Eesti varustuskindlus on tagatud, kui on võimalik katta tarbimisvajadus igal ajahetkel. Avatud elektriturul vabalt liikuva energia tingimustes on tarbimise katmiseks samaväärsed nii Eestis toodetud kui ka Eestisse imporditud elekter. Seega piisab ka tõsise avarii olukorras Eestis sellest, kui tiputarbimise katavad kohalikud tootmisvõimsused koos 1100 MW-ni küündivate impordivõimalustega.
Eesti on energiaressurssidega võrdlemisi hästi varustatud, edukaks toimetulekuks on piisavalt tuult, päikest, biomassi ning põlevkivi. Siiski on vajaduseks tagada vajalikud investeeringud infrastruktuuri.
Varustuskindluse tagamise eest hoolitseb Eestis Elering. Eesti ja Euroopa ekspertide tänasel teadmisel on Eesti tarbijate varustuskindlus tagatud praegu ja ka 2030. aastal.
Strateegilise reservi riigiabi
2025. aasta oktoobris kiitis Euroopa Komisjon heaks strateegilise reservi riigiabi meetme, mis kindlustab järgmiseks kümneks aastaks Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse.
Elering on Eestile sobivaimaks võimsusmehhanismiks hinnanud strateegilise reservi, mis alates 2027. aastast tagab elektrisüsteemi varustuskindluse juhuks, kui turupõhiste meetmetega ei õnnestu piisavas mahus juhitavate jaamade võimsusi tagada.
See tähendab muu hulgas, et need elektrijaamad või salvestid püsivad väljaspool turgu, kuid peavad olema valmis hädaolukorras tööd alustama.
Reservvõimsus peab olema valmis teenust pakkuma vähemalt neli järjestikust tundi või kokku vähemalt 200 tundi aastas. Pärast aktiveerimist peab võimsus olema valmis järgmiseks neljatunniseks teenusepakkumiseks 16 tunni jooksul.
Saartalitlus
Saartalitlus tähendab Eesti elektrisüsteemi võimet töötada iseseisvalt ja stabiilselt, tagades vajaliku juhitava elektrivõimsuse. Kui tavaolukorras tagavad elektrivõrgu stabiilsuse ühendused teiste riikidega, tuleb siiski olla valmis olukordadeks, kus need ühendused ei tööta.
Vabariigi Valitsus kiitis 2025. aasta juunis heaks määruse muudatuse, mis seab paika saartalitlusvõime tagamise teenuse osutamise tingimused. Määrus on osa laiemast eesmärgist tagada Eesti elektrisüsteemi iseseisev toimimine. Määruse muudatusega sätestatakse tehnilised nõuded tootjatele, kes pakuvad Eestile juhitavate tootmisvõimsuste olemasolu tagamise teenust ehk saartalitlusvõimet.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/941 kohaselt, mis käsitleb ohuvalmidust elektrisektoris, peab iga liikmesriigi pädev asutus koostama ohuvalmiduskava, tuginedes piirkonna ja riigi tasandi elektrikriisi stsenaariumidele. Määruse artikli 3 kohaselt on pädev asutus Eestis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti teavitas elektrienergia koordineerimisrühma enda valitud pädevast asutusest 5. jaanuaril 2020.
Ohuvalmiduskava (inglise keeles):
Viimati uuendatud 07.11.2025
