitsus otsustas algatada riikliku eriplaneeringu
22.05.2025
Selle viib läbi Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Tutvu eriplaneeringu infoga
-
Kavatsuse kooskõlastusring
08.05.2025
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus oli avalikul kooskõlastus- ja tagasiside ringil 8.mai – 9.juuni 2025.
Tutvu kavatsusega -
Fermi Energia OÜ esitas avalduse riikliku eriplaneeringu algatamiseks
14.01.2025
-
Tuumaenergia juhtgrupi volitusi pikendati
26.11.2024
Otsustati moodustada töögrupid tuumaprogrammi 2. faasi tegevustega edasi minemiseks.
-
Riigikogu otsus
12.06.2024
Riigikogu võttis vastu otsuse tuumaenergia kasutuselevõtu toetamise kohta.
-
INIR ekspertmissioon
23.10.2023
Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) INIR ekspertmissioon hindas Eesti valmisolekut tuumaenergia kasutuselevõtuks. Ekspertmissioon kestis 23. - 30. oktoobrini.
-
Valmis tuumaenergia töörühma lõpparuanne
01.10.2023
-
Töörühma kokkukutsumine
05.11.2020
Vabariigi Valitsus andis korralduse kokku kutsuda riiklik tuumaenergia töörühm (TET), mille koosseis kinnitati valitsuskabineti nõupidamisel 8. aprillil 2021.
Töörühmad, ülesanded ja liikmed
2020. aasta 5. novembril andis Vabariigi Valitsus korralduse kutsuda kokku riiklik tuumaenergia töörühm, mille koosseis kinnitati kabineti nõupidamisel 2021. aasta 8. aprillil.
Tuumaenergia töörühm kohtus 2023. aasta detsembris ja tegi 1. etapi lõpparuandes peamised järeldused:
- Õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt teostatav.
- Tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmist ja varustuskindluse tagamist, pakuks stabiilset elektritootmist, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks töökohti kohalikele elanikele.
- Tuumaenergia kasutuselevõtt nõuab põhjalikku ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kulub vähemalt 9-11 aastat.
Tuumaenergia juhtrühm loodi kliimaministri käskkirjaga 2024. aasta 26. novembril tuumaenergia töörühma baasil. Juhtrühm koordineerib tuumaenergia kasutuselevõtu riiklikku ettevalmistust ministeeriumiüleselt ja rühma peamine ülesanne on IAEA tuumaenergia taristu arendamise teise etapi tegevuste koordineerimine.
2. etapi tegevuste läbiviimiseks moodustati ministeeriumite ja valdkonna osapoolte ülesed töörühmad:
- Õigusloome töörühm
- Regulaatori loomise töörühm
- Pädevuste ja inimressursside arendamise töörühm
Kolmele töörühmale lisandus riikliku eriplaneeringu töögrupp.
Juhtrühma kuuluvad esindajad enamikust ministeeriumidest ja seonduvatest ametitest:
- Kliimaministeerium (juhtpartner)
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Siseministeerium; Justiitsministeerium
- Kaitseministeerium
- Välisministeerium
- Sotsiaalministeerium
- Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Rahandusministeerium
- Riigikantselei
- Keskkonnaamet
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- A.L.A.R.A. AS.
Õigusloome töörühm vastutab tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) ning sellega seotud rakendusaktide eelnõude väljatöötamise eest, tagades nende vastavuse rahvusvahelistele standarditele ja Eesti õigusruumile.
Õigusloome töörühma olulisemad tähtajad
- Mai-juuni 2025
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) väljatöötamise kavatsus on avalikul kooskõlastus- ja tagasiside ringil 30 päeva, 8. mai kuni 9. juuni 2025. - Detsember 2025 - jaanuar 2026
TEOS avalikul tagasiside ringil. - Detsember 2025 - jaanuar 2026
TEOS-e draft on Rahvusvahelises Aatomienergia Agentuuris (IAEA) tagasisidestamisel. - Märts 2026
TEOS Vabariigi Valitsusele.
Tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS) eelnõu jõuab valitsusse märts 2026. Peale Riigikogu otsust hakkaks seadus kehtima alates 1. jaanuar 2027.
Õigusloome töörühma kuuluvad esindajad
- Kliimaministeerium (juhtpartner)
- Keskkonnaamet
- Haridus- ja Teadusministeerium
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Siseministeerium
- AS A.L.A.R.A.
- Riigikantselei
- Riigikogu
Töörühma ülesanne on tuumaregulaatori asutamise ettevalmistamine, selle rolli ja asukoha määramine riiklikus juhtimis- ja järelevalvesüsteemis; põhimääruse ja struktuuri loomine, kvaliteedikäsiraamatu koostamine ja ülesannete kirjeldamine; personalivajaduse määratlemine ja värbamisplaani koostamine; eelarveprognooside esitamine.
Regulaatori loomise töörühma olulised tähtajad:
- Aprill - detsember 2025
Kokkuvõtva raporti loomine ja esitamine tuumaenergia juhtrühmale. - Jaanuar - mai 2026
Regulaatori loomise eelnõu konsultatsioonid. - Juuni 2026
Regulaatori loomise eelnõu koos TEOSega Vabariigi Valitsusele - Juuli - detsember 2026
Vastuvõtmine Riigikogus - Oktoober - detsember 2026
Värbamine ja tugiteenuste hanke konkursid. - 1. jaanuar 2027
Regulaator alustab tööd
Regulaatori loomise töörühma kuuluvad esindajad:
- Keskkonnaamet (juhtpartner)
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (juhtpartner)
- Kliimaministeerium
- Siseministeerium
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- KEMIT
Töörühma ülesanne on koostada tegevuskava pädevuste ja kompetentside arendamiseks, tööjõu planeerimiseks ning hetkel tuvastatud puudujääkide leevendamiseks.
Töörühma eesmärgid
- Kaardistada ja analüüsida olemasolevad teadmised ning oskused tuumaenergeetika valdkonnas.
- Määratleda haridus- ja koolitusvajadused, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse suunad.
- Vajaduspõhiselt kaasata teemavaldkonna eksperte.
Töörühma olulisemad tegevused ja tähtajad
- Juuni-detsember 2025
Kutsekoja korraldatav OSKA uuring Eesti Energeetika sektori oskuste ja tööjõu vajaduste prognoosimiseks. - Koostöö teiste töögruppidega.
Pädevuste arendamise töörühma kuuluvad esindajad
- Haridus- ja teadusministeerium (juhtpartner)
- Kliimaministeerium
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Siseministeerium
- Sotsiaalministeerium
- Keskkonnaamet
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
- TalTech
- Tartu Ülikool
- Fermi Energia AS
Riikliku eriplaneeringu töörühm, mida juhib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab riikliku eriplaneeringu ja asukoha valimise protsessi läbiviimise eest.
Tuumajaamale sobilike asukohtade leidmiseks on vaja läbi viia riiklik eriplaneering (REP).
- REP I etapi eesmärk on teha erinevates alternatiivsetes asukohtades eeluuringud ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.
- REP II etapi eesmärk on teha detailsed uuringud juba konkreetses asukohas.
Fermi Energia AS esitas 14. Jaanuaril 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks ning Vabariigi Valitsus algatas 22. mail 2025 tuumaelektrijaama ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise.
Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu algatamise taotlus
Tuumaelektrijaama riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonna strateegilise hindamise tegevused
29.09.2021 toimunud tuumaenergia töörühma kohtumisel tegid Keskkonnaministeerium ja Rahandusministeerium ettepaneku moodustada tuumaenergia töörühma juurde tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga asukohtade eelanalüüsi alltöörühm.
Alltöörühma ülesanded ja eesmärgid
- osaleda tuumaelektrijaama ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaiga võimalike sobivate asukohtade ruumianalüüsi hankedokumentide koostamisel
- anda valdkondlikku sisendit ja nõustada hanke võitnud töövõtjat kogu ruumianalüüsi töö teostamise vältel.
Töörühma kuuluvad valdkondlikku pädevust omavad esindajad järgmistest asutustest:
- Rahandusministeerium
- Keskkonnaministeerium
- Kaitseministeerium
- Siseministeerium
- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
- Keskkonnaamet
- Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
- Eesti Geoloogiateenistus
- Eesti Linnade ja Valdade Liit
- Eesti Keskkonnaühenduste Koda
- TEJ asukohtade ruumianalüüsi alltöörühma kohtumine 12.01.2022
- TEJ asukohtade ruumianalüüsi alltöörühma kohtumine 31.08.2022
- TEJ asukohtade ruumianalüüsi alltöörühma kohtumine 7.03.2023
Ruumianalüüsi eesmärk oli uurida, kas Eestis leidub kohti, kuhu oleks võimalik tuumaelektrijaam ja kasutatud tuumkütuse lõppladustuspaik rajada. Analüüs näitab, et sotsiaalmajanduslikult oleks kõige positiivsem mõju jaama rajamisel pealinnast kaugemale kahanevatesse ja madalama sissetulekutega elanikkonnaga piirkondadesse.
Koostöö osapooltega
Koostöö Eesti osapooltega
Tuumaenergia töögrupid teevad tuumaenergia projekti erinevate teemade arengu etappides tihedat koostööd sidusrühmade osapooltega. Koostöösse on kaasatud muuhulgas suuremad eesti ülikoolidega, nagu Tartu Ülikool ja alTech, kohalikud omavalitsused, sh Linnade ja Valdade Liit, planeeringualasse jäävad kohalikud omavalitsused, tuumajaama arendaja Fermi Energia, erialaliidud, vabaühendused, ning valdkonnapõhised organisatsioonid ( keskkonnaorganisatsioonid) jt.
Rahvusvaheline koostöö
Organisatsioonid, kellega tehakse igapäevaselt koostööd ning kes toetavad aktiivselt Eesti tuumaenergia programmi arendamisel.
- Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (IAEA) - standardid, juhendid, nõustamine, koolitused, ekspertmissioonid.
- Ameerika Ühendriigid - seminarid, konsultatsioonid, analüüsid, koostöölepe USA tuumaregulaator NRC-ga. USA riikliku programmi FIRST raames koostöö konsultatsiooniettevõtte Sargent&Landiga regulaatori loomisel ning riikliku eriplaneeringu läbiviimisel
- STUK - STUK on Soome tuumaregulaator, kellega on koostöömemorandum alates 2019. aastast. Tuumaenergia konsultatsioonid ja analüüsid.
- Jaapan - seminarid Eestis ja Jaapanis. Nuclear Energy Management School.Õppevisiidid Jaapani tuumaenergia rajatistesse, k.a. Fukushima.
- Prantsusmaa - seminarid ja õppevisiidid.
- CNSC - CNSC on Kanada tuumaregulaator, kellega koostöömemorandum on väikereaktori (SMR) litsentseerimisprotsessi jälgimiseksMaailmas toimuv SMR-ga. Poola, Rootsi jms arengud. Kas ja kuidas lühidalt kirja panna, viited lisada (algallikate leheküljed, kus arendajad ise uuendavad infot ja KliM lehel ei ole vaja infot operatiivselt uuendada).
- OECD NEA - konsultatsioonid, konverentsid, kahepoolsed visiidid
Seminarid ja arenguprogrammid
- IAEA õigusloome missioon „IAEA Legislative Assistance Mission to the Republic of Estonia“
13.-17.jaanuar 2025 - Sargent and Lundy Technical Advisory Services for Secure and Safe Small Modular Reactor (SMR) Deployment for Estonia
24.jaanuar 2025 - Maailma Tuumaoperaatorite Assotsiatsiooni (WANO) seminar
29. jaanuar 2025 - OECD NEA peadirektor William D. Magwood, IV visiit
11.-12. märts 2025 - Prantsuse saatkonna korraldatav tuumaseminar
1.aprill 2025 - IAEA asukohavaliku ekspertmissioon „National Workshop on SEED Capacity Building for Siting and Safety Evaluation of Nuclear Power Program in Estonia“
7.-11. aprill 2025 - IAEA juhtimise seminar „Leadership for a Resilient Nuclear Organization for Estonia’s NEPIO“
12.-16. mai 2025 - USA tuumajulgeoleku administratsiooni (National Nuclear Security Administration, NNSA) seminar
2.-6. juuni 2025
Tuumenergia programmi läbiviimist koordineeris Tuumaenergia töörühm, mis loodi Vabariigi Valitsuse korraldusega 5. novembril 2020. ja mille koosseis kinnitati Valitsuskabineti nõupidamisel 8. aprillil 2021.
Tuumaenergia töörühma 1. etapi (dets. 2023) lõpparuande peamised järeldused:
- Õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral on Eestis tuumaenergia kasutuselevõtt teostatav.
- Tuumaenergia kasutuselevõtt toetaks 2050. aasta kliimaeesmärkide täitmise ja varustuskindluse tagamise eesmärke, pakuks stabiilset elektritootmist, tooks kaasa majandusliku kasu ning looks töökohti kohalikele elanikele.
- Tuumaenergia kasutuselevõtt nõuab põhjalikku ettevalmistust ning tuumaelektrijaamast elektritootmise alguseni kulub vähemalt 9-11 aastat.
Tuumaenergia töörühm koostas lõpparuande ’Tuumaenergia töörühm lõpparuanne’ , mis oli sisendiks Aatomienergia Agentuuri (IAEA) INIR missioonile hindamaks Eesti valmisolekut tuumaenergia kasutuselevõtuks ning Riigikogule üheks sisendiks otsustamisel programmiga edasi minna.
Sügis 2024
Küsitluse "Eesti elanike teadlikkus tuumaenergiast ning valmisolek selle kasutuselevõtuks Eestis" ülevaade
Turu-uuringute AS
Kevad 2024
Küsitluse "Eesti elanike teadlikkus tuumaenergiast ning valmisolek selle kasutuselevõtuks Eestis" aruanne
Turu-uuringute AS
Sügis 2023
Küsitluse "Eesti elanike teadlikkus tuumaenergiast ning valmisolek selle kasutuselevõtuks Eestis" aruanne
Norstat
Kevad 2023
Küsitluse "Eesti elanike teadlikkus tuumaenergiast ning valmisolek selle kasutuselevõtuks Eestis" aruanne
Norstat
Kevad 2022
Küsitluse "Tuumaenergia valdkonna teadlikkus ning valmisolek selle kasutuselevõtuks Eestis" aruanne
Kantar Emor
22.08.2023
Kaitsemeetmete rakendamine Eestis (EST)
Kaitsemeetmete rakendamine Eestis (ENG)
Juuni 2023
Kiirguskaitse väljakutsed tuumaprogrammi rakendamisel Eestis (EST)
Kiirguskaitse väljakutsed tuumaprogrammi rakendamisel Eestis (ENG)
16.06.2023
Avalik kokkuvõte: tuumajulgeolek ja hädaolukordadeks valmistumine
Lühikokkuvõte: tuumajulgeolek ja hädaolukordadeks valmistumine
Radioaktiivsete jäätmete käitlemine Eestis
Radioactive waste management in Estonia
Seminar "Tuumaeneriga - hea või halb" 24.11.2022
Tuumajaama ruumianalüüsi tutvustus 31.05.2023
Tuumaenergia - Eesti otsuse eelõhtu 27.11.2023
Teises etapis toimuvad ettevalmistused lepingu sõlmimiseks ja ehituseks: luuakse vajalikud õiguslikud, institutsionaalsed ja tehnilised struktuurid.
Eesti alustas etapiga juuni 2024.
Eesti inimesed peavad jätkuvalt tuumaenergiat suurima potentsiaaliga energialiigiks ning ühtlasi eelistatuimaiks alternatiiviks põlevkivil põhinevale elektritootmisele.
Kliimaministeeriumi tellimusel ja Norstat Eesti ASi korraldatud uuringu eesmärk oli selgitada Eesti elanike suhtumist tuumaenergia kasutuselevõttu ning hinnata tuumaenergiaga seotud teadmisi, ootusi ja küsimusi.
Suurima potentsiaaliga energialiigiks peetakse Eesti inimeste seas just tuumaenergiat ning kuigi toetusprotsenti on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga veidi langenud, näitab 52-protsendine toetus eelist teiste energialiikide ees.
Ajavahemikus 28. november kuni 5. detsember korraldatud uuringus osales 1000 vastajat vanuses 15-74 eluaastat, kellest 49 protsenti olid mehed ja 51 protsenti naised. Enamasti vastasid Eesti kodanikest inimesed, kes elasid peamiselt Põhja- ja Lõuna-Eestis ning kelle haridus oli kõrgem, kesk-, keskeri- või kutseharidus, kes käisid palgatööl ning kelle netosissetulek oli valdavalt üle 1500 euro kuus.
Tuumaenergia valdkonna teadlikkus ja valmisolek tuumaenergia kasutuselevõtuks Eestis
Kolmandas etapis toimub esimese jaama rakendamine ja töölepanek.
Viimati uuendatud 13.02.2026