KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks.
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
- taotletakse tegevusluba ning loa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
- taotletakse tegevusloa muutmist ning loa muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju;
- kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
Tegevusluba on:
- ehitusluba;
- ehitise kasutusluba;
- keskkonnakompleksluba;
- keskkonnaluba:
- veeluba;
- õhusaasteluba;
- jäätmeluba;
- maavara kaevandamisluba;
- kiirgustegevusluba;
- hoonestusluba;
- mõni muu eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav dokument.
KMH tuleb alati teha keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste korral.
KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2_1 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 "Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu" nimetatud tegevuste korral.
KMH vajalikkuse eelhinnangu andmisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6_1 nimetatud teabest, keskkonnaministri 16. augusti 2017. a määrusest nr 31 "Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded" ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.
KMH-ga seotud kulud tasub arendaja.
Loe veel
Täpsemalt KMH-st
Osapooled
- Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju hindamisega seotud kulud.
- Otsustaja – tegevusloa andja.
- KMH juhtekspert – KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest.
- Asjaomane asutus – asutus, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu.
- Avalikkus – üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi.
Mõisted:
Keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva mõju hindamine.
Keskkonnamõju – tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.
Oluline keskkonnamõju – keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Kavandatav tegevus - toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba.
Tegevusluba - haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument.
Keskkonnamõju eelhindamine – kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus otsustatakse KMH vajalikkuse üle.
Keskkonnamõju hindamise programm – keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste avalikustamise ajakava.
Keskkonnamõju hindamise aruanne – dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 ja keskkonnaministri 01. septembri 2017. a määruses nr 34 "Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded" sätestatud nõuetele.
Alternatiivne võimalus/lahendus – kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks.
Nii keskkonnamõju hindamine kui ka nn Natura hindamine on arendustegevuse üle otsustamise üks osa, mis annab vajaliku informatsiooni otsust vastu võtvale isikule kavandatud tegevuse võimaliku keskkonnamõju ja selle leevendamise meetmete kohta.
Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta artikli 6 kohaselt tuleb mistahes arendustegevuse korral (mis ei ole otseselt ala kaitsekorraldusega seotud), mis võib mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, mõju asjakohaselt hinnata.
Eelnimetatud asjakohane hindamine on sätestatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning see on tavapärase keskkonnamõju hindamise protseduuri sarnane.
Millal tuleb Natura hindamine läbi viia?
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala.
Kas Natura hindamine erineb kuidagi tavapärasest keskkonnamõju hindamisest?
Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane tavalisele keskkonnamõju hindamisele. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 29 ja § 45 on toodud erisused, mis on seotud Natura hindamisega.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Loomulikult tuleb otsuse tegijal arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega.
Keskkonnamõju hindamise litsentsi taotlemine
Keskkonnamõju hindamise (KMH) litsents antakse füüsilisele isikule, kes:
- on omandanud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni loodusteaduste või keskkonnakaitse õppesuuna õppekava järgi;
- omab vähemalt kolmeaastast töökogemust loodusteaduste või keskkonnakaitsega seotud tegevusalal;
- on läbinud KMH alase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami;
- on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt kahe projekti juhtimise kogemust;
- on viimase viie aasta jooksul osalenud vähemalt kolmel korral sisulise eksperdina eksperdirühma töös
- on sooritanud KMH alase testi keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjoni ees;
- on tasunud riigilõivu 260 eurot.
Lisainfo:
Keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjon
Kliimaministeeriumit nõustab litsentside väljastamisel keskkonnamõju hindamise litsentsi komisjon.
Litsentsi komisjoni koosseis ja ülesanded on määratud kliimaministri käskkirjaga:
Korduma kippuvad küsimused:
- Kas litsentsi taotlemiseks peavad kõik kolm tööd (KMH/detailplaneeringu KSH aruannet) olema heakskiidetud (nõuetele vastavaks tunnistatud)? Vt eespool toodud dokumenti KeHJS § 15 lg 1 p 5 ja lg 8 tõlgendamine.
- Kas arvestatakse ka teistele strateegiliste dokumentidele (arengukavad, üldplaneeringud, maakonnaplaneeringud jne) tehtud KSH-sid? Ei. Tulenevalt KeHJS § 15 lõikest 8 pikendatakse litsentsi kehtivust, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt kolmel korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises või detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises.
- Mida kujutab endast KMH alane test? Test koosneb kahest osast (A – avatud küsimused, B – ülesanne). Kõigepealt tuleb täita testi A osad ning seejärel on võimalik asuda lahendama ülesannet, mille puhul on lubatud kasutada ka abimaterjale (sh internetiallikaid). Punktisüsteem: A – iga õige vastus 3 p (maksimaalselt 21 p); B – maksimaalselt 14 p.
- Kokku on võimalik saada 35 punkti, test loetakse sooritatuks, kui taotleja vastab õigesti vähemalt 61 protsenti küsimustest. Test kontrollib taotleja teadmisi mõju hindamisest tervikuna.
- Kuidas testi tegemiseks valmistuda? Tutvuda KMH alaste juhenditega allpool, sh lugeda kindlasti Keskkonnamõju hindamise käsiraamatut (T. Põder, 2017). Lisaks on oluline tunda KeHJS-i, kuid ei eeldata seaduse pähe õppimist.
KMH litsentsi andmise või kehtivuse pikendamise kord
Litsentsi saamiseks esitab litsentsi taotleja (füüsiline isik) Kliimaministeeriumile:
- keskkonnaministri 31. mai 2005. aasta määruse nr 46 "Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid" vormikohase taotluse;
- haridust tõendavad dokumendid (kõrgkooli diplom, akadeemilise õiendi koopia jne);
- eelnevat töökogemust tõendavad dokumendid;
- kinnituse KMH alase koolituse läbimise ja eksami sooritamise ning eksperdirühma töös osalemise kohta (koolituse diplom jne);
- kinnituse juhtimisalase koolituse läbimise ja projekti juhtimise kogemuse kohta.
Peale KMH litsentsi taotluse laekumist kontrollib Kliimaministeeriumi keskkonnakorralduse ja kiirguse osakond taotluse vastavust KeHJS § 15 lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele. Keskkonnakorralduse ja kiirguse osakonnal on selleks aega 14 päeva alates taotluse registreerimisest.
Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab Kliimaministeerium tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võib Kliimaministeerium jätta taotluse läbi vaatamata.
Kui taotlus vastab KeHJS § 15 lõigete 2 ja 3 nõuetele, hindab KMH litsentsi komisjon taotleja vastavust KeHJS § 15 lõike 1 nõuetele. Komisjonil on õigus küsida taotlejalt täiendavat infot. Kui taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, annab Kliimaministeerium teada KMH alase testi toimumise ajast ja kohast vähemalt 7 päeva ette.
KMH alase testi vastused kontrollib 30 päeva jooksul peale testi toimumist KMH litsentsi komisjon, kes vajadusel kutsub taotleja vestlusele ja esitab Kliimaministeeriumile ettepaneku KMH litsentsi andmise või andmata jätmise osas. Vestluse vajadus määratakse, kui testi tulemused jäävad sooritamise/mittesooritamise piirile või mõni testi küsimus vajab täiendavat vastamist. Vestlus toimub hiljemalt 30 päeva jooksul peale testi vastuste kontrollimist KMH litsentsi komisjoni koosoleku raames. Juhul, kui taotleja ei vasta küsimustele 61% mahus õigesti, loetakse vestlus mittesooritatuks ja KMH litsentsi andmisest keeldutakse.
Litsentsi kehtivuse pikendamiseks esitab isik vabas vormis kirjaliku taotluse hiljemalt kolm kuud enne litsentsi kehtivuse lõppemist. Taotlusele lisatakse ka riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt kolmel korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises või detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises.
Riigilõiv litsentsi taotlemise või pikendamise menetluse eest tuleb tasuda enne taotluse esitamist (KeHJS § 15 lõige 5).
Riigilõiv 260 EUR tasutakse Rahandusministeeriumile.
Viitenumber: 2900072987
Pangakontod : Swedbank AS: EE932200221023778606; AS SEB Pank: EE891010220034796011
| KMH/KSH programmide ja aruannete avalikustamine | KMH/KSH programmide ja aruannete heaks kiidetud/nõuetele vastavaks tunnistatud versioonid |
Eesti juhendid
Juulis 2015 kehtima hakanud KeHJS tutvustavad ettekanded
Euroopa Komisjoni juhendid
2017. a juhendid (sh 2014. a KMH direktiivi muudatused):
Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine
Varasemad juhendite versioonid
Espoo konventsioon
Eesti õigusaktid
Seadused
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooniga ühinemise seadus
Määrused
Keskkonnamõju hindamise litsentsi ja selle taotluse vormid
Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded
Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded
Välislepingud
Euroopa Liidu õigusaktid
- EÜ Nõukogu direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta inglise keeles
- EÜ Nõukogu direktiiv 97/11/EÜ, millega muudetakse direktiivi 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eratööde keskkonnamõju hindamise kohta inglise keeles
- Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/35/EÜ, milles sätestatakse üldsuse kaasamine teatavate keskkonnaga seotud kavade ja programmide koostamisse ning muudetakse nõukogu direktiive 85/337/EMÜ ja 96/61/EÜ seoses üldsuse kaasamisega ning õiguskaitse kättesaadavusega: eesti keeles
- Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst)
15. mail 2014 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta.
Tegemist on direktiiviga, mis muudab kehtivat kodifitseeritud KMH direktiivi (tinglikult „uus KMH direktiiv“). Liikmesriikidel oli uue direktiivi ülevõtmiseks aega kolm aastat. KMH direktiivi üldeesmärgiks on keskkonna ja inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse tagamine.
Põhilised muudatused on kokkuvõtlikult järgmised:
- menetlusnõuete täpsustamine;
- eelhindamise oluline täpsustamine (sh uus Lisa II.A);
- KMH laiem ulatus ja käsitlusala (nt elanikkond ja inimeste tervis, elurikkus, suurõnnetuste ja/või katastroofide riskid);
- otsuste põhjendamise kohustus (nt sisunõuded otsustele).
Viimati uuendatud 07.08.2024
