Hoonete energiatõhususe direktiiv 2024/1275
Direktiivi olulisemad rõhuasetused/suunad:
-
Selged renoveerimise eesmärgid. Mitteeluhoonete puhul peab 2030. aastaks olema renoveeritud 16% ja 2033. aastaks 26% kõige kehvema energiatõhususega hoonetest. Eluhoonete puhul on eesmärk vähendada kogu riigi elamufondi keskmist primaarenergiakasutust 2030. aastaks vähemalt 16% ning 2035. aastaks 20-22%.
-
Riiklik renoveerimiskava. Kõik liikmesriigid koostavad pärast direktiivi jõustumist riikliku renoveerimiskava, mis peab valmima 2026. aasta lõpuks. Renoveerimiskavas tuuakse mh välja, kuidas jõuda heitevaba hoonefondini aastaks 2050. Samuti sisaldab kava detailset ülevaadet hoonefondist, teekaarti energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihtidest, rakendatavatest meetmetest ja poliitikatest, investeerimisvajadustest (sh rahastusallikatest) ning meetmetest hoonete renoveerimiseks.
Kaasamiskohtumised
Direktiivi ülevõtuks on liikmesriikidele antud 2-aastane ülevõtuperiood. Seoses direktiivi ülevõtuga kutsub Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond sektoriosalisi kaasa rääkima ning oma sisendit andma.
-
Uusehitiste süsinikujalajälje hindamine. Uusehitistel tuleb hinnata nende süsinikujalajälge juba varajases kavandamisetapis, et vähendada ehitiste keskkonnamõju kogu eluea vältel.
-
Kõik uued hooned, mis ehitatakse alates 2030. aastast, peavad olema heitevabad hooned, st kohapeal ei saa uued hooned kasutada fossiilkütustel põhievaid lahendusi.
-
Taastuvenergiale üleminek. Hoonetes soositakse üleminekut fossiilkütustelt taastuvatel energiaallikatel põhinevatele lahendustele (nt päikeseenergiasüsteemid). Eesmärgiks on vähendada hoonete keskkonnamõju ja suurendada energiajulgeolekut ja energiavarustuskindlust.
-
Renoveerimispass. See väljatöötamisel olev vahend on mõeldud hoone omanike jaoks, et aidata planeerida ja läbi viia renoveerimistöid sellises järjestuses, mis viib lõpuks heitevaba hoone saavutamiseni.
Viimati uuendatud 23.10.2024
