Uuringud
Keskkonnaministeerium on EMKF rakenduskava 2014-2020 meetmest 8.3 "Merekeskkonna alaste teadmiste parendamise toetus" saanud rahastuse seitsme projekti elluviimiseks perioodil 2018 - 2020 kogusummas 1 256 268 eurot.
Projektide eesmärgid ja tulemused:
Mikroplast
Projekti „Mikroplasti allikad ja levikuteed Eesti rannikumerre, potentsiaalne mõju pelaagilistele ja bentilistele organismidele“ eesmärgiks oli määrata kindlaks mikroplastiku peamised allikad, merekeskkonda sattumise võimalikud teekonnad ning toetada seeläbi vajalike ennetusmeetmete väljatöötamist ja rakendamist. Uuriti esmakordselt kogu merekeskkonnas (nii veepinnal, veesambas kui setete ülemises kihis) ja valitud mereelustikus (kilus, lestas, karpides) leiduva mikroplasti koguseid ja iseloomu. Projekti maksumus on 130 000 eurot.
Mikroorganismid
Projekti "Mikroorganismide roll Eesti rannikumere ökoloogilise seisundi, aineringe tüübi ning isepuhastumisvõime määratlemisel" eesmärgiks on vesiviljeluseks (kalakasvatus) potentsiaalselt sobilike merealade mikroobikoosluste ja aineringluse eripärade kindlakstegemine mikroorganismide arvukuse, mitmekesisuse ja funktsionaalse (fototroofid, heterotroofid, kemotroofid; aeroobid, anaeroobid) jaotuse ning ajalis-ruumilise muutlikkuse alusel. Projekti maksumus on 170 000 eurot.
Vesiviljeluse piirkondlikud kavad
Projekti „Vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks“ eesmärgiks on luua piirkondlikud vesiviljeluse kavad Eesti rannikumere jaoks, mis sisaldaks vesiviljeluse liikide ja vormide piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi ja piiranguid arvestades merekeskkonna seisundi parandamise võimalusi. Projekti maksumus on 256 300 eurot.
Veealune müra
Projekti „Veealuse müra mõju hindamine kalastikule“ eesmärgiks on hinnata madalasagedusliku pideva veealuse müra võimalikku mõju rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide (räim, kilu, tursk) töönduslike koondiste ruumilise ja sesoonse paiknemise dünaamikale Eesti mereruumis. Projekti maksumus on 150 000 eurot.
Püügikoormuste kohandamine
Projekti „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ eesmärgiks on kalapüügist tuleneva surve mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele (kilule, räimele, tursale). Projekti maksumus on 69 970 eurot.
Piirkondlikud kalapüügipiirangud
Projekti „Piirkondlike kalapüügipiirangute ning kalade piirmõõtude kaasajastamine“ eesmärgiks on kalandusest tuleneva surve, ning liikide selektiivse väljapüügi (survetegur 8.3.) mõju vähendamine Eesti merealade kaubanduslikult kasutatavatele kalaasurkondadele. Projekti maksumus on 310 000 eurot.
Ohtlike ainete sisaldus kalades
Projekti „Ohtlike ainete sisaldus kalades“ eesmärgiks on saada ülevaade inimese tervist ohustada võivate teatud saasteainete sisaldustest Eestis püütavas Läänemere kalas. Räime näitel antakse hinnang ohtlike ainete sisalduse sõltuvusele kalade vanusest ja rasvasuse varieeruvusest eri sesoonidel. Projekti maksumus on 169 998 eurot.
Tallinna lahe seisundit peetakse halvaks eeskätt just suvekuudel merepoolt Pirita teele kanduva haisu tõttu. Kui vetikamatt substraadilt lahti rebitakse, uhutakse see randa, kus lagunemisprotsesside käigus tekib nii ebameeldiv lõhn kui ka ebameeldiv vaatepilt. Projekti tulemusena saadakse meetodid ja võtted vetikate eemaldamiseks lahest ja info vetikate kasvu ohjamiseks. Arendatud meetodeid saab edaspidi kasutada samas piirkonnas või muudes piirkondades uuesti.
Veealuse impulssmüra normid ja piirangud (2022)
Töö eesmärgiks oli teiste riikide näidete põhjal teha ettepanekud veealuse inimtekkelise impulssmüra vähendamiseks, mh Helcomi meremüra plaani rakendamiseks vajalike tegevuste ja uuringuvajaduste kohta Eesti merealal kuni aastani 2030.
Läviväärtuste kehtestamine Eesti mereala hindamiseks MSRD 11. tunnuse (veealuse müra) kriteeriumite järgi
Töö eesmärk oli välja töötada veealuse müra esmaste hindamiskriteeriumite läviväärtused, kirjeldada nende leidmise metoodikat ja läviväärtuse seost surveteguri(te)ga. Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“.
Veealuse pidevmüra uuringud Liivi lahe rannikumeres (2018-2019)
Projekti eesmärk oli tuvastada veealuse pidevmüra tase rannikumeres ja võrrelda sealset mürakoormust suurte laevateede äärse veealuse pidevmüra helitasemetega. Lisaks katsetati veealuse müra helisalvestustest hülgehäälitsuste eristamisvõimalusi, mida saaks kasutada edasistel mereuuringutel, ning hinnati müra mõju Liivi lahe hülgepopulatsioonile. Tööd rahastati SA KIK projektist nr 14775 "Merestrateegia seire ja andmekogumise programmi täitmine: mikroprügi ja veealuse müra uuringud ning ohustatud liikide nimistu uuendamine"
MSRD nõuetele vastava merekeskkonna seisundi hindamissüsteemi väljaarendamine
Merestrateegia 11 tunnuse hindamissüsteemi väljatöötamiseks läbiviidud erinevate arendusprojektide aruanded, mida on valdavalt rahastatud SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi merekeskkonna allprogrammist:
mereRITA projekti aruanded
mereRITA projekti raames koostatud mereseire ja hindamismetoodikate aruanded on kättesaadavad projekti kodulehelt: https://sisu.ut.ee/mererita/tulemused
Mikroprügiks loetakse alla 5 mm diameetriga tehislikke mikroskoopilisi materjaliosakesi, mis on sageli palja silmaga nähtamatud. Sellised osakesed võivad olla plastist, kummist-, töödeldud puitmaterjalist, klaasist, metallist või sünteetilisest tekstiilist. Merekeskkonda satub mikroprügi heitveega, tööstustest, kalandusest, turismist, laevandusest otsese merre heitmise või suurema prahi lagunemise teel. Mikroprügi uuringute eesmärk on selgitada mere pinnakihis ja merepõhja setetes leiduva mikroprügi hulka, selle koostist, testida erinevaid seiremeetodeid ning saadud informatsioonist lähtuvalt hinnata Eesti mereala keskkonnaseisundit. Mikroprügi uuringuid on rahastanud SA KIK.
JPI-OCEAN mikroplasti uuringuprojektid (2020-2024)
JPI Ocean mikroplasti uuringuvooru eesmärk oli suurendada teadmisi mikroplasti allikate kohta, arendada mikro- ja nanoplasti analüüsimeetodeid, uurida mikroplasti osakeste jaotust ja koguseid meres ning nende mõju mereökosüsteemile ja –elustikule. Samuti töötati välja ettepanekud, kuidas vähendada plasti sattumist merekeskkonda. Keskkonnaministeerium kaasrahastas kahte projekti, kus Eestist osales TalTech Meresüsteemide instituut:
ANDROMEDA (Analysis techniques for quantifying nano- and microplastic particles and their degradation in the marine environment);
RESPONSE (Toward a risk-based assessment of microplastic pollution in marine ecosystems).
Eesti Teadusagentuur kaasrahastas RESPONSE projekti ja projekti HOTMIC (Horizontal and vertical oceanic distribution, transport, and impact of microplastics), kus osaleb TÜ Eesti mereinstituut - vt projekti koduleht: https://www.hotmic.eu/home.
JPI Ocean mikroplasti uuringuvooru Ecological Aspects of Microplastics ülevaade ja kokkuvõte selle raames läbiviidud uuringuprojektide põhitulemustest:
Tallinna Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama võõrliikide uuring
Uuringuga kogutav andmestik võimaldab anda hinnangu, kas regulaarliinidel (Tallinn-Helsingi, Tallinn-Stockholm ja Paldiski-Kappelskär) sõitvatele laevadele on võimalik anda ballastvee konventsiooni lisa reegli A-4 kohast vabastust. Võõrliikide uuringu eesmärgiks Tallinna Vanasadama ja Paldiski Lõunasadama akvatooriumil oli välja selgitada juba olemasolevate võõrliikide levik, arvukus ja biomass ning tuvastada võimalikke uusi võõrliike ning hinnata nende edasikandumise riski.
Patogeenide pilootseire
Merevees esinevate võimalike patogeenide pilootseire eesmärk oli saada esialgne informatsioon mikroobse koosluse struktuuri ja erinevate patogeensete bakterite ja viiruste esinemise kohta Eesti merealal. Uurimisprojekt viidi läbi Soome lahes Tallinna sadama, Muuga sadama ja Pirita suplusranna piirkonnas. Tööd rahastati SA KIK sihtfinantseerimise projektist nr 14146 „Mereala hea keskkonnaseisundi ning seire ja hinnangumeetodite täiendamine“
Laevade ballastvee mikroorganismide ja viiruste uuring
Uuringu eesmärgiks oli kaugsõidulaevade ballastvee mahutites esinevate mikroorganismide koosluste kohta alusteabe kogumine, koosluste mitmekesisuse ning võimalike patogeenide esinemise tuvastamine. Kogutud info põhjal koostati ettepanekud mikroobsete koosluste järelevalveks ballastvee mahutitest väljapumbatavas ballastvees. Uuringu tellis Keskkonnaministeerium Eesti Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA) raames. Projekti rahastati 50% ulatuses RITA tegevuse kaks raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50% ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute keskuse vahenditest.
HELCOMi merepõhja elupaigatüüpide modelleerimine Eesti merealal (HELCOM HUB5)
HELCOM HUB (HELCOM Underwater Biotopes) on hierarhiline klassifikatsioonisüsteem, mille abil on võimalik klassifitseerida kõik Läänemere pelaagilised ja bentilised elupaigad. Süsteem on jagatud kuueks tasemeks, kus suurem taseme number näitab detailsemat klassifikatsiooni astet:
- Läänemeri tervikuna;
- Vertikaalsed vööndid: bentaal, pelagiaal, talvine jää. Bentaal (merepõhi) ja pelagiaal (veesammas) jaotatakse omakorda footiliseks ja afootiliseks. Footiline on merepõhja osa, kuhu jõuab piisavalt valgust põhjataimestiku kasvuks.
- Substraat: bentiliste eluapaikade substraat ehk materjal, millest koosneb merepõhi. Elupaigad moodustatakse 2. taseme ehk footilise vööndi (footiline, afootiline) ja substraaditüübi kombinatsioonidest (nt kalju ja kivid footilises vööndis, mudane sete afootilises vööndis).
- Funktsionaalne tüüp (functional characteristic) – määratakse üleüldine põhjakoosluse struktuuri tüüp läbi selle, kas esineb makroepibentos (merepõhja pinnal elavad makroskoopilised taimed ja loomad), makroinfauna (merepõhja setete sees elavad makroskoopilised loomad) või makroskoopiline elustik puudub. Elupaigad moodustatakse kombinatsioonis 2. ja 3. tasemega (nt makroepibentosega kalju ja kivid footilises vööndis, makroinfaunaga mudane sete afootilises vööndis).
- Iseloomulik kooslus (characteristic community): määratakse domineeriva kõrgema taksonoomilise või funktsionaalse rühma järgi (nt mitmeaastased vetikad, üheaastased vetikad, epibentilised karbid, infauna hulkharjasussid jne). Elupaigad klassifitseeritakse arvestades hierarhilist hargnemist 4. tasemel ning kombineeritakse 2. ja 3. tasemega ehk footilisuse ja substraadiga. Olenevalt 5. taseme koosluse määrangust võib klassifikatsioon lõppeda 5. tasemel või minna edasi järgmisele tasemele. Kõik merealad on võimalik klassifitseerida vähemalt 5. tasandini.
- Domineeriv liik: liigitase domineeriva liigi järgi.
Eesti mereala HELCOM HUB5 tasemel koosluste leviku modelleerimist rahastati KIKi projektist nr 14957. Töö aruanne ja kaardikihid on kättesaadavad ka KESEst (seiretöö kood ST00002801).
Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring Natura ja HELCOMi elupaigatüüpide leviku hindamiseks ning mere CO2 sidumispotentsiaali selgitamiseks. Tegemist on 2019-2020.a toimuva teadus- ja arendusteenuse näidisprojektiga, et selgitada kliimamuutuste võimalikku mõju mere elupaigatüüpidele ja liikidele, saada teaduslikult põhjendatud sisendit meretuuleparkidele sobivate piirkondade määratlemiseks mereala planeeringu koostamisel ning töötada välja metoodika CO2 sidumisvõime hindamiseks merekeskkonnas. Uuringupiirkond oli Saaremaast läände jääv ca 470 km2-suurune mereala, mis sobiks tuuleenergeetika arendamiseks. Uuringu kaardimaterjal (Esri ArcGIS) on kättesaadav merekeskkonna osakonnast ning KESE andmebaasist.
Loodusdirektiivi mereelupaikade seisundihinnang ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine (2024).
Hinnati Loodusdirektiivi mereelupaikade looduskaitselist seisundit (2019-2024 andmete põhjal) ning uuendati mereelupaigatüüpide levikukaarte. Lisaks piiritleti EL Looduse taastamise määruse (EL 2024/1991) lisas 2 loetletud mereelupaigatüüpide levik Eesti merealal nii rühmade kaupa kui elupaigatüübiti. Uuringu materjalid (sh kaardikihid) on leitavad KESE seiretööst koodiga ST00003250 "Loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade seisundi hindamine ja EL Looduse taastamise määruse mereelupaikade piiritlemine".
Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid (2025)
KEA tellitud uuring kirjeldab merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuteks kasutatavaid metoodikaid KMH-de teostamisel, looduskaitsealade inventeerimisel, üle-Eestiliste merepõhja elupaikade kaartide loomisel ja Loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi hindamisel.
Aruanne: Merepõhja elustiku ja elupaikade uuringute meetodid
Eesti merealal asuvate ankrualade merepõhjasetete uuring
Uuringu eesmärgiks oli koguda põhjasette proove Soome lahe 16-lt ankrualalt, et tuvastada võimalikke ohtlike ainete kõrgenenud sisaldusi ankrualadel.
Kas laevandusel on keskkonnamõju? Milline on selle mõju Eesti merealal? Kuidas seda mõju hinnata?
Neile küsimustele vastamiseks on valminud uuring, mille käigus koostati metoodika laevandusega seotud tegevuste keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning koostati esialgne hinnang laevanduse erinevate tegevustega kaasnevate keskkonnamõjude kohta.
Uuringu tellis Keskkonnaministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Eesti Teadusagentuuri programmi „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamine” (RITA2) raames. Projekti rahastati 50% ulatuses RITA tegevuse kaks raames Euroopa Regionaalarengu Fondist ja 50% ulatuses riigieelarvelistest vahenditest.
2023. a valmis Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituudi uuring, mille eesmärgiks oli määrata maksimaalsed lubatud toitainete koormused valitud rannikuveekogumis (pilootalaks Soela väina veekogum ja selle osana Tagalaht), mis ei muudaks mere keskkonnaseisundit halvemaks. Valminud on toitainete koormuse hindamismetoodika ning Soela rannikuveekogumi pilootalale tehti reostuskoormuste taluvuse arvutused:
2023-2025 toimus rannikumere reostuskoormuste hindamise jätkuprojekt "Sekundaarne reostumine mere põhjasetetest ja mere sisekoormuse osakaalu hindamine toitainete kogukoormuses ning rannikuveekogumite maksimaalselt lubatud reostuskoormuste määratlemine", millega selgitati mere põhjasetetest eralduvat fosforikoormust ja selle osakaalu mere toitainete bilansis ning arvutati maksimaalselt lubatud toitainete koormuste määrad kõigile rannikuveekogumitele. Uuringu aruanded ja muu seonduv materjal on leitav KESE infosüsteemist (seiretöö koodiga ST00003254).
Merekeskkonnaga seotud seire- ja uuringuaruanded ning andmestik on kättesaadavad ka keskkonnaseire infosüsteemist KESE.
Vrakkide keskkonnaohtlikkuse uuringud
2023 a valminud keskkonnaohtlikkuse hinnang kergristleja HMS Cassandra vraki kohta.
2022 a valminud keskkonnaohtlikkuse hinnang kaubalaev Ruhnu vraki kohta.
2020 a Mereväe poolt õppuste käigus leitud vraki identifitseerimine ning keskkonnaohtlikkuse kindlaks määramine. Lisaks ka 2016. a valminud vrakkide keskkonnaohtlikkuse hinnangu ajakohastamine
Smelõi aruanne.pdf | 4.71 MB | pdf
EMKFi poolt rahastatud ja Muinsuskaitseameti poolt tellitud töö "20. sajandil uppunud vrakkide keskkonnaohtlikkuse analüüs"
2017. a valminud vrakkide keskkonnaohtlikkuse hinnangud allveelaeva Sch-408 ning miinilaeva T-18 kohta.
Kreeklaste kaubalaev Volare/Alta sõitis Lääne-Saaremaal Ariste lahes madalikule 29. novembril aastal 1980. Laev sõitis karile tühja lastiga.
2014. aasta mais kontrollis Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo teadet naftareostusest Ariste lahes. Vaatluse käigus tuvastati õli jälgi, mis andis alust kahtlustusteks, et laevakeres võib olla endiselt õli jääke. 14. mail kohtusid Veeteede Ameti, Keskkonnaministeeriumi, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse, Keskkonnainspektsiooni ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, kes tõdesid, et vrakk ei kujuta meresõiduohutuse seisukohast ohtu, kuid puuduvad andmed vraki keskkonnaohtlikkuse kohta. Lepiti kokku, et Keskkonnaministeerium tellib uuringu, millega saab selgeks, kas vrakk on keskkonnaohtlik või mitte.
Keskkonnaministeerium esitas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) 2014. aasta I vooru kiireloomulise projekti "Uppunud kaubalaeva Volare/Alta vraki keskkonnaohtlikkuse uuring Ariste lahes" taotluse. KIK eraldas uuringu tegemiseks 39 000 eurot. Uuringu viis läbi OÜ Keskkonnauuringute Keskus 2014. aasta suvel ajavahemikus 24. juuli kuni 30. september.
Viimati uuendatud 05.01.2026
