Väljaspool riikide jurisdiktsiooni jäävad alad on avameri ja süvamerepõhi, mis hõlmavad peaaegu kaht kolmandikku maailmamerest. Nende alade elurikkuse kaitset ja kestlikku kasutamist käsitlev ülemaailmne kokkulepe sõlmiti ÜRO mereõiguse konventsiooni alusel 2023. aastal ning see jõustus rahvusvaheliselt 17. jaanuaril 2026. Eesti kirjutas kokkuleppele alla 2023. aastal.
„Kokkuleppe ratifitseerimisega kinnitab Eesti oma pühendumust rahvusvahelisele õigusele ja keskkonnakaitsele ning võtab koos teiste riikidega vastutuse maailmamere hea seisundi hoidmise eest. Maailmamere seisund puudutab ka Läänemerd, mistõttu on Eesti huvides osaleda selle kaitsmises. Kokkuleppe võimaldab meil kaasa rääkida avamere elurikkuse kaitset ja loodusvarade kestlikku kasutamist puudutavates otsustes,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.
Kokkuleppes osaledes saab Eesti teha ettepanekuid avamerealade kaitse alla võtmiseks ning osaleda merekaitsealade loomist ja muid kaitsemeetmeid puudutavates otsustes. Ühtlasi võtab Eesti kohustuse tagada kokkuleppes ette nähtud juhtudel avamerel ja süvamerepõhjas kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine.
Lisaks tuleb edaspidi avaldada teavet avamere geneetilise materjali kogumise ja kasutamise kohta ning tagada selle kasutamisest saadava kasu õiglane jagamine. See võib tähendada näiteks teadmiste ja tehnoloogia kättesaadavaks tegemist teistele riikidele.
Riigikogus vastu võetud ratifitseerimise seadus võimaldab Eestil saada kokkuleppe osaliseks ning osaleda selle rakendamises ja edasiste otsuste tegemises.
Taristuminister saatis täna avalikule konsultatsioonile ka kokkuleppe täpsemaks rakendamiseks vajalike siseriiklike õigusaktide muudatuste eelnõu.
