Eesti Punane Nimestik

Liikide punased nimestikud ja ohustatus

Üks elurikkuse säilitamise olulisimaid teaduslikke aluseid on liigi (või liigisisese taksoni) väljasuremisriski ehk ohustatuse hindamine, mille teaduslikud alused töötati välja juba möödunud sajandi keskpaigas. Esimesed maailmas väljasuremisohus olevate taime- ja loomaliikide nimestiku (Punase Raamatu) koostamisega alustas Maailma Looduskaitseliit (IUCN) 1964. aastal ning 1970. aastatel hakati koostama ka piirkondlikke ja riiklikke ohustatud liikide punaseid raamatuid. Tänapäeval on punane nimestik eelkõige andmebaas looduses elavate liikide seisundi kirjeldamiseks lähtudes kas globaalsest või piirkondlikust väljasuremisriskist ning mis on loodushoiu tegevuste kavandamise lähtekohaks. Liikide seisundi hindamiseks on välja töötatud ohustatuse kategooriate süsteem (joonis 1) ja kriteeriumid, mille rakendamiseks riiklikul või piirkondliku tasemel on koostatud eraldi juhised.

Joonis 1. Piirkondlikul tasemel kasutatavad ohustatus kategooriad.

Praegu kehtiv IUCN kategooriate süsteem on välja töötatud 1994. aastal ning globaalselt on 2020. aasta alguseks hinnatud 112 432 liiki, kellest ohustatud liikide kategooriatesse kuulub 27 % liikides. Eestis esinevatest liikidest on olemas globaalsed ohustatuse hinnangud alla 1000 liigi, kelles umbes poolsada kuuluvad globaalselt ohustatud liikide kategooriasse.  Eestis esinevatest liikidest kuuluvad globaalselt kriitilises seisundis (CR) liikide hulka euroopa naarits ja angerjas ning Eestis piirkondlikult väljasurnud liik – atlandi tuur. Üle-euroopalised piirkondlikud hinnangud on antud ligikaudu 10 000 liigile.

Eesti liikide ohustatuse piirkondlikul hindamisel on välja kujunenud enam-vähem kümneaastane samm. Kui kahes esimeses Eesti punases raamatus (1976–1979 ja 1987–1988) hinnati valikuliselt vaid huvipakkuvate liikide ohustatust, siis kolmandal hindamisel (1995–1998) käsitleti liike taksonirühmade kaupa, kuid ei rakendatud 1994. aastal kinnitatud IUCNi rahvusvahelise punase nimestiku kategooriate süsteemi. Neljandal liikide ohustatuse hindamisel (2007–2008) võeti Eestis esmakordselt kasutusele ametlikud IUCNi punase nimestiku kategooriad ja kriteeriumid. 2007.–2008. aastal analüüsiti Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni kureerimisel ohustatust veidi alla 10 000 taksonil, millest pisut rohkem kui pooltel hinnati ohustatust IUCNi piirkondliku hindamise kriteeriumide järgi. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel oli 2015. aasta seisuga andmebaasis IUCNi ohustatus kategooria 5349 liigil, sh kategooria „mittehinnatav“ (NA) 768 liigil ja „hindamata“ (NE) 149 liigil. Hinnatud liikidest (4432) osutus ohustatuks (CR, EN, VU) 904 liiki ning 166 liiki osutus piirkonnas väljasurnuks (RE). Ligikaudu veerandi (1013 liiki) hinnatud taksonite puhul osutusid hindamiseks vajalikud andmed puudulikuks (DD) ja 2000 liigi seisund hinnati soodsaks (LC). Seega oli enne viienda ohustatuse hindamise algust Eestis sel sajandil IUCNi kategooriatel ja kriteeriumidel põhinev ohustatus hinnang (sh mittehinnatavad) vähemalt korra antud ligikaudu 9000 liigile.

Eesti viienda piirkondliku ohustatuse hindamise (2017–2019) käigus  käsitleti üle 13 500 liigi. Hinnatud 12 399 liigist omistati 106 liigile (1 %) kategooria piirkonnas väljasurnud (RE), ohustatuks (CR+EN+VU) osutus 928 (8%) liiki ning soodsas seisundis (LC) olevateks 6059 (49%) hinnatud liiki. 473 (4%) liikidest kvalifitseerus ohulähedasteks (NT) ning 4833 (38%) liigi puhul olid hinnanu andmiseks andmed puudulikud (DD).

Tabel 1. Eesti 2017.–2019. aasta piirkondliku hindamise  tulemused.

1 – juhtrühma poolt kinnitamata

2 – ainult haudelinnud

3 – 2019 hinnati vaid kaitsealuseid ja 2008 ohustatuks hinnatud liike

4 – 2019 hinnati vaid kaitsealuseid ja 2008 ohustatuks hinnatud liike ning kõiki perekonna Lactarius ja seltsi Thelephorales liike