Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed!
Esitan teile ülevaade riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest taristuministri valdkonnas 2026. aastal.
Oma ettekandes annan ülevaate valdkonnaga seotud peamistest tulemustest, edusammudest ja väljakutsetest ning sellest, kuidas taristu areng toetab Eesti pikaajalisi strateegilisi sihte.
Rail Baltica – ühendus, mis tugevdab meie majandust ja julgeolekut
Rail Baltica on Balti regiooni suurim taristuprojekt viimase sajandi jooksul ning üks Euroopa mastaapseimaid kiirraudtee arendusi, mis väljendab Eesti ja teiste Balti riikide tahet olla täisväärtuslik osa Euroopast ning öelda lõplikult lahti nõukogude liidu pärandist. Sarnaselt lahkumisega Venemaa energiasüsteemist 2025. aastal, ankurdab Rail Baltic meid Euroopaga. Seega on projekt Baltikumi jaoks strateegilise tähtsusega, sidudes meid Euroopa raudteevõrguga ning tugevdab nii majandust kui ka piirkondlikku julgeolekut. Eesti jaoks on projekti valmimine riiklik prioriteet. Juba ehituse käigus toob projekt Eestile otsest kasu – kasvab maksutulu, luuakse töökohti ja arendatakse uusi kompetentse ning algatatakse kinnisvaraarendusi.
Projekt on oluline ka Euroopa Liidus tervikuna. Rail Baltic on toodud järgmisel eelarveperioodil rahastatavate suurte piiriüleste taristuprojektide nimekirjas ehk teisisõnu Euroopa Liidus rahastuse jätkumise tõenäosus on suur. Balti riikide ja Poola riigijuhid kinnitasid eelmisel nädalal toetust projekti elluviimiseks
Investeerime teedesse, mis viivad edasi ettevõtlust ja suurendavad turvalisust
Oleme seadnud selge eesmärgi arendada Eesti teedevõrku, et tõsta konkurentsivõimet ja suurendada liiklusohutust. Teedevõrgu pidev arendamine võimaldas 1. juunist kasutusele võtta logistikasektori poolt aastaid oodatud senisest pikemad ja raskemad autorongid. Muudatuse eesmärk on muuta kaubavedu keskkonnasõbralikumaks ja tõhusamaks, hoides samal ajal ohutuse esikohal.
Meie teedevõrk ei ole kaugeltki veel valmis, mistõttu nelja aastaga suuname teede ehitamisse, korrashoidu ja liiklusohutusse ligikaudu miljard eurot. Käivitunud on taasiseseisvunud Eesti suurim neljarajaliste maanteede ehitusprogramm. Eesmärk on 2035. aastaks Tartu ja Pärnu suunad ehitada 4 rajalisteks. See on realistlik eesmärk kui teehoiu rahastus jätkub tänases mahus ka järgmisel kümnendil.
Tallinn-Pärnu trassil käib 2+2 lõikude ehitus kokku 45 km-l. Välja on valitud ehitaja ka järgmise 8 km pikkuse 2+2 lõigu ehitusega jätkamiseks Tallinn–Tartu suunal, eesmärgiga lähiajal jõuda kokku 20km ehituseni. Lisaks põhimaanteede ehitamisele näeb kehtiv teehoiukava ette järgmise nelja aasta jooksul üle Eesti enam kui 180 km maanteede rekonstrueerimise, 460 km ulatuses kruusateid tolmuvaba katte alla viimise ja enam kui 100 liiklusohtlikku koha ümber ehitamise. Need meetmed toetavad ka eelmisel aastal valminud liiklusohutusprogrammi eesmärki vähendada hukkunute ja vigastatute arvu muuhulgas läbi turvalisemate teede ja liikluskäitumise muutuste.
Jäätmereformiga rajame prügimägede asemele toimiva tööstuse
Käesoleval aastal jõustunud jäätmereform muudab põhjalikult Eesti jäätmekorraldust. Praegu põletame või ladestame liiga palju materjali, mida Eesti ettevõtted saaksid uuesti kasutada. Uues süsteemis muutub olmejäätmete sorteerimine inimestele mugavaks ja rahaliselt kasulikuks. Omavalitsustele on antud selged eesmärgid ning jäätmevedu ja -käitlust hangitakse tõhusama konkurentsi huvides eraldi. Nii paraneb jäätmehoolduse kvaliteedi ja hinna suhe, vähenevad teenuse katkemise riskid ning tekib kindlam alus uute ringlussevõtutehaste rajamiseks. Euroopa struktuurivahendite toetusrahast 14 mln eurot tööstusele ja 26 mln eurot kohalikele omavalitsustele on investeeringutega kaetud ning kindlustavad Eestile tugeva jäätmekogumise ja ümbertöötlemise taristu.
Esimesed omavalitsused alustasid üleminekut juba tänavu ning hiljemalt 2031. aastaks töötab uus süsteem kõikjal Eestis. Järgmisel aastal käivitub ka uus jäätmete infosüsteem, mis aitab jälgida, kuhu kogutud materjal tegelikult jõuab. Eesmärk on võtta 2035. aastaks ringlusse vähemalt 65 protsenti olmejäätmetest. See tähendab puhtamat elukeskkonda, uut toorainet Eesti tööstusele ning uusi töökohti.
Pakume riiklikku tuge kortermajade renoveerimiseks ja uuteks kodudeks
Eesti pikaajaline eesmärk on, et igal inimesel oleks võimalik elada kvaliteetses ja turvalises kodus, sõltumata tema elukohast. Selleks tuleb esmajärgus korda teha meie vananev elamufond. Aastaks 2050 vajab renoveerimist ligikaudu 12 500 kortermaja. Terviklik renoveerimine vähendab küttekulusid, parandab sisekliimat ja pikendab hoonete eluiga.
Renoveerimistegevuse säilitamiseks Euroopa rahastusperioodide vahel oleme kavandanud 2027. ja 2028. aastal taotlusvoorudeks korteriühistutele 160 miljonit eurot. See võimaldaks tehaselise renoveerimise abil korda teha umbes 500 kortermaja ehk kuni 45 000 inimese kodud. Samal ajal muudame renoveerimise korraldamise lihtsamaks ja viime eluasemeteenuste juhtimise üle Keskkonnainvesteeringute Keskusesse.
Kuid ainult vanade majade kordategemisest ei piisa. Meie uus eluasemevaldkonna teekaart aastani 2035 näeb muuhulgas ette kiiremaid menetlusi, avaliku maa targemat kasutust ja uusi lahendusi taskukohaste kodude rajamiseks. Eriti oluline on tuua uusi eluasemeid ka piirkondadesse, kus turg neid praegu ei paku. Hea kodu ei tohi olla ainult suuremate linnade privileeg. Selleks valmib järgmise aasta alguseks koostöös Euroopa Investeerimispangaga uudne üürielamute arendus- ja finantseerimisprogramm. Sellega plaanime tuua 1000 uut korterit sinna, kus nõudlust heale eluruumile on, kuid turutõrke tõttu neid täna ei arendata.
Toome Tartu Tallinnale ja Riiale lähemale
Lisaks Rail Balticale investeerime ka olemasolevatesse raudteelõikudesse, et parandada liikumisvõimalusi Eesti sees ja naaberriikidega. Tallinn–Tartu liini suuremahulised investeeringud jõuavad käesoleva aasta lõpuks punkti, mis võimaldab 2027 aastal võtta kasutusele uued elektrirongid, suurendada sõidukiirusi ja lisada väljumisi. Nii tagame kiirema ja mugavama ühenduse kahe suurima keskuse vahel.
On alustatud Tapa-Narva liini kaasajastamist Narva liinil, kiiruste tõstmiseks ja elektrifitseerimiseks. Samal ajal tagame püsiva rahastuse Tartu–Valga–Riia liinile, mis lisaks Lõuna-Eesti rahvusvaheliste ühenduste hoidmisele ja piirkondlikku arengu toetamisele, on võimaldanud luua rongiühenduse Balti riikide pealinnade vahel ning luua rahvusvaheline rongiühendus ka Lääne ning Ida-Eesti piirkonnale. Raudtee arendamine aitab muuta ühistranspordi energiatõhusamaks ja inimestele atraktiivsemaks valikuks igapäevasõitudeks. Samuti loob eeldused väiksemate piirkondade arenguks, ühendades tagamaad kiire ning ohutu liikumisvõimalusega.
Eesti ühendatus maailmaga ei lõpe rongi või maanteega – see jätkub õhus
Kui tahame olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, peavad Eesti ja Euroopa suurimad lennujaamad olema hästi ühendatud. Selleks uuendasime Tallinna Lennujaamale seatavaid ootusi, asetades kõige olulisemaks rahvusvaheliste ühenduste tagamise: et avataks uusi lennuliine, hoitaks tasud mõistlikud ja liinitoetused lennufirmade jaoks atraktiivsed ning arendataks reisiterminali reisijate arvu kasvu silmas pidades.
See strateegia töötab. 2026. a septembris läbis Tallinna lennujaama 356 tuhat reisijat, mis on 13% rohkem kui aasta varem ning kolmes kvartalis kokku 2,89 miljonit reisijat ehk 12% rohkem kui mullu samal ajal. Reisijate arvu kasvu toetab asjaolus, et Tallinnast sai suvehooajal lennata enam kui 50 sihtkohta. Numbrid, mida Tallinna lennujaamas ei ole kunagi olnud.
Samal ajal panustame ka kohalike lennujaamade arengusse. Tartu–Helsingi liini jätkumine ja tugevamad ühendused Eesti sees aitavad hoida elu käimas ka väljaspool pealinna ja vähendada ääremaastumise riski. Samuti toetame lennundusvaldkonna ettevõtluse kasvu ning loome võimalused droonide laialdasemaks kasutuselevõtuks.
Kasvatame Eesti kui mereriigi rolli maailmas
Kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline ja kaitstud, peab ka merendus – see tähendab laevaliinid, sadamad, meretööstus ning meresõiduohutus – olema hästi tagatud ja korraldatud. Selleks viime ellu muu hulgas uue laevanduse paketi - meretööseaduse muudatused, veeteetasude soodustused laeva keskkonnanäitajate alusel ja oleme alustanudlaevaregistrite reformiga, et toetada Eesti kui lipuriigi atraktiivsust. Loome vajalikud toetusmeetmed, et hoida alles tuhandeid töökohti ja ühendused, eriti Soome ja Rootsi suunal. Meretööstuse ja majanduse kasvuks käivitasime laevade ümberehituse meetme, mille eesmärk on teha Eestist piirkondlik laevade ümberehitusekeskus. Hetkel on kahe norra reisilaeva ümberehitustööd juba lõppemas. Oleme sõlminud lepingu 5. parvlaeva ehitamiseks suursaarte vahelisele liinile ja juulis andis ehitaja üle uue multifunktsionaalse töölaeva.
Tagame toimiva, kriisikindla ja mõistliku hinnaga veeteenuse igas piirkonnas
Vee hind on juba praegu Eestis ebaühtlane, investeeringute vajadus väga suur ning vee-ettevõtete arv üle 120. Kui me midagi ette ei võta, võib see kaasa tuua järsu veehinnatõusu koos kvaliteedi langusega. Selle vältimiseks viime ellu seadusmuudatused, mis aitavad hoida hinnad stabiilsed, kaitsevad inimeste tervist, tugevdavad teenuse korraldust ja parandavad kriisikindlust. Samal ajal astume ka samme, et parandada joogivee kvaliteeti ja kanalisatsiooniteenuse kättesaadavust maapiirkondades. Lisaks toetame vee-ettevõtteid energiatõhusamate ja keskkonnasäästlikumate lahenduste kasutuselevõtul ning tugevdame valmisolekut üleujutusteks.
Austatud Riigikogu liikmed!
Eesti 2035 on kokkulepe selle kohta, millist riiki me soovime luua järgmistele põlvkondadele. Taristuvaldkonnas tehtavad otsused mõjutavad Eesti elu aastakümneteks. Seetõttu peame vaatama kaugemale ühe eelarveperioodi piiridest ning tegutsema järjepidevalt ja vastutustundlikult.
Tänan teid tähelepanu eest!
