94% transpordisektori energiatarbimisest kasutatakse maanteevedudel ja autodes. Eestis ei toimu naftatootmist ega ümbertöötlemist, vedelkütuseid imporditakse peamiselt Soomest ja Leedust.
Kütuseturu reguleerimine
Kütuseturgu reguleerib vedelkütuse seadus, mis määrab mootorikütuste kvaliteedi tagamiseks vedelkütuse käitlemise alused ja korra.
Kütusenõuded kehtestab majandus- ja taristuministri määrus, mille järgi peab Eestis müüdav kütus vastama Euroopa standarditele. Kütuse müügi, ekspordi, impordi ja hoiuteenuse osutamiseks on vaja registreeringut majandustegevuse registris.
Gaasikütused transpordis
CNG ehk surumaagaas (ingl k compressed natural gas) on transpordivahendite gaasimahutitesse tangitav maagaas, mis on täiendavalt puhastatud, kuivatatud ja komprimeeritud. Eestis müüdav maagaas on kvaliteedilt üks parimaid, sisaldades 98% metaani. CNG-d säilitatakse balloonides 200–300 bar surve all.
CNG põlemisel tekib küll kasvuhoonegaase, kuid koguseliselt oluliselt vähem võrreldes teiste fossiilsete kütustega. Gaasikütusel sõitvad sõidukid paiskavad õhku bensiiniautodega võrreldes kuni 25% ja diiselautodega võrreldes kuni 12% vähem süsihappegaasi. Mürgist vingugaasi on surumaagaasi ja biometaani sõidukite heitgaasides 50-75% vähem võrreldes bensiini- ja diiselautodega. Tahked osised CNG-d kütusena tarvitaval autol praktiliselt puuduvad (alla 0,4%).
Surumaagaasi kasutus transpordikütusena on biometaani efektiivse turustamise aluseks.
Sõidukis, mille mootor võimaldab kütusena kasutada surugaasi on võimalik ilma modifikatsioonideta kasutada ka biometaani nii puhtal kujul kui segus maagaasiga.
Biometaan on tehniliselt puhastatud biogaas, mis sisaldab >97% metaani. Biogaas on väga perspektiivne taastuv kütus, sest tema toorainebaas on lai (biojäätmed, loomsed jäätmed, orgaanika) ja toormepinna efektiivsus (toormepinna ühikult saadav bioenergia) on kõrge.
Vedelkütuse tootmine Eestis
Eestis toodetakse põlevkiviõli, millest enamus eksporditakse.
Põlevkiviõli tootmisega tegelevad Eestis kolm ettevõtet:
Põlevkiviõli tootmine kasvab, kuid pikaajalisemad arenguperspektiivid olenevad paljuski lähikümnendite Euroopa Liidu keskkonnapoliitikast, mis ebasoodsate arengute korral võivad tulevikus oluliselt pärssida põlevkiviõlist toodetud mootorikütuste müümist Euroopa Liidus.
Vedelkütuse varud
Vedelkütusevarude moodustamist ja haldamist reguleerib Eestis vedelkütusvaru seadus. Varude haldamist korraldab riigile kuuluv AS Eesti Varude Keskus, kes hoiab 90 päeva tarbimisele vastavat vedelkütuse varu.
Vedelkütusevaru võib käsitleda lühiajalise puhvrina, millest Eestis tegutsevad kütusefirmad saavad kriisi olukorras kütust osta – näiteks siis, kui kordub midagi 1973. aasta Araabia naftaembargo taolist. Kui tavapäraselt tarnitakse enamus Eestis tarbitavast kütusest Soomest ja Leedust, siis vedelkütuste varustamisraskuste korral asendab eelnimetatud puhver tavapäraseid tarneallikaid.
Viimati uuendatud 01.07.2023
