Õhupallid

Õhupalli tootjana käsitletakse isikut või ettevõtet, kes teeb õhupalli Eestis esmakordselt kättesaadavaks, sõltumata sellest, kas tema tegevuskoht on Eestis või mujal (Jäätmeseadus § 23 lg 1¹²).

Õhupalli tootja kohustused: 

• Kohustus registreeruda probleemtooteregistris ja registrisse andmeid esitada 

• Kohustus kasutaja teavitamiseks:

  • Õhupalli tootja peab kasutajat teavitama toote plastisisaldusest ja sellega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest ning prügistamise ning jäätmete sobimatu kõrvaldamisega mõjust keskkonnale ja kanalisatsioonivõrgule. 

  • Tootja peab kasutajate teavitamiseks korraldama kasutajatele suunatud teabekampaaniaid.  

  • Teavitus peab jõudma õhupallide tarbijaskonnani tootereklaami ja erinevate meediakanalite kaudu. 

• Kohustus dokumenteerida ja rakendada jäätmeseaduse § 23¹ kohast enesekontrollisüsteemi:

  • Enesekontrollisüsteem peab kajastama tootja võimekust laiendatud tootjavastutusest tulenevate rahaliste kohustuste ja andmete esitamisega seotud nõuete täitmiseks. 

  • Enesekontrollisüsteemi ei pea koostama tootja, kellel on nõuetele vastav kesskonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteem (EMAS) 

Õhupalli tootja on kohustatud katma järgmised kulud: 

• teadlikkuse suurendamisega soetud kulud 
• ajaomastest toodetest tekkinud prügi koristamise ning selle edasise veo ja käitlemise kulud. 

Õigusaktid

• jäätmeseadus
• Vabariigi Valitsuse 28.02.2019 määrus nr 13 "Probleemtooteregistri põhimäärus" 

• Keskkonnaministri 22.07.2013 määrus nr 57 "Probleemtoote kasutajale kättesaadavaks tehtava teabe loetelu ning teabe esitamise viisid ja kord" 

• Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2019/904, teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta

• Komisjoni 17. Detsembri 2020. a rakendusmäärus (EL) 2020/2151, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/904 (teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) lisa D osas loetletud ühekordselt kasutatavate plasttoodete ühtlustatud märgistusnõuete kohta