Eesmärgid
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest rahastatakse programme 15 Euroopa riigis: Bulgaarias, Horvaatias, Tšehhis, Küprosel, Eestis, Kreekas, Ungaris, Lätis, Leedus, Maltal, Poolas, Portugalis, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias.
Finantsmehhanismide eesmärgiks on sotsiaalse ja majandusliku ebavõrduse vähendamine Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas ning kahepoolsete suhete tugevdamine Norra, Islandi ja Liechtensteini ning kasusaajariikide vahel.
Neljanda rahastamisperiooodi projektide elluviimisel investeeritakse konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse, kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkondadesse, mille tulemusena paraneb Eesti erinevate piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord ning luuakse paremad tingimused majanduskasvuks. Lisaks rahalisele panusele on võimalik koostöö käigus teiste riikidega vahetada kogemusi ja saada teavet, mis omakorda võimaldab Eestil üldiselt paremini kavandada oma majandustegevust.
Rahastamisperioodil 2021-2028 on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raames Norra, Islandi ja Liechtensteini toetus Eestile 71,8 miljonit eurot, millest 17 miljonit eurot suunati otseselt keskkonnahoidliku arengu projektide elluviimiseks.
Programm "Keskkonnahoidlik areng"
Programmi eesmärke saavutatakse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete, kliimamuutuste ja kestliku arengu valdkonna tegevuste, ringmajanduse põhimõtete rakendamise, keskkonnaseire võimekuse suurendamise ning avalikkuse teadlikkuse tõstmise ja koolituste neljas väljundis.
Kliimaministeeriumi juhitava programmi peamine eesmärk on toetada keskkonnahoidlikku arengut, et liikuda kestlikuma ja vastupanuvõimelisema ühiskonna poole. Lisaks aitab programm suurendada keskkonnateadlikkust, edendada elurikkust ja tugevdada ökosüsteeme ning arendada heitevaba meretransporti.
Programmi viiakse ellu kolme ministeeriumi koostöös. Programmi rakendusüksus on KIK.
Väljund 1: Kohalike omavalitsuste keskkonnahoidlik areng
See väljund toetab keskkonnahoidlikku arengut kohalikul tasandil, sealhulgas kliimamuutustega kohanemist, elurikkuse kaitset, looduse taastamist ning kaasavaid ja kohalikke olusid arvestavaid rohereforme. Tulemuse saavutamiseks viiakse ellu üks avatud taotlusvoor (taotlusvoor 1) ja üks eeldefineeritud projekt.
Taotlusvoor 1
Taotlusvoorus toetatakse kohaliku tasandi arengudokumentides, sh jäätme-, ringmajanduse , kliima- või energiakavas ning selle juurde kuuluvas linnalooduse kavas, välja toodud probleemi lahendamiseks või eesmärgi saavutamiseks looduslähedaste lahenduste ja linnaökosüsteemi taastamise ning avaliku sektori innovatsiooni ja võimekust suurendavate tegevuste elluviimist.
Eeldefineeritud projekti "Kestlik KOV" viib ellu KIK. Projekt aitab suurendada kohalike omavalitsuste pädevust, toetades võimekuse arendamist muu hulgas keskkonnahoidlike riigihangete ja keskkonnahoidliku arengu valdkonnas. Samuti keskendub projekt digivahenditele ja praktilistele lahendustele, mis toetavad oluliste rohereformide elluviimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Väljund 2: „Keskkonnahoidlikum ja tõhusam meretransport“
Väljund viiakse ellu eelnevalt kindlaksmääratud projekti kaudu. Projekti viib ellu Riigilaevastik. Projekti partnerid on Norra Rannikuamet (Kystverket) ja Norra Teadus- ja Tehnoloogiaülikool (NTNU). See koostöö toetab ühisteadusuuringuid, innovatsioonilahenduste piloteerimist ja oskuste arendamist, tugevdab projekti pikaajalist mõju ning soodustab järgmise põlvkonna merendustehnoloogiate kasutuselevõttu
Toetuse andmise eesmärk on moderniseerida riigile kuuluvat laevastikku ja seeläbi vähendada heiteid, kütusekulu ja keskkonnamõju ning tagada oluliste avalike teenuste jätkumine ja operatiivne valmisolek. Toetuse andmise tulemusel suureneb Riigilaevastiku laevade kasutusmäär ning vähenevad kasvuhoonegaaside emissioonid. Pikemas perspektiivis suureneb kaardistatud merepõhja osakaal.
Projekti käigus soetatakse ja võetakse kasutusele kaks keskkonnasõbralikku laeva.
Toetatavad tegevused hõlmavad:
- Kahe kaasaegse laeva projekteerimist ja ehitamist: üks pistikhübriidne multifunktsionaalne toetuslaev patrulliks, reageerimiseks hädaolukordadele ja keskkonnaseireks ning üks täiselektriline autonoomne pinnalaev (ASV) merepõhja kaardistamiseks ja andmete kogumiseks.
- Laevade riigihanke alusdokumentide koostamist ja riigihanke läbiviimist, koostöös Eesti asutuste ja Norra partneritega, et tagada operatiivne asjakohasus ning lahendada digitaalsed ja taristulised kitsaskohad.
- Laevade kasutuselevõttu ja digitaalset integreerimist Riigilaevastiku süsteemi, kusjuures tehnilise halduse ja hoolduse tagab Riigilaevastik.
- Spetsialiseeritud koolitusprogrammide väljatöötamist Riigilaevastiku töötajatele, koostöös laevaehitajate ja tarnijatega. Koolitused hõlmavad elektrilist jõuseadet, heite seiret, autonoomset navigeerimist, küberjulgeolekut ja digitaalse hüdrograafia töövooge.
Väljund 3: „Noorte suurem keskkonnateadlikkus ning keskkonnahoidlikumad hoiakud ja käitumine“
Väljund toetab keskkonnakestlikkuse lõimimist formaal- ja mitteformaalõppesse ning noorsootöösse. Tulemuste saavutamiseks viiakse ellu kaks avatud taotlusvooru (taotlusvoorud 2 ja 3) ja eeldefineeritud projekt. Väljundi elluviija on KIK. Strateegilised partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium ning Kliimaministeerium. Projekti välispartner on Oslo Ülikooli Teadushariduskeskus (Norwegian Centre for Science Education, University of Oslo).
Taotlusvoorud 2 ja 3 toetavad projekte, mille eesmärk on töötada välja ja rakendada vahendeid ning metoodikaid õpilaste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ning roheteadmiste ja -oskuste arendamiseks. Samuti toetatakse projekte, mis suurendavad noorte osalemist kohalikes keskkonnaalgatustes ja arendavad praktilisi oskusi, nagu probleemide lahendamine, koostöö ja kodanikuosalus.
Projekti "Keskkonnahariduse võimekuse tugevdamine" toetab keskkonnahariduse lõimimist formaal- ja mitteformaalõppesse, arendatakse ja katsetatakse üldhariduses kasutatavat õppevara ning luuakse nende üleriigilist kasutuselevõttu toetav mentorvõrgustik . Õppevara on õppimist ja õpetamist toetavate materjalide, vahendite ning digi- ja tehnoloogiliste lahenduste kogum, mida kasutatakse õpieesmärkide saavutamiseks.
Väljund 4: „Suuremad teaduslikud teadmised Läänemere räime ja Atlandi lõhe kestlikuks majandamiseks“
Väljund viiakse ellu ühe eeldefineeritud projekti kaudu, projekti elluviija on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Partnerid on TÜ Mereinstituut ja Norra partnerid Norwegian Institute of Marine Research (IMR) ja The Norwegian Institute for Nature Research (NINA).
Projekt "Läänemere kalade uuring" keskendub ohustatud kalapopulatsioonide kaitseks vajalike teadmiste täiendamisele ning toetab teadmistel põhinevat ja kestlikku kalavarude majandamist.
Toetatakse projekti, mille käigus tehakse kolm uuringut. Toetatavad tegevused hõlmavad:
1) Läänemere räime alampopulatsioonide geneetiline kaardistamine.
Räime populatsioonide geneetilise mitmekesisuse ja struktuuri kindlakstegemine Läänemeres (ICES piirkonnad 25–32, välja arvatud 30, 31). Erinevatelt koelmualadelt kudeajal räime geneetilise materjali proovide võtmine, et kaardistada erinevate kudekarjade geneetilisi võrdlusaluseid (vähemalt 2 aastat). Proovide võtmine peamistelt koelmualadelt, et hinnata erinevate alampopulatsioonide geneetilist stabiilsust/esindatust.
Teostatakse järgmised hindamised:
• alampopulatsioonide ruumiline kaardistamine ja nende segunemise hindamine geneetiliste proovide/materjali põhjal.
• püügisurve erinevatele alampopulatsioonidele ja selle tasakaal.
• alampopulatsioonide kudemise edukus ja selle põhjused (kalapüügitegevuse või muud tegurid, näiteks keskkonnategurid jne).
Töötatakse välja sihipärased kaitse- ja majandamissoovitused erinevate räime alampopulatsioonide jaoks.
2) Atlandi lõhe mere-ellujäämuse hindamine ning selle seos laskuvate smoltide suuruse ja vanusega.
Mere-ellujäämuse hindamiseks märgistatkse Pirita jõe alamjooksul lõhe laskujaid. Kalad märgistatkse kehasiseste HDX PIT märgistega. Märgistamine toimub vähemalt kolmel järjestikusel aastal. Jõkke tagasi tulevad märgistatud täiskasvanud lõhed tuvastatakse jõe alamjooksule paigaldatavates PIT märgiseid registreeriviates antennides. Samas jõelõigus paiknev juba eelnevalt olemasolev kalaloendur võimaldab koguda ka märgistatud kalade suurusandmeid, mis on oluline sisend lõhevaru majandamisel.
3) lõhesaakide geneetilise koosseisu ja päritolu määramine Eesti vetes.
Eesti vetest püütud atlandi lõhe geneetilise päritolu määramiseks kogutakse kutselise kalapüügi saagist proove (eelistatult uimetükke). Kogutud proovidest eraldatakse DNA. Proove kogutakse erinevatelt Eesti merealadelt, kuid põhirõhk on Soome lahel, sest sealsed lõhesaagid on kõige suuremad. Tuginedes olemasolevale Läänemere lõheasurkondade geneetilisele referentsmaterjalile, määratakse iga isendi päritolu, mille põhjal selgub üldine saakide päritoluline struktuur. Vajadusel kogutakse jõgedest täiendavaid referentsmaterjali proove.
Programmi avaseminar Tartus Toomemäel 20.jaanuar 2027
Päeva alustame programmi ühise avamisega. Seejärel jätkub programm paralleelsessioonides, kus haridusvaldkonna ja kohalike omavalitsuste esindajad saavad keskenduda oma valdkonna teemadele ja tegevustele.
Päevakava
10.00–10.30 | Tervituskohv
10.30–11.30 | Programmi „Keskkonnahoidlik areng“ ühine avamine
11.30–15.30 | Paralleelsessioonid
Haridusvaldkonna osalejatele
Projekt „Keskkonnahariduse võimekuse arendamine“
- 11.30–13.00 Projekti tutvustus ja osalejate vajaduste kaardistamine
- 13.00–14.00 Lõuna
- 14.00–15.30 „Complex Issues in Environmental and Sustainability Education“ – Oslo Ülikooli töötuba
Kohalike omavalitsuste esindajatele
Projekt „KESTLIK KOV: keskkonnahoidlik areng kohalikes omavalitsuses"
- 11.30–13.00 Projekti tegevuste tutvustus ja KOVide ootuste kaardistamine
- 13.00–14.00 Lõuna
- 14.00–15.30 „Keskkonnahoidlikud riigihanked“ – töötuba KOVidele, SEI Tallinn
15.30–16.00 | Ühine lõpetamine
Kultuuriprogramm, suupisted ja kohv
Registreerumine üritusele siin: Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra programmi "Keskkonnahoidlik areng" avaseminar – vormi täitmine
Kohtade arv on piiratud. Ühest asutusest saab osaleda maksimaalselt 2 inimest.
Rohkem infot programmi kohta leiab peagi siit: Green Transition | EEA and Norway Grants Estonia
Viimati uuendatud 18.11.2026