Enampakkumistulu kasutamine kliimamuutuste leevendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks
Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tulust vähemalt pool tuleb kasutada kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise eesmärkide saavutamiseks (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ ja atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 kohaselt).
Enampakkumistulu kasutamine kavandatakse mitmeaastaseks perioodiks riigi eelarvestrateegias ning ettepanek selleks valmib ministeeriumite koostöös.
Riigi eelarvestrateegia järgi on aastani 2023 Kliimaministeeriumi vastutusalas kolm meedet, millest üks puudutab rahvusvahelist kliimapoliitikaalast koostööd, teine vähese heitega sõidukite kasutuselevõttu ning kolmas aruandlust ja KHG kauplemissüsteemide koordineerimist ja arendamist.
Alates 2024. aastast tuleb seoses direktiivi 2003/87/EÜ muutumisega enampakkumisel saadud tulust kliimamuutuste leevendamiseks ning nendega kohanemiseks suunata 100%.
Arengumaade rahastus
2009. aastal toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 15. kohtumisel otsustasid arenenud riigid toetada arengumaid kliimamuutuste leevendamises ja nende mõjudega kohanemises 2025 aastani igal aastal 100 miljardi USA dollariga. Eesti on vabatahtlikkuse alusel lubanud sellest katta ja toetada kliimamuutustega seotud tegevusi arengumaades igal aastal 1 miljoni euroga, mis tuleb enampakkumistuludest.
Eesti peab oluliseks abistada eelkõige riike, mis on kliimamuutuste poolt kõige rohkem ohustatud, nende seas väikseid arenevaid saareriike. Aastatel 2011–2017 panustas Eesti 1 miljon eurot ÜRO Rohelisse Kliimafondi, tegi projekte koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ja toetas Teeme Ära maailmakoristust. Aastatel 2017-2023 on Eesti panustanud arengumaade tegevustesse lisaks erinevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele ka läbi avatud taotlusvoorude programmi Arenguriikide kliimapoliitika eesmärgid.
Avatud taotlusvoore korraldab ja viib läbi Keskkonna Investeeringute Keskus ning 5 vooru jooksul on toetatud 24 projekti 14-s riigis. Tegevused on olnud suunatud peamiselt ringmajandusse, toidujulgeoleku suurendamisse, rohetehnoloogiasse, energiasüsteemide arendamisse ning metsa- ja põllumajandusse.
Eesti toetatud kliimaprojektid arengumaades
„Global Climate Change Alliance - Climate Change Adaptation in the Renewable Natural Resources Sector“
Projekti elluviija: Global Climate Change Alliance
Maksumus: Eesti osa 796 972 eurot, kogu projekt 4 396 972 eurot koostöös Euroopa Komisjoniga.
Periood: juuli 2012 – juuni 2016, pikendatud kuni juuni 2017.
Eesmärk: suurendada Bhutani maapiirkondade majapidamiste vastupidavust kliimamuutuste mõjule.
Tegevused: Töötatakse välja taastuvenergiaressursside plaan ning kliimamuutustega kohanemise plaan ning alustatakse nende rakendamist, samuti suurendatakse riigiasutuste võimekust.
Projekti määrati 2013. aasta algusest juhtima Bhutani Põllumajandus- ja Metsandusministeeriumi taastuvate loodusressursside nõukogu ning selle alla loodud kliimamuutuste üksus. Aastaaruanded koostab Bhutani Põllundus- ja Metsandusministeeriumi ELile iga aasta septembris.
2015. aasta lõpuks plaaniti koostada poliitikadokument kliimamuutustega kohanemiseks loodusressursside sektoris. Selle heakskiitmisele järgneks konkreetsemate tegevuste planeerimine põllumajanduse, karjakasvatuse, metsanduse, põllumajandusturunduse ja loodusliku mitmekesisuse alamsektorites.
Aruanded: Esimene ühine iga-aastane ja vahekokkuvõtte audit viidi läbi 2014. aasta aprillis. ELi panus jõudis Bhutani alles 2013. aasta septembris. Seega vaatles audit alles projekti algusfaasi ja ei olnud veel võimalik hinnata projekti mõjusid. Auditi tulemusel leiti, et programmi kestvust tuleks aasta võrra pikendada (2017. a juunini), kuna projekt algas planeeritust hiljem. Pärast projekti lõppu 2017. aastal viiakse läbi audit ning esitatakse projekti aruanne.
„Strengthening Climate Change Adaptation in Rural Communities for Agriculture and Environmental Management in Afghanistan“ on osa UNEPi suuremast projektist „Environmental Cooperation for Peacebuilding-Phase III“
Projekti elluviija: ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP)
Maksumus: Eesti panus 1 605 008 eurot, pikendusel maksti lisatoetust 323 000 eurot
Periood: 2012–2014, pikendati 2016. aasta lõpuni
Eesmärk: Maakogukondade kliimamuutustega kohanemine ning ökosüsteemide taastamine, kaitse ja majandamine.
Tegevused: UNEP juhib Afganistanis riikliku kliimamuutustega kohanemise tegevuste kava väljatöötamist ja on osalenud koostöös valitsusega esimese kliimaaruande koostamisel. Üks teadvustatud probleeme on riiklike keskkonnaandmete puudumine ja projekt panustas ka akadeemilise ja teadusliku platvormi loomisele, et luua keskkonnaandmete keskus. Üks projekti komponent käsitles ökosüsteemide taastamise, kaitse ja majandamise programme neljas valitud piirkonnas. Koostöös valitsusega töötati ökoloogilise hädaolukorra riskide vähendamise nimel, lisades seda teemat erinevatesse riiklikesse kavadesse. Lisaks panustati ametnike koolitamisse ja üldise suutlikkuse tõstmisesse.
Projektitegevused olid mitmekesised. Näiteks toimus 2014. a esimesel poolel 88 projektiga seotud kohtumist ja 7 koolitust.
Projekti peamiseks väljundiks oli kohapealne ametkondade suutlikkuse tõstmine, riiklike tegevuskavade loomine (nt keskkonnariskidega toimetulekuks), kuid samas ka kohapealsete lahenduste loomine.
Esialgne projekti lõpuaeg oli planeeritud 2014. a lõppu, kuid UNEP esitas soovi tähtaja pikenduse saamiseks 2016. aasta lõpuni. Samuti palusid nad lisarahastust ning Keskkonnaministeerium otsustas toetada projekti lisaks 323 000 euroga ja pikendada projekti 2016. aasta lõpuni.
Aruanded: Projekti kohta on esitatud 2013. a tegevuste aastaaruanne, 2014. a esimese poolaasta edusammude aruanne ja 2014. aasta tegevuste aruanne. Projekti lõpparuanne esitatakse 2017. aastal.
Lisainfo UNEPi kodulehelt.
„Kliimamuutustega kohanemise komponendi rakendamine satelliitside võimekuse ja hädaolukordade side arendamise projektis väikesaarte arengumaades Vaikse ookeani piirkonnas”
Projekti elluviija: Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
Maksumus: Eesti panus 100 000 eurot
Periood: detsember 2014 – jaanuar 2018
Eesmärk: Arendada madalate kuludega usaldusväärne ja mitmekesine satelliitside võimekus sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks Vaikse ookeani piirkonnas ning sideteenusteks hädaolukordades, et tagada ühiskonna turvalisus.
Tegevused: Eesti rahalist panust kasutatakse päikesepaneelide hankimiseks, et tagada energiavarustatus piirkondades, kus energiavarustatus on episoodiline, ja saarte kliimamuutustega kohanemise rakendusstrateegia koostamiseks.
Projekti planeeritavad sihtriigid on 11 saareriiki Vaikse ookeani piirkonnas: Kiribati, Mikroneesia, Samoa, Saalomoni Saared, Fidži, Marshalli Saared, Tuvalu, Vanuatu, Paapua Uus-Guinea, Nauru, Tonga. Täpne nimistu oleneb saareriikide koostöövalmidusest ITUga.
ITU informeeris 23. märtsil 2015, et Eesti toetus suunati päikesepaneelide soetamisele, et laadida VSAT satelliite, mis aitavad kaugete väikesaarte e-keskusi, kus toimub palju elektrikatkestusi. Esimesed päikesepatareid paigaldati Vanuatule (saarele, mida tabas 5. kategooria tsüklon Pam), et taastada side.
Aruanded: ITU esitas vahearuande 2015. aastal ning projektitegevuste ülevaate 2017. aastal.
Lisainfo ITU kodulehelt.
Projekti elluviija: Sihtasutus Teeme Ära
2012
Maksumus: 598 020 eurot
Periood: 2012–2013
Eesmärk: World Cleanup 2012
Tegevused: World Cleanup 2012 korraldamiseks vajalikud tegevused, sh teavitustööd, kommunikatsioon, koristuspäevade ettevalmistamine ja läbiviimine (sh RIO+20 konverentsi koristuspäev), kokkuvõtete ning analüüside tegemine.
2015
Maksumus: 200 000 eurot
Periood: 2015–2016
Eesmärk: World Cleanup 2015 ja tegevused Afganistanis
Tegevused:
World Cleanup 2015 tegevused:
IT-lahenduste väljatöötamine: prügikaardi arendamine ning riikide põhise jäätmevoogude andmebaasi täiendamine veebikeskkonnas; prügikaardi sidumine riigipõhiselt riikide kodulehtedega, uue kodulehe/infosüsteemi loomine Let’s Do It World jaoks ja seda toetav lihtsalt integreeritav ja kasutatav template kasutamiseks võrgustiku riikides; pidev võrgustiku riikide IT-alane nõustamine ja vajadusel toetamine.
Teeme Ära organisatsiooni juhtimine ja tugiteenused: organisatsiooni juhtimiseks kahe töötaja töötasu, kontoripinna rent, osalemine koristuspäevadel ja muudel Let’s Do It World võrgustiku juhtimise seisukohalt olulistel sündmustel väljaspool Eestit, turundus- ja kommunikatsioonialane toetus võrgustiku riikidele.
Tegevused Afganistanis koristuspäevaks: provintside meeskondade koolitamine ja arendamine; meeskonna juhtimine ja tugiteenused; tegevuskulud – materjalid, meedia ja muud seotud kulud.
Aruanded: Projekti vahearuanne esitati 31.08.2015 ning lõpparuanne 2016. aasta aprillis.
2017
Maksumus: 349 400 eurot
Periood: 2017
Eesmärk: World Cleanup 2018 ettevalmistavad tegevused. Sihtasutus Teeme Ära tegevuste ja prügikoristuse kaudu kasvav teadlikkus aitab vähendada kliimasoojenemise riski arengumaades.
Tegevused: Prügikaardistamise rakenduse ja visualiseerimise platvormi välja töötamine ja Let’s Do It World Tallinna peakorteri töö rahastamine, mis toetab Let’s Do It World võrgustikku kuuluvaid arengumaade tiime, koristusaktsioonide ettevalmistamist ja läbiviimist neis maades IT ja kommunikatsioonivahenditega ning pakub arengumaade tiimijuhtidele pidevat nõustamist.
Aruanded: Projekti lõpparuanne esitati oktoobris 2017.
Lisainfo Let’s Do It World kodulehelt.
Viimati uuendatud 05.02.2025
