Süsinikumajandus

Nullnetotööstuse määruse (Net-Zero Industry Act) eelnõus on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku seada eesmärk üle ELi 2030. aastaks tõsta süsinikdioksiidi (CO2) kogumise, säilitamise ja sidumise võimekust ja luua liidu ühtne turg CO2 säilitamise teenuste jaoks. Seoses kohustusega saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus seadis Euroopa Komisjon 2040. aastaks vahe-eesmärgi. 2024. aasta veebruaris avaldatud teatises soovitas Euroopa Komisjon seada ELi eesmärgiks 2040. aastaks vähendada KHG heidet 90%. Teatisega koos esitas Komisjon tööstusliku süsinikumajanduse strateegia (Industrial Carbon Management Strategy), mis rõhutab CCU/S ja süsiniku sidumise tehnoloogiate olulisust kliimaneutraalsuse saavutamisel ja Pariisi leppe eesmärkide täitmisel. Tööstusliku süsinikumajanduse strateegia seab eesmärgiks CCU/S tehnoloogiate arendamise, ja toetava õigus- ja investeerimisraamistiku ning taristu välja töötamise.

Süsiniku püüdmise ja kasutamise tehnoloogiad mängivad olulist rolli energeetika- ja tööstussektori kliimaneutraalsuse saavutamisel. Mõistmaks, kuidas CO2 püüdmise ja kasutamise tehnoloogiaid saab Eestis rakendada, tellis Kliimaministeerium CO2 püüdmise tehnoloogia kasutuselevõtu teekaardi. Teekaardi koostamise eesmärk on tööstuslike CO2 püüdmise ja jäädava ladustamise (CCS – Carbon Capture and Storage) ja kasutamise (CCU – Carbon Capture and Utilization) tehnoloogiate kasutuselevõtuks vajalike eelduste väljaselgitamine Eestis kuni aastani 2035.

Siseriiklikult on Eestil oluline kuni aastani 2035:

• erinevate riiklike toetuste välja töötamine, sh toetused CCUS tervikahelate välja arendamiseks, ja laiema teadlikkuse tõstmine;
• poliitilise visiooni loomine ja riiklikul tasandil selgete eesmärkide seadmine, sh pikaajaline CCUS eesmärk ning seejärel vastavasisuline lobitöö EL regulatsioonide suunal;
• ettevõtete toetamine ja nõustamine EL toetuste suunal, sh tegevused kujundamaks ja loomaks regulatiivset raamistikku, mis suurendaks energeetika- ja tööstusettevõtete motivatsiooni CCUS tehnoloogiate arendamiseks ja kasutuselevõtuks ning ka kinnipüütud CO2 kasutamiseks toodetes.

Süsiniku kogumise, kasutamise ja säilitamise tehnoloogiad ning süsiniku sidumise tehnoloogiad

Süsiniku kogumise ja kasutamise (Carbon Capture and Utilization ehk CCU), süsiniku kogumise ja säilitamise (Carbon Capture and Storage ehk CCS) ning süsiniku sidumise, sh süsiniku otse õhust kogumise ja säilitamise (Direct Air Carbon Capture and Storage ehk DACCS) ja bioenergia süsiniku kogumise ja säilitamisega (Bioenergy Carbon Capture and Storage ehk BECCS) tehnoloogiad saavad olla võtmeosad kliimamuutuste leevendamise strateegiates. Euroopas on CO2 heitmed kütuse põletamisest vähenenud, kuid teatud energiamahukad tööstusharud, nagu tsement, raud ja teras, alumiinium, paber ja tselluloos, ning naftatööstus, tekitavad endiselt CO2 heidet. Süsiniku kogumine, kasutamine ja säilitamine saavad potentsiaalselt aidata nende sektorite heitmeid vähendada ning toetada süsiniku eemaldamist atmosfäärist. Eeltoodud tehnoloogiad saavad moodustada tervikliku lähenemisviisi süsinikuheitmete vähendamiseks ja aidata säästva tuleviku suunas liikumisel, pakkudes mitmekülgseid lahendusi.

ELi seadusloome CCU/S valdkonnas hõlmab taastuvenergia direktiivi (Renewable Energy Directive), mis käsitleb CCU tehnoloogiaid ja CCU baasil valmistatud kütuste kasutamist, ning samuti süsinikdioksiidi geoloogilise säilitamise direktiivi (Directive on the Geological Storage of CO2), teisisõnu CCS direktiivi. Eestis on hetkel välisõhu kaitse seaduse (VÕKS) kohaselt CO2 säilitamine maasügavustes keelatud, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse eesmärgil. Seetõttu ei ole CO2 kogumisega seotud projekte ellu viidud. Lisaks ei ole CO2 säilitamise geoloogilise potentsiaali puudumise tõttu ühelgi sidusrühmal hetkel käimasolevaid projekte CO2 säilitamise tehnoloogiate kasutuselevõtuks Eestis. Küll aga arutletakse Eestis võimalike projektide üle, mis on seotud CO2 intensiivse tööstuse ja CCU potentsiaaliga.

Süsiniku sidumise vallas võttis Euroopa Parlament 2024. aasta aprillis vastu esialgse ettepaneku süsiniku sidumise ja süsinikupõllunduse regulatsiooniks (provisional agreement on the Carbon Removals and Carbon Farming (CRCF) Regulation).

CCU/S tehnoloogiate TalTechi uuringu kokkuvõte 2021

2021. aastal valmis Eesti Teadusagentuuri tellitud uuring „Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil“, mis loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei eesmärkide elluviimiseks. Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate CO2 kogumistehnoloogiate sobivust põlevkivitööstusele. Analüüsiti sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust kogutud CO2 kasutada. Uuringu andmetel oleks põlevkivitööstuses lähitulevikus rakendamiseks tehnoloogilisest aspektist kõige sobivamad CO2 kogumise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Veelgi tõhusamaks võivad tulevikus osutuda uuemad tehnoloogiad, mis tänasel hetkel pole veel valmis tööstuslikul skaalal kasutamiseks.

Uuring toob välja, et põlevkivielektri CO2 jalajälg oleks võimalik soovi korral viia negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 kogumistehnoloogiaga. Ka tuha kasutusele võtmine aitaks vähendada elektritootmise CO2 jalajälge ning võimaldaks vähendada tsemenditootmise CO2 intensiivsust. See temaatika ei olnud antud uuringu fookuses, kuid sellega tegelemine peaks olema ette nähtud tuleviku uuringuteplaanis.

Kõrge valmidustaseme saavutanud tehnoloogiatest ei ilmnenud uuringus kindlalt kulutõhusaid võimalusi põlevkivitööstuses potentsiaalselt kogutava CO2 kasutamiseks Eesti tööstuses. Potentsiaalselt sobiv lahendus kogutavast CO2-st vabanemiseks oleks selle ladustamine Põhjamere all. CO2 kogumise, transpordi ja säilitamise ühikukulu sõltub valitavast tehnoloogiast ja eeldustest ning oleks hinnanguliselt vähemalt 76-88 eurot CO2 tonni kohta põlevkivielektrijaama täisvõimsusel töötamise jm eeldustel.

Rahanduslikust aspektist ei osutunud uuringu andmetel Eesti põlevkivitööstuses CO2 kogumine mõttekaks – CO2 kogumise, puhastamise, transpordi ja säilitamise rahalised kulud ületaksid oluliselt praegust alternatiivi ehk CO2 kvooditasu (2021. aasta märtsis ca 40 eurot tonn) ja keskkonnatasusid. Samuti tuleb arvestada, et kasvav CO2 kvooditasu või CO2 kogumise ja sellest vabanemise kulu tähendab elektrienergiaturul lisakulu ja seeläbi konkurentsivõime langust neile turuosalistele (sh põlevkivielektritootmine), mille tootmisprotsessiga kaasneb CO2 emissioon. Uuring toob välja, et jääb riigi otsustada, kas energia varustuskindluse kaalutlused või muud põlevkivitööstusega kaasnevad välismõjud väljaspool uuringu skoopi, kaaluvad üles CO2 kogumise kulud.