Kliimaministeeriumi seisukoht aerosoolpritsimise kohta

Peamised sõnumid

• Eestis ei tegeleta aerosoolpritsimisega ega osaleta seda soodustavas rahvusvahelises koostöös.
• Riikliku keskkonnaseire tulemused ei ole tuvastanud tundmatuid saasteallikaid.
• Joonpilved moodustuvad õhusõiduki tagaosast väljapaiskuvatele kütuse põlemisjääkide osakestele kondenseeruvast veeaurust.

Ülevaade - Aerosoolpritsimine

Aerosoolpritsimise tõendamiseks ei saa pidada valget „saba“ ehk joonpilve õhusõiduki taga. Sellised pilved moodustuvad õhusõiduki tagaosast väljapaiskuvatele kütuse põlemisjääkide osakestele kondenseeruvast veeaurust. Ka tavalised vihmapilved moodustuvad õhus leiduvatele osakestele, milleks võib olla tööstusest või looduskeskkonnast pärit tolm, aga ka kosmosetolm ja muud õhus leiduvate lisandainete osakestest moodustunud nn kondensatsioonituumad. Nende joonpilvede keemilist koostist ei ole Eestis teadaolevalt keegi uurinud, mistõttu ei saa täpselt väita, milliseid aineid need sisaldavad.

Joonpilvi on täheldatud erinevate reaktiivmootoritega õhusõidukite järel. Sellised pilved õhusõiduki tiibade servades võivad tekkida gaasi rõhu, mahu ja temperatuuri vaheliste muutuste tulemusel. Nähtav veeauru kondenseerumine õhusõiduki tiivaotste järel on tavaline nähtus.

Täiendavalt tuleb pöörata tähelepanu ka asjaolule, et õhusõidukite käitajatel on vabadus kasutada neile antud ajahetkel sobivat marsruuti (ingl free route airspace), mis arvestab kehtivate õhuruumi võimaluste, sh piirangute ja õhuruumi korraldamise alustega. Sageli kasutavad õhusõidukite käitajad sarnaseid lennuaegu ja marsruute ning maapinnalt erinevatel ajahetkedel vaadeldes on oluline meeles pidada, et kuigi kondenseeruva veeauru mustrid võivad olla sarnased, lendavad õhusõidukid siiski erinevatel kõrgustel, aegadel ja suundadel.

Seire Eestis

Eestis viiakse juba paarkümmend aastat läbi riiklikku keskkonnaseire programmi, mis hõlmab ka välisõhu kvaliteedi seiret automaatmõõtejaamades, sademete keemilise koostise jälgimist üleriigilises võrgustikus, raskmetallide sadenemiskoormuse bioindikatiivset seiret, pinna- ja põhjavee keemilise koostise seiret, mullaseiret jne. Riikliku keskkonnaseire raames teostatavate keskkonnauuringute teave on vabalt kättesaadav (vali „aruanded“).

Riikliku keskkonnaseire tulemused ei anna alust uskuda tundmatu päritoluga või uue saasteallika ilmumisse ja mõjusse. Välisõhus, vees, sammaldes, aga ka teistes elusorganismides ja mullas määratakse erinevate keemiliste ühendite (sh tervisele ohtlike ühendite, nt taimekaitsevahendite toimeainete) sisaldust, samuti raskmetallide sisaldust. Erinevates Eesti piirkondades on seire raames mõõdetud teatud näitajate kõrgemaid sisaldusi võrreldes loodusliku fooniga ja ka kehtestatud piirväärtusi ületavaid sisaldusi (täpsema teave riikliku keskkonnaseire ülevaadetes), kuid puudub alus eeldada tundmatute saasteallikate mõju.

Eesti õhukvaliteeti saab jälgida reaalajas.

Selgitus

Riikliku keskkonnaseire tulemusena leitud saaste pärineb eelkõige maapealsest inimtegevusest (väetamisest, põllukultuuride pritsimisest umbrohu ja kahjurite tõrjeks, heitvete juhtimisest veekogudesse, gaasiliste saasteainete heidetest tehastest ja sisepõlemismootoriga transpordivahenditest, põlevkivi ja turba kaevandamisest, põletamisest jne). Osaliselt on kõrvalekalded põhjustatud ka looduslikest teguritest – näiteks kõrgenenud radioaktiivsete isotoopide sisaldus mõne piirkonna põhjavees on seotud uraani sisaldavate kivimite esinemisega piirkonnas.

Saasteainete teadlikuks piserdamiseks õhusõidukitest tuleks piserdatav aine segada kütusesse ja pritsimissüsteemi, mis mootorite heitgaaside kaudu atmosfääri lenduks. Sellist tegevust oleks kerge tõestada kütuse keemilise analüüsiga, mida õhusõidukite kõrgekvaliteedilise kütuse puhul Eestis tuvastatud ei ole. Lisaks on see väga ebatõenäoline ka selle tõttu, et erinevate lisanditega (nt Al, Pb) kütus rikuks väga kallid õhusõidukite mootorid väga kiiresti. Teoreetiliselt ja palju tõenäolisem oleks selleks kohandada eraldi pritsimise süsteemiga õhusõidukid, kuhu on sisse ehitatud mahutid ja väljutussüsteemid. Õhuruumis valdavalt lendavate õhusõidukite pardale sellised süsteemid ei mahu, need ei ole lubatud ohutuse tagamise kaalutlustel ega ole jätkusuutlikud ka majanduslikus mõttes, st seni õhuruumi kasutust hinnates ei ole selline tegevus realiseerunud. Juhul kui eksisteeriks tahtlik tegu erinevateks mõjutusteks õhusõidukite kaudu, avaldaks see mõju kogu keskkonnale ja inimestele, sh mõju tekitajale endale.

Kokkuvõtlikult on kõige olulisem see, et riikliku keskkonnaseire tulemused ei ole tuvastanud tundmatuid saasteallikaid.

Lisateave

Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon (EUROCONTROL) korraldas 2023. aasta sügisel  kõnesolevaid küsimusi adresseeriva konverentsi. Ürituse üldine eesmärk oli tuua kokku teadlased, lennundustööstus, poliitikakujundajad ja teised sidusrühmad, kes jagasid teadmisi joonpilvede tekke ja omaduste kohta ning nende mõju kliimale, samuti käsitleti võimalikke leevendusmeetmeid nende esinemise vähendamiseks. Konverents on täielikult järelevaadatav.

Koostatud välisõhu ning lennundusosakonnas mais 2024.