Biogaas

Biogaas on biomassist toodetud gaaskütus, mis koosneb valdavalt metaanist (CH₄)  ja süsinikdioksiidist (CO₂), sisaldades väiksemas koguses ka teisi komponente. Biogaasi puhastamisel saadakse biometaan, mille kvaliteet vastab maagaasile ja mida saab kasutada samadel eesmärkide 

Biogaas/biometaan aitab energia varustuskindlust tagada transpordis (hajatootmine), energeetikas ja tööstuses, kuid lisaks on oluline põllumajanduses (sektori kasvuhoonegaasi  heite vähendamiseks) ja ringmajanduses. 2022. aasta sügise seisuga on Eestis kokku 17 biogaasijaama, millest 6 on biometaanijaamad. 2022. aastal toodeti biometaani Eestis 168 GWh (ehk ca 16,8 miljonit Nm3), millest 55 GWh toodeti loomasõnnikust, 35 GWh reoveesettest, 36 GWh toiduainetööstuse jääkidest, 37 GWh biojäätmetest ja 4 GWh muudest allikatest. 

Biogaasi teekaart 2025

Biometaani tootmisvõimekus TWh/a 

Biogaasi/biometaani tootmisvõimekuse kasv oleneb siseriiklikust nõudlusest, taristust ja poliitikaraamistiku võimest toetada investeeringute tasuvust ja sektori jätkusuutlikkust.  

Ambitsioonika plaani realiseerumiseks on vaja tehnoloogilist läbimurret, mis oleneb eelkõige rohtse biomassi väärindamise ärilisest ja tehnilisest otstarbekusest.  

Biogaasi/biometaani kasutuskohad:  

• Kuni 2035. a ennekõike linnatranspordis, edasi pigem maakonnaliinidel. Põhjuseks muutuv Euroopa Liidu regulatsioon.  

• Alates 2028. a saab biogaas olulisema rolli Eesti juhitava elektritootmise vajaduste katmisel. 

• Biogaasi tööstuslik kasutus eeldab, et tootmine ja tarbimine toimuvad üksteise vahetus läheduses. Parima potentsiaaliga on ringmajanduslik tööstuspark, kus loomakasvatus, biogaasijaam ja teised tootmisettevõtted moodustavad lokaalse energia- ja ressursikasutuse sümbioosi. See eeldab selliste taristute planeerimist ja rajamist just biogaasiressursside lähedusse.   

Biometaani hind ületab keskpikas vaates fossiilse maagaasi hinda. Konkurentsivõime tagamiseks on vaja kasutada heitkogustega kauplemise süsteemi, maksusoodustusi, soodustariife tööstusparkides, investeeringutoetusi ja rohelise energia arvestamise selgust hoonete energiatõhususes.  

Tulevikuvõimalused:  

Rohtsel biomassil laienev biogaasi tootmine – eeldab uuringuid, prototüüpe, ärimudelite testimist.  

Biogeense CO2 kogumine ja kasutamine – Eesti biometaanijaamadest võiks koguda kuni 200 000 tonni CO₂ aastas, mida saab kasutada erinevate toodete ja kütuste tootmisel sisendina ning mis pakub  täiendavat võimalust negatiivsete heidete arvestamiseks ja süsinikuturgude kasutamiseks. See aga eeldab toetusi CO₂ kogumisseadmetele ja selget reeglistikku CO₂ päritolu ja kasutuse arvestamiseks. 

Kestliku biogaasi tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste analüüs

Kliimaministeerium tellis uuringu, milles selgitati välja vajalikud regulatiivsed, organisatsioonilised ja rahalised sekkumised, mis tuleb algatada ja ellu viia, et suurendada kestliku biogaasi ja kestliku biometaani tootmist ja kasutamist. Uuringus esitati hinnang maagaasi, biogaasi ja biometaani tarbimise varasemate ja praeguste mahtude kohta ning teekaart tulevase nõudluse kohta, et näidata kestliku biogaasi ja biometaani tootmise potentsiaali maagaasi asendajana aja jooksul. Uuring on seotud REPowerEU eesmärkidega: (b) kestliku biometaani kasutuselevõtu suurendamine kooskõlas taastuvenergiadirektiiviga (RED II/REDIII), (e) taastuvenergia võrku integreerimise kiirendamine. 

Uuringu teostasid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituut. Tööd rahastati Euroopa Liidu NextGenerationEU vahenditest REPowerEU eesmärgil. Uuring on osa Eesti Taaste- ja vastupidavuskava investeeringust 8.3 Biogaasi ja biometaani tootmise ja kasutamise suurendamisest (element 2 jätkusuutliku biogaasi/biometaani tootmise ja kasutuselevõtu suurendamise võimaluste ja selleks vajalike tegevuste analüüs (uuring), sh vajalike regulatiivsete, organisatsiooniliste ja rahaliste sekkumiste analüüs).