Logo

Rehvid ja vanarehvid

Rehv on liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagise, punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki, punktis 58 määratletud pukseeritava seadme ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldise rehv.

Alates 01.07.2025 rakendatakse rehvide laiendatud tootjavastutust liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagise, punktis 36 määratletud maastikusõiduki, punktis 40 määratletud mootorsõiduki, punktis 58 määratletud pukseeritava seadme ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldise rehvidele,

Rehvitootja on isik, kes teeb rehvid esmakordselt Eesti turul kättesaadavaks, majandus- või kutsetegevuse korras toote turustamiseks, tarbimiseks või teistele isikutele kasutamiseks. 

Täpsemalt on rehvide tootja:

1) Eestis tegevuskohta omav füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras valmistab, müüb või impordib, olenemata kasutatavast müügiviisist, sealhulgas sidevahendi abil sõlmitud lepinguga, Eesti turule rehve, sealhulgas koos liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega;

2) Euroopa Liidu liikmesriigis või väljaspool Euroopa Liitu asuv füüsiline või juriidiline isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse korras müüb sidevahendi abil sõlmitud lepinguga otse Eesti kodumajapidamistele või muudele kasutajatele rehve, sealhulgas koos liiklusseaduse § 2 punktis 9 määratletud haagisega, punktis 36 määratletud maastikusõidukiga, punktis 40 määratletud mootorsõidukiga, punktis 58 määratletud pukseeritava seadmega ja punktis 91 määratletud vahetatava pukseeritava seadeldisega.
 

Rehvide kasutaja teavitamine

Turustaja koostöös tootjaga teeb enda müügikohtade kaudu rehvide kasutajale kättesaadavaks teabe, et vanarehve saab tagastada tasuta vanarehvide kogumispunktides, ühtlasi märkides ära lähimate kogumispunktide asukohad ja telefoninumbrid, kust on võimalik saada asjakohast teavet. 

Vanarehvide kogumine

Tootja peab rajama vanarehvide kogumispunktid igasse Eesti maakonda, võttes arvesse rahvastiku tihedust ning seda, et vanarehvide üleandmine oleks kasutajale võimalikult mugav. Tootja peab rajama vanarehvide kogumispunktid vähemalt igasse Eesti linna, alevisse ning üle 1500 elanikuga alevikku.

Tootjad, kes lasevad turule täisrehve või kaevanduskallurite rehve või rehve üksnes koos mootorsõidukitega või haagistega, ei ole kohustatud rajama üle-eestiliselt kogumispunkte, vaid peavad tagama vanarehvide kogumise muul viisil (näiteks kogumise müügikoha või -kohtade kaudu).

Tootja on kohustatud vanarehvid tasuta tagasi võtma piiramata koguses:
1) rehvide kasutajalt;
2) mootorsõidukite ja rehvide hooldustöökojalt;
3) kohalikult omavalitsuselt;
4) kohaliku omavalitsuse jäätmejaama lepingu alusel haldavalt jäätmekäitlejalt.

Vanarehvide taaskasutamine ja ringlussevõtt

Kõik kogutud vanarehvid tuleb 100% taaskasutada, sest vanarehvide ladestamine prügilasse (nii tervelt kui tükeldatuna) on keelatud. 

Vanarehvide töötlusel tuleb lähtuda jäätmehierarhiast, milles seatakse esikohale jäätmete ringlussevõtt ning seejärel taaskasutamine ning maapinna täitmine. Vanarehvide töötluse osas peaks olema eesmärgiks korduskasutamiseks ettevalmistamise  ja materjalide ringlussevõttu osakaalu suurendamine. Mootorsõiduki vanarehvid sisaldavad 70% kummi, 15% terast, 3% kiudu.  

Rehvide töötlusel tuleks võtta arvesse tehnika arengut, uusimaid tehnoloogiaid ning ringlussevõetavate materjalide võimalikke rakendusi  ning nende mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Vanarehvide töötlusel on oluline toota puhtaid, jätkusuutlikke, keskkonnasõbralikke, kulutõhusaid ja kõrgtehnoloogilisi materjale, millega on võimalik vähendada esmase tooraine nõudlust.

Vanarehvide riikidevaheline jäätmevedu 

Vanarehve on taaskasutamise, sh ringlussevõtu eesmärgil ja riikidevahelise jäätmeveo nõudeid täites võimalik saata ka Eestist välja.  

Vanarehvide veol tuleb lähtuda Baseli konventsioonist ja riikidevahelise jäätmeveo määrusest.  

Alates 21.05.2026 hakkab kehtima täiendatud riikidevaheline jäätmeveo määrus.  

Jäätmete käitlusel on esikohal lähedus, iseseisvus ja parima võimaliku tehnika kasutamise.  Kui Eestis on nõuetekohane jäätmekäitlus loodud, siis see on parim võimalik töötluskoht, kooskõlas läheduse ja materjalitõhususe põhimõttega.    

Alates 21.05.2027 võib eksportida jäätmeid liidust välja üksnes juhul, kui sihtkoha riik on andnud Euroopa Komisjonile nõusoleku antud jäätmete impordiks ning tõestanud keskkonnanõuetele vastavat töötlust.  

Alates 21.05.2027  võib eksportida jäätmeid liidust välja üksnes juhul, kui suudetakse tõendada, et jäätmeid vastu võtvad käitluskohad käitlevad neid keskkonnahoidlikult.  

Tootjavastutusorganisatsioon:

 
Rehvide turule laskmist (laiendatud tootjavastutuse raames) ja vanarehvide käitlemist reguleerivad õigusaktid

Viimati uuendatud 05.03.2025

search block image