Logo

Patareid ja akud

2023. aasta juulis kinnitas Euroopa Parlament määruse, mis käsitleb kogu patareide ja akude eluringi alates tooraine kaevandamisest kuni jäätmete ringlussevõtuni (edaspidi: akumäärus). Määruse nõuded on otsekohalduvad kõigis liikmesriikides ja kohustuslikud kõigile osapooltele.

Akumääruse peamised eesmärgid: 

  • Seada patareidele ja akudele üle Euroopa Liidu ühtsed tootestandardid. 
  • Luua ühtne ja toimiv turg akudes kasutatavale teisesele toormele. 
  • Vähendada patareide ja akude tootmise, kasutamise ja jäätmekäitlusega seotud negatiivseid keskkonnamõjusid. 

Laiendatud tootjavastutus ja akude taaskasutus

Patarei- ja akujäätmete käitlemist käsitletakse määruse VIII peatükis.

Tootjatel, kes teevad patarei või aku EL liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks, on kohustus rahastada ja korraldada akujäätmete kogumist, käitlemist ja ringlussevõttu.

Määruse mõistes on tootja valmistaja, importija, turustaja või muu füüsiline või juriidiline isik, kes olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas kauglepingute kasutamisest, kas: 

  • On asutatud liikmesriigis ja valmistab patareisid või akusid oma nime või kaubamärgi all või kes laseb patareisid või akusid oma nime all projekteerida või valmistada ning tarnib patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, esimest korda oma nime või kaubamärgi all selle liikmesriigi territooriumil; 

  • On asutatud liikmesriigis ja müüb selle liikmesriigi territooriumil oma nime või kaubamärgi all edasi patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, mis ei kanna nende valmistaja nime ega kaubamärki; 

  • on asutatud liikmesriigis ja tarnib selles liikmesriigis kutsealaselt esimest korda teisest liikmesriigist või kolmandast riigist pärit patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid;

  • müüb liikmesriigis patareisid või akusid, sealhulgas seadmetesse, kergtranspordivahenditesse või muudesse sõidukitesse paigaldatud patareisid või akusid, kauglepingute alusel otse lõppkasutajatele, kes on kas kodumajapidamised või muud kui kodumajapidamised, ja on asutatud teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

Peamised nõuded tootjatele

  • Kõigil tootjatel on kohustus registreerida end probleemtooteregistris. Registreerimistaotlusel tuleb esitada ettevõtte asukohaandmed, registrinumber, kaubamärk ja turule lastavate patareide ja akude andmed. 
  • Kantavate patareide ja akude, kergtranspordivahendite akude, elektrisõidukiakude ja tööstuslike akude tootjatel on kohustus liituda registreeritud tootjate ühendusega (alates 1. jaanuarist 2026).
  • Kohustus koguda ja käidelda turule lastud akusid.
  • Kohustus korraldada üleriigilisi teabekampaaniaid. 
  • Kohustus panustada iga 5 aasta tagant korraldatavasse segaolmejäätmete ja elektroonikaromude koostise uuringusse. 
  • Tootjad ja tootjate nimel tegutsevad tootjate ühendused peavad tagama, et nad katavad kõik jäätmekäitlusega seotud kulud ka tegevuse lõpetamise või maksejõuetuse korral (artikkel 58 pt 7).
  • Aku etikettidel peab olema info ringlussevõtu ja taaskasutamise tähtsusest (artiklid 74-75).

Akujäätmete tasuta kogumine lõppkasutajalt

Tootja peab lõppkasutajalt kõik akud tasuta tagasi võtma ning ei tohi nõuda uue aku ostmist vana tagastamiseks. Kogumine toimub koostöös turustajate, jäätmekogumispunktide ja riiklike asutustega. Tootjal tuleb tõendada, et kogutud akud jõuavad nõuetekohasesse töötlemisse ja taaskasutusse.

 Kantavate patareide ja akude kogumiskohustuse miinimumeesmärgid: 

  •  2023: 45% eelneva kolme aasta jooksul turule lastud kogusest.
  •  2027: 63% eelneva kolme aasta jooksul turule lastud kogusest.
  •  2030: 73% eelneva kolme aasta jooksul turule lastud kogusest. 

Kergtranspordivahendite akude kogumiskohustuse miinimumeesmärgid:

  • 2028: 51% eelneva kolme aasta jooksul turule lastud kogusest.
  • 2031: 61% eelneva kolme aasta jooksul turule lastud kogusest.

Peamised muudatused tarbija jaoks

Määrus seab kasutajale kohustuse patarei- ja akujäätmed teistest jäätmetest eraldi koguda. Vältimaks patarei- ja akujäätmete kahjustada saamist ja sellega kaasnevaid ohtusid inimese tervisele ja keskkonnale, on soovitatav patareid ja akud ning neid sisaldavad elektroonikaseadmed ja sõidukid pärast nende kasutusea lõppu esimesel võimalusel vastavasse kogumispunkti viia.  

Kõiki kantavaid patareisid ja akusid saab viia kohalike omavalitsuste jäätmejaamadesse ning kauplustesse, kust patarei või aku soetatud oli sõltumata sellest, kas tarbija kavatseb osta uue patarei või aku. Digiplatvormid/veebipoed peavad samuti tarbijaid teavitama, millistesse kogumispunktidesse patarei- ja akujäätmeid viia saab. 

Akupass: Alates 18. veebruarist 2027 peab igal turule lastud või kasutusele võetud kergtranspordivahendi akul, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikul patareil või akul ning elektrisõidukiakul olema elektrooniline andmik ehk akupass. Akupass sisaldab teavet patareide ja akude kestlikkuse ja tootmisprotsesside kohta. See suurendab läbipaistvust ja võimaldab tarbijatel teha teadlikumaid valikuid. Täpsemalt artiklites 77-78.

Teave: Tootjad peavad tegema lõppkasutajatele kättesaadavaks teabe patareides ja akudes sisalduvate ainete mõju kohta keskkonnale ja tervisele. 

Tootjad ja turustajad peavad lõppkasutajat teavitama patarei- ja akujäätmete tootjale tagastamise võimalustest – see kehtib ka veebiplatvormidel tegutsevate turustajate kohta. 

Laienenud kogumisvõrgustik 

Tootjad on kohustatud rajama piisava kättesaadavusega kogumisvõrgustiku, et tarbijal oleks patarei- ja akujäätmeid võimalik lihtsalt ja mugavalt üle anda. Kogumisvõrgustiku rajamisel peab kaasama turustajaid, kohalike omavalitsuste jäätmejaamasid, elektroonikaromude ja romusõidukite käitluskohtasid. Ka veebiplatvormi kaudu turustades on tootja kohustatud tarbijat teavitama patarei- ja akujäämete tagastamise võimalustest. 

Akumäärus reguleerib ka:

  •  akukategooriate määratlused, 
  •  akude korduskasutamine, 
  •  akujäätmete kogumine ja ringlussevõtt, 
  •  nõuded tõhusale laiendatud tootjavastutuse (EPR) süsteemile kasutatud akude jaoks, 
  •  akude süsinikujalajälje vähendamine, 
  •  minimaalsed jõudlus- ja vastupidavusnõuded (sealhulgas eluiga), 
  •  taaskasutatud materjalide kasutamine, akude eemaldatavus ja asendatavus seadmetest, 
  •  ohutusnõuded, 
  •  teabe andmine aku kasutajale keskkonna- ja ohutusaspektide kohta, 
  •  sotsiaalselt vastutustundlik ja jätkusuutlik akude hankimine valitsusasutuste poolt, 
  •  hoolsuskohustus akude väärtusahelas, eriti toorainete kaevandamisel, 
  •  hoolsuskohustuse protseduur 
  •  CE-märgise nõuded. 

Määruse jõustmine

Määrust kohaldatakse tervikuna alates 18. veebruarist 2024.  

  • Alates 18. augustist 2024 rakendatakse nõudeid vastavushindamistele ja ettevõtete hoolsuskohustusele. 

  • Alates 18. augustist 2025 rakendatakse määruse VIII peatükki, milles käsitletakse patarei- ja akujäätmeid ja nende käitlemist. 

  • Alates 18. veebruarist 2027  peab igal turule lastud või kasutusele võetud kergtranspordivahendi akul, üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikul patareil või akul ning elektrisõidukiakul olema elektrooniline andmik („akupass“). 

  • Alates 18. veebruarist 2027 jõustub artklis 11 kirjeldatud kantavate patareide ja akude eemaldatavuse nõue 

Määruse sisu

Akude importijad ja turustajad peavad jälgima järgmisi aspekte: 

  • Et toodetega kaasneks EL-i vastavusdeklaratsioon ja tehniline dokumentatsioon (VIII lisa),  mis kinnitab, et valmistaja on läbi viinud vastavushindamise. 
  • Kas aku on varustatud asjakohase dokumentatsiooni, juhiste ja ohutusalase teabega ning kas toote märgistus vastab kehtivatele nõuetele, mis võimaldavad tootja tuvastamist. 
  • Keelatud on importida akusid, mis ei vasta ohtlike ainete piirangu, jõudlus- ja jätkusuutlikkusparameetrite, tervise- ja elueanõuete, akude ja energiasalvestussüsteemide ning akuhaldussüsteemide ohutuse nõuetele ega ole valmistatud vastavuses kehtivate normidega. 
  • Tootjad ja importijad peavad tagama, et akude ladustamis- ja transporditingimused ei mõjuta nende vastavust kehtivatele nõuetele seni, kuni akud on nende vastutusel. 
  • Kas akul on CE-märgis ja kõik nõutavad tähised ning sümbolid. 
  • Patareid ja akud peavad olema märgistatud sildiga, millelt on selgelt loetavad järgmised andmed:  
  • Valmistaja nimi, kaubamärk ja kontaktandmed;
  • Akukategooria, mudeli tuvastus, toote- või seerianumber
  • Valmistamise koht – riik, piirkond, linn; 
  • Valmistamise aeg – kuu ja aasta; 
  • Patarei või aku kaal; 
  • Patarei või aku keemiline koostis; 
  • Ohtlike ainete sisaldus (v. a. kaadmium ja plii, mille kasutamine on piiratud) 
  • Toote minimaalne keskmine kasutusaeg; 
  • Elektrisõidukiakude, kergtranspodivahendite akude ja tööstuslike akude puhul andmed toote süsinikujalajälje kohta. 

Tootjatel on kohustus korraldada regulaarseid teabekampaaniaid tarbijatele patarei- ja akujäätmete kogumivõimaluste tutvustamiseks. 

Uued akukategooriad

Akumääruse alusel liigitatakse akud ja patareid senise kolme asemel viie kategooria alusel: 

  1. Kantavate akude ja patareide hulka kuuluvad kõik suletud, kuni 5 kg kaaluvad patareid või akud, mis on laetavad või mittelaetavad ning ei ole spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks ning mis ei ole ei elektrisõidukiaku, kergtranspordivahendi aku ega mootorsõidukiaku. 
    Siia kategooriasse kuuluvad üldkasutatavad patareid nagu AA, AAA, AAAA, A23, D, C või 9 volti patareid, aga ka seadmetesse nagu mobiiltelefonid, sülearvutid, mänguasjad või elektrilised tööriistad jms. paigaldatud akud. 
     

  2. Mootorsõidukiaku ehk “käivitus-, valgustus- või süüteaku“ on aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet käivituse, valgustuse või süüte jaoks ning mida võib samuti kasutada abi- või varuotstarbel sõidukites, muudes transpordivahendites või masinates.
    Siia kategooriasse liigitatakse mootorsõidukites laialdaselt kasutatavad pliiakud.  

  3. Tööstuslik patarei või aku on määruse kohaselt “patarei või aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud tööstuslikuks kasutuseks, patarei või aku, mis on ette nähtud tööstuslikuks kasutuseks pärast kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistamist või kasutusotstarbe muutmist, või mis tahes muu patarei või aku, mis kaalub rohkem kui 5 kg ja mis ei ole elektrisõidukiaku, kergtranspordivahendi aku ega mootorsõidukiaku.”
    Siia kategooriasse kuuluvad näiteks päikeseparkides kasutatavad paiksed energiasalvestussüsteemid, Kahveltõstukites kasutatavad akud, elektrirongides ja –laevades kasutatavad akud. 

Lisaks eelnevale lisandus määruse rakendumisel kaks uut akukategooriat: 

  1. Kergtranspordivahendi aku -  “suletud, kuni 25 kg kaaluv aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud elektritoite andmiseks ja veojõu tekitamiseks ratassõiduki puhul, mille jõuallikas saab olla ainult elektrimootor või mootor ja inimjõud koos, kaasa arvatud tüübikinnitusega L-kategooria sõidukid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 (43) tähenduses, ning mis ei ole elektrisõidukiaku.”  
    Siia kategooriasse kuuluvad näiteks elektriliste jalgrataste, tõukerataste, tasakaaluliikurite ja ka ratastoolide akud.  

  2. Elektrisõiduki aku (EV-aku) “aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet veojõu tekitamiseks määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud L-kategooria hübriid- või elektrisõidukites ning mis kaalub rohkem kui 25 kg, või aku, mis on spetsiaalselt projekteeritud andma elektritoidet veojõu tekitamiseks määruses (EL) 2018/858 sätestatud M-, N- või O-kategooria hübriid- või elektrisõidukites.”  
    Seega ei klassifitseerita elektrisõidukite akusid enam tööstuslike akude hulka, vaid nende üle tuleb eraldi arvestust pidada.  

Jätkusuutlikkuse ja ohutusnõuded

Akumääruse II peatükis on sätestatud kestlikkuse ja ohutuse nõuded, mis täiendavad kehtiva akudirektiivi toorainete piiranguid ja kehtestavad täiesti uued regulatiivsed standardid akudele. 

1. SÜSINIKUJALAJÄLG 

Elektrisõidukite akude (>2 kWh), kergtranspordivahendite akude, ja tööstuslike akude süsinikujalajälg peab hõlmama kogu elutsüklit - alates tooraine kaevandamisest kuni tootmise ja transpordini ning edasi kasutaja tarbimise, taaskogumise, ringlussevõtu ja lõppladustamiseni. 

Süsinikujalajälje deklaratsioon on nõutud: 

  • Elektrisõidukiakude puhul alates 18.02.2025 või 12 kuu möödumisel vastava delegeeritud akti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; 
  • Tööstuslike akude puhul alates 18.02.2026 või 18 kuu möödumisel vastava delegeeritud akti jõustumisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem; 
  • Kergtranspordivahendite akude puhul alates 18.02.2028; 
  • Välise salvestusega tööstuslike akude puhul alates 18.02.2030. 

Süsinikujalajälje deklaratsioon peab olema kättesaadav QR-koodi kaudu ja liikmesriigis kasutatavas keeles. 

2. RINGLUSSEVÕETUD MATERJALI SISALDUS 

Alates 18.08.2028 kehtivad elektrisõiduki-, mootorsõiduki-, kergtranspordivahendite ja tööstuslikele akudele nõuded ringlussevõetud materjalide kasutamise osas (koobalt, plii, liitium, nikkel). 

  • Alates 2028 nõutakse vaid dokumentatsiooni tegeliku ringlussevõtu kohta. 
  • Hiljem lisanduvad miinimumnõuded ringlussevõetud materjali sisaldusele:  
    • 18.08.2031 – 16% koobalt, 85% plii, 6% liitium, 6% nikkel 
    • 18.08.2036 – 26% koobalt, 85% plii, 12% liitium, 15% nikkel 
  • Imporditud akud peavad vastama samadele standarditele. 

3. TULEMUSNÄITAJAD JA VASTUPIDAVUS 

Kantavad patareid ja akud: 

  • 18.08.2028 – üldkasutatavad patareid (AA, AAA, 9V jne v.a. nööpelemendid) peavad vastama uutele vastupidavuse ja jõudluse nõuetele. (Artikkel 9) 
  • Komisjon töötab välja vastavate parameetrite kohustuslikud miinimumväärtused.
  • 31.12.2030 – uuritakse mittelaetavate patareide keelustamise võimalust. 

Tööstuslikud, elektrisõiduki- ja kergtranspordivahendite akud:

  • Alates 18.08.2024 peab üle 2 kWh mahutavusega tööstuslikel akudel, kergtranspordivahendite akudel ja elektrisõidukiakudel olema kaasas dokument, mis sisaldab järgmisi elektrokeemilise jõudluse ja vastupidavuse parameetreid: 

    1. Nimimahutavus (Ah) ja mahutavuse vähenemine (%); 

    2. Võimsus (W) ja võimsuse vähenemine (%); 

    3. Sisetakistus (Ω) ja sisetakistuse suurenemine (%); 

    4. Asjakohasel juhul energiatsükli kasutegur ja selle vähenemine (%); 

    5. Aku eeldatav kasutusiga võrdlustingimustes, mille jaoks see on projekteeritud (tsüklite arv, v.a. juhul, kui kasutamine ei toimu tsüklitena, ja kalendriaastate arv) 

  • Komisjon töötab välja delegeeritud õigusaktid jõudluse ja vastupidavuse parameetrite miinimumväärtusele. 

  • Jõudluse ja vastupidavuse parameetreid ei nõuta akudelt, mida on korduskasutuseks või kasutusotstarbe muutmiseks ette valmistatud, mille kasutusotstarvet on muudetud või mis on taastatud. 

4. ASENDATAVUS JA EEMALDATAVUS 

  • Alates 18.08.2027 peavad kantavad patareid ja akud ning kergtranspordivahendite akud olema kasutaja poolt hõlpsasti eemaldatavad ja vahetatavad. 
  • Erandid:  
    • Kui aku peab olema professionaali poolt vahetatav (nt veekindlad seadmed). 
    • Kui seadme funktsiooniks on pidev andmesalvestus või püsiv toiteühendus. 
       

5. PAIKSETE ENERGIASALVESTUSSÜSTEEMIDE OHUTUS 

  • Alates 18.08.2024 peab paiksete akupõhiste energiasalvestussüsteemidega kaasnev tehniline dokumentatsioon :  
    • tõendama, et paiksed akupõhised energiasalvestussüsteemid vastavad lõikele 1, ning sisaldama tõendeid selle kohta, et neid on edukalt katsetatud V lisas esitatud ohutusparameetrite suhtes, kasutades selleks tipptasemel katsemeetodeid. Ohutusparameetreid kohaldatakse üksnes juhul, kui vastav oht asjaomasele paiksele akupõhisele energiasalvestussüsteemile on olemas, kui seda kasutatakse valmistaja poolt ettenähtud tingimustel; 
    • sisaldama hinnangut paikse akupõhise energiasalvestussüsteemi võimalike ohutusriskide kohta, mida ei ole käsitletud V lisas; 
    • sisaldama tõendeid selle kohta, et punktis b osutatud riske on edukalt maandatud ja nende suhtes on läbi viidud katsed, kasutades selleks tipptasemel katsemeetodeid; 
    • sisaldama juhendeid riskide maandamiseks juhul, kui tekkida võivad kindlakstehtud riskid, näiteks tulekahju või plahvatus. 
  • Tootjad peavad ise deklareerima akude ohutuse, kuid kestlikkuse nõuded peab kinnitama sõltumatu sertifitseerimisasutus enne CE-märgistuse saamist.

Akumäärus kehtestab alates 18. augustist 2024 kõigile akudele kohustusliku CE-märgistuse. See muudatus tugevdab akude turujärelevalvet ja tootjate vastutust, viies need vastavusse teiste CE-märgistust nõudvate õigusaktidega. 

CE-märgistus kantakse: 

  • Otseselt akule (kui see on võimalik) 
  • Kui aku suuruse tõttu ei ole võimalik märgist aku pinnale kanda, siis pakendile ja kaasasolevatele dokumentidele. 
  • Patareile või akule enne selle turule laskmist või kasutuselevõttu. 
  • Vajadusel võib lisada piktogrammi või muu sümboli, mis osutab konkreetsele riskile või kasutustingimusele. 

Vastavushindamine ja kontrollimenetlus 

Kõik turule lastavad akud peavad läbima vastavushindamise, mille käigus kontrollitakse järgimisi aspekte: 

  • Elektrokeemilisi ja kestlikkuse parameetreid 
  • Aku terviseseisundi ja eeldatava eluea hindamine 
  • Süsiniku jalajälje ja taaskasutatud materjalide osakaalu määramine 

Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu äriühingutest ja tema hinnatavate patareide või akudega seonduvast, eelkõige patarei- ja akuvalmistajatest, patarei- ja akuvalmistajate kaubanduspartneritest, patarei- ja akuvalmistajate tehastes osalust omavatest investoritest ja teistest teada antud asutustest ning teada antud asutuste äriühendustest, emaettevõtjatest või tütarettevõtjatest. 

Vastavushindamismenetlused sõltuvad tootmistüübist: 

 Mass-toodetud akud 

 Individuaalsed (mitte-mass-toodetud) akud 

CO₂ jalajälje ja taaskasutatud sisu hindamine: 

Ettevõtete hoolsuskohustused

Uus akumäärus kehtestab kogu tarneahelas ulatuslikud hoolsuskohustused, mis peavad olema täidetud alates 18. augustist 2025 kõigi turuosaliste poolt, kes EL turule patareisid akusid lasevad. 

* Väikeettevõtted (SME) alla 40 miljoni eurose aastakäibega on sellest kohustusest vabastatud. 

Peamised hoolsuskohustused 

Kehtivad esmakordselt EL turule toodud akudele 

 Mõjutatud toorained: 

  • Koobalt, 
  • Looduslik grafiit, 
  • Liitium, 
  • Nikkel ja nende ühendid. 

Katab järgmised aspektid: 

  • Inimõigused ja töötingimused; 
  • Keskkonnamõjud; 
  • Töötervishoid ja -ohutus. 

Hoolsuskohustuse süsteemi põhielemendid 

Patareide ja akude tarneahelas osalevad ettevõtted peavad rakendama kolm põhikohustust: 

1. Juhtimissüsteem - ettevõttel peab olema sisemine juhtimissüsteem, mis tagab regulatiivsete nõuete täitmise, riskide juhtimise, aruandluse täpsuse ja läbipaistvuse ning kooskõla kõigi akumääruse nõuetega. 

Ettevõtted peavad looma läbipaistva tarneahela kontrollsüsteemi, mis sisaldab: 

  • Tooraine kirjeldust (kaubanduslik nimetus ja tüüp) 
  • Tarnija nimi ja aadress 
  • Tooraine päritoluriik ja tarneahela jälgimine kaevandusest lõpptoote valmistajani 
  • Akudes sisalduva tooraine kogus (protsentides või kaaluna) 
  • Sõltumatute testimisasutuste raportid 

Kui tooraine pärineb konfliktipiirkonnast, tuleb lisaks dokumenteerida: 

  • Kaevanduse asukoht; 
  • Töötlus- ja turustuspunktid; 
  • Maksude, tasude ja litsentsitasude maksmise andmed. 

 2.  Riskijuhtimise kava, mille eesmärk on tuvastada ja kirjeldada tarneahela riske vastavalt Lisa X, punktile 2 

Ettevõte peab regulaarselt jälgima riske ja riski maandamise meetmete toimivust. See tähendab, et tuleb arendada mehhanismid, kuidas pidevalt koguda teavet riskiolukordade kohta ja vajadusel kiiresti reageerida. Riskijuhtimise kava peab tagama, et ettevõtte juhtkond saab teha teadlikke otsuseid, mis aitavad minimeerida riske ja kaitsta organisatsiooni pikaajalist edu ning turvalisust. 

3.  Informatsiooni avalikustamine (artikkel 52) – patareide ja akude tootjad peavad tagama tarneahelas järgnevatele ostjatele ja kasutajatele kogu asjakohase teabe hoolsuskohustuse täitmise kohta.   

Ettevõtted peavad koostama ja avalikustama hoolsuskohustuse aruande (artikkel 45, lõige 5), mis sisaldab: 

  • Juurdepääsuinfo 
  • Otsustusprotsesside avalik osalus 
  • Õiguslikud mehhanismid keskkonnaõigusega seotud kaebuste käsitlemiseks 

Kontroll ja auditeerimine: 

  • Vastavushindamisasutused peavad teostama regulaarsed auditeid. 
  • Koostatakse sõltumatud testiraportid, mida hoitakse 10 aastat tõendina hoolsuskohustuse täitmisest. 

Akupass - digitaalne jälgimissüsteem

Alates 18. augustist 2027 peavad kõik tööstuslikud akud (>2 kWh), elektrisõidukite (EV) akud ja kergtranspordivahendite akud omama elektroonilist akupassi. 

  • Pass on ligipääsetav veebis unikaalse ruutkoodi (QR-kood) kaudu, mis peab olema trükitud või graveeritud aku peale. 
  • Akupass sisaldab detailset informatsiooni aku tootmise, koostise, süsiniku jalajälje, eluea ja käitlemise kohta. 

Akupass on mõeldud: 

  • Majandusoperaatoritele ja ringlussevõtjatele et parandada läbipaistvust ja lihtsustada aku taaskasutamist). 
  • Tarbijatele - et nad saaksid infot aku kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse kohta. 
  • Turu järelevalveasutustele ja EL Komisjoni ametkondadele. 

Akupass peab sisaldama: 

Avalikult kättesaadav teave (Lisa XIII, punkt 1): 

  • Aku tootja ja mudel; 
  • Süsiniku jalajälg ja keskkonnamõju; 
  • Jätkusuutlikkuse ja jõudlusparameetrid; 

Ainult volitatud majandusoperaatoritele ja Komisjonile kättesaadav teave (Lisa XIII, punktid 2 ja 4): 

  • Täpsed tooraine allikad; 
  • Keemiline koostis ja ohtlikud ühendid; 
  • Aku parandamise ja ringlussevõtu juhised; 

Ainult turu järelevalveasutustele ja Komisjoni ametkondadele kättesaadav info: 

  • Spetsiifilised testimised ja vastavussertifikaadid; 
  • Aku taaskasutus ja elutsükli lõpp. 

Akupassiga kaasnevad: 

  • Uued andmekogumise ja aruandluse kohustused (ettevõtted peavad looma ja haldama digitaalseid andmebaase). 
  • Läbipaistvam tarneahel (tooraine päritolu peab olema jälgitav). 
  • Tootjad ja importijad peavad tagama, et kõik uued akud vastavad akupassi nõuetele. 
  • Tõenäoliselt suureneb akude ringlussevõtu määr, kuna aku pass hõlbustab taaskasutust. 

Akupass kehtib kuni aku on täielikult ringlusse võetud. 

Ettevõtjad vastutavad, et info on täpne ja täielik. 

EL Komisjon kehtestab täiendavad õigusaktid, et täpsustada akunõudeid. 

Akude korduskasutus

EL-i määrus reguleerib tööstuslike, kergtranspordivahendite ja elektrisõidukite (EV) akude taaskasutust ja ümbertöötlemist, et anda neile uus elu. 

  • Tootjatel on kohustus võimaldada akude käitlejatele ligipääs akuhaldussüsteemi (BMS) andmetele, et määrata aku tervislik seisund ("State of Health"). 
  • Akude käitlejad peavad järgima kvaliteedi- ja ohutusnõudeid, sealhulgas aku testimine, jõudlustestid, pakendamine ja transport. 
  • Korduskasutuseks, kasutusotstarbe muutmiseks ettevalmistatud või taastatud aku peab samuti vastama kehtivatele standarditele. 

Kui aku oli esmakordselt turule lastud enne süsinikujalajälje, ringlussevõetud materjali sisalduse ja jõudlusnõuete kehtestamist, siis need nõuded taaskasutatud akule ei kehti. 

Taaskasutatud aku turule tooja loetakse tootjaks ja peab täitma laiendatud tootjavastutuse (EPR) kohustusi. 

Ringlussevõtu eesmärgid

Kõik akud peavad olema kogutud ja ringlusse võetud vastavalt kehtestatud standarditele. 

Ringlussevõetavate materjalide miinimumtasemed 

2027. aastaks tuleb ringlusse võtta vähemalt: 

  •  90% koobaltit, vaske, plii ja niklit 
  • 50% liitiumi 

2031. aastaks tõusevad eesmärgid: 

  •  95% koobaltit, vaske, plii ja niklit 
  • 80% liitiumi 

Materjalide ringlussevõtumäära nõuded (keskmise kaaluprotsendina) 

31. detsembriks 2025: 

  • 75% pliiakudest 
  • 65% liitiumakudest 
  • 80% nikkel-kaadmiumakudest 
  • 50% muudest patareidest või akudest 

31. detsembriks 2030: 

  • 80% pliiakudest 
  • 70% liitiumakudest 

Ringlussevõtt väljaspool EL-i 

Kui patareijäätmeid töödeldakse väljaspool EL-i, peab eksportija tõendama, et töötlemine vastab EL-i määruse nõuetele. 

 Euroopa Parlament nõuab dokumenteeritud tõendeid, mis on pädeva asutuse poolt heaks kiidetud. 

Eksportijatel tuleb tõendada, et EL-i nõuded on täidetud ka väljaspool EL-i toimuvate protsesside puhul.

Viimati uuendatud 11.03.2025

search block image