Hoone energiatõhususe tööriistad

Üks kraadpäev väljendab 1 °C erinevust arvestusliku sisetemperatuuri ja ööpäeva (24-tunnise perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel. Näiteks kui ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur on 2 °C, siis on 24-tunnise perioodi (1 ööpäev) kraadpäevade arv 17 – 2 = 15 (°C×d). 

Arvestuslik siseõhu temperatuur võetakse madalam kui tegelik, kuna osa kütte soojusvajadusest kaetakse nn vabasoojusega (nt elektriseadmetest või inimest eralduv soojus, päikesekiirgus).  

Erinevate Eesti võtmepiirkondade kraadpäevade andmed erinevatel tasakaalutemperatuuridel ja aastatel on leitavad Ehitisregistris.

Võtmepiirkonnad kraadpäevade määramiseks 

Tingituna klimaatilistest erinevustest, pole kraadpäevade arvud erinevates Eesti piirkondades võrreldavad. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringu1 põhjal on leitud, et kraadpäevade alusel on sobilik jagada Eesti kuueks piirkonnaks. Kraadpäevade võtmepiirkonnad ja keskused, milliste välisõhu temperatuuride alusel määratakse piirkonna kraadpäevad, on järgmised: 

I           Jõhvi 

II          Tartu 

III        Tallinn 

IV        Valga 

V         Pärnu 

VI        Ristna 

Joonisel on näha soovituslikud võtmepiirkondade piirid: 

Lihtsustatud arvutustes võib Tallinna kraadpäevi vaadata kui Eesti keskmisi. 

Andmed kraadpäevade kohta 

Erinevate Eesti võtmepiirkondade kraadpäevade andmed erinevatel tasakaalutemperatuuridel ja aastatel on leitavad  Ehitisregistris. 

Erinevate aastate välisõhu temperatuuri mõju kompenseerimine 

Et kõrvaldada erinevate aastate välisõhu temperatuuride mõju, viiakse reaalse aasta soojustarbimine üle võrreldavale ehk normaalaasta tarbimisele, kasutades järgmist seost: 

, kus 

QN – normaalaasta soojustarbimine, MWh; 

Qteg – tegeliku aasta soojustarbimine, MWh; 

SN – normaalaasta kraadpäevade arv (lihtsad kraadpäevad, valitud vastavalt tasakaalutemperatuurile tB hoones); 

Steg – tegeliku aasta kraadpäevade arv (valitud samal tasakaalutemperatuuril tB, mis SN); 

C - kraadpäevadest sõltumatu soojustarbimine, MWh. 

Osa hoonetes tarbitud soojusest on nõrgalt seotud välisõhu temperatuuriga, seega praktiliselt sõltumatu kraadpäevade arvust. Seda iseloomustab eelpool toodud valemis suurus C. Kraadpäevadest sõltumatu soojustarbimise põhiosa moodustab sooja tarbevee valmistamiseks kulutatud soojus. Kraadpäevadest sõltumatu soojustarbe hulka kuuluvad lisaks sooja tarbevee torustiku soojuskaod, käterätikuivatitega hoonesse antud soojus, samuti võib siia hulka lugeda mitteköetavates ruumides (nt kütmata pööningutel) paiknevate küttetorustike soojuskaod. 

Tasakaalutemperatuurid 

Siseõhu temperatuur hoones kujuneb kütte- ja vabasoojuse tulemusel. Viimase allikateks on inimesed, elektriseadmed, elektrivalgustus, päikesekiirgus. Piltlikult öeldes küttega kaetakse soojuskaod välisõhu temperatuurist kuni tasakaalutemperatuurini (tB). Soojuskaod tasakaalutemperatuurist kuni ruumi siseõhu temperatuurini (tS) kaetakse vabasoojusega. Tallinna Tehnikaülikooli poolt läbi viidud uuringus2 määrati olulisemate hoonete tasakaalutemperatuurid erinevat tüüpi hoonetele, mida kraadpäevade määramisel on soovituslik kasutada. 

Elamud (tS=21°C) 

Uuringute tulemusel on aasta kütte soojusvajaduste määramiseks saadud järgmised ligikaudsed tasakaalutemperatuurid: 

Üksikute kuude soojusvajaduste määramisel kütteks on paremate tulemuste saamiseks soovitatav kasutada mõnevõrra teisi tasakaalutemperatuure. Külmematel kuudel (oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill) võiksid need olla alljärgnevad: 

 
Soojemate kuude (september, mai jt) soojusetarbimise analüüsil on soovitatav kasutada alljärgnevaid tasakaalutemperatuure: 

 
Koolid (tS=21°C) 

 
Büroohooned (tS=21°C) 

Büroohoonete soojuslik toimimine on oluliselt keerukam. Suurt rolli sisetemperatuuri kujunemise protsessis mängib tegelik vabasoojus ning tehnosüsteemid ja nende automatiseerituse tase. Seetõttu saab soovitada ainult ligikaudseid arvestuslike tasakaalutemperatuuride (ööpäeva keskmistena) vahemikke olenevalt suletud netopinnast töötaja kohta: 

 
Uuringud 

Kraadpäevade kasutamisega seonduvast temaatikast sügavama ülevaate saamiseks soovitame tutvuda järgnevalt viidatud uuringutega. 

1 Eesti kraadpäevad ja nende kasutusjuhend: I etapp. TTÜ Keskkonnatehnika Instituut, 2003. 

2 Eesti kraadpäevad, TTÜ Keskkonnatehnika Instituut, 2006.