Riskide hinnangu avalik väljapanek toimus 2024.aastal 21.juunist kuni 21. detsembrini. Riskipiirkonnad kinnitati 03.04.2025
Riskide hindamise eesmärk oli kaardistada 2017–2023 aastal asetleidnud üleujutused Eestis, eristada neist olulised üleujutused ja hinnata tulevaste üleujutuste võimalikke kahjulike tagajärgesid ning esinemistõenäosusi, vaadata läbi eelmisel tsüklil tehtud otsused ning selle tulemusel ajakohastada üleujutusega seotud riskide hinnang ja määratud riskipiirkonnad.
Riskide hinnang on lisaks Kliimaministeeriumi lehele avalikult kättesaadavad ka Keskkonnaportaali üleujutuste maandamiskava lehelt.
Kokku tuvastati 34 riskipiirkonda.
Lääne-Eesti vesikonnas: Kabli küla, Treimani küla, Võiste alevik, Häädemeeste alevik, Pärnu linn, Lindi ja Liu küla, Sindi linn, Tammiste küla, Virtsu alevik, Kuresaare linn ja Nasva alevik, Käina alevik, Kõrgessaare alevik, Kärdla linn, Haapsalu linn, Kloogaranna küla, Vääna Jõesuu küla, Haabersti linnaosa ja Tabasalu alevik (Tiskre), Tallinna linn (Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita), Viimsi vald (Haabneeme alevik, Leppneeme küla, Miiduranna küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla), Kiisa alevik ja Maidla küla, Raasiku alevik, Paide linn, Neeme ja Ihasalu küla, Kaberneeme küla, Maardu linn.
Ida-Eesti vesikonnas: Tartu linn, Aardlapalu ja Haaslava küla, Võru linn, Kirumpää küla, Käsmu küla, Võsu alevik, Vergi küla, Kunda linn, Narva-Jõesuu linn
Kaardid riskipiirkondade kohta asuvad Maa- ja Ruumiameti Geoportaali üleujutuse rakenduses (sisse peab olema lülitatud legendis üleujutusalade riskipiirkonna kaardikiht) ja Keskkonnaportaalis.
Üleujutusega seotud risk on oluline, kui üleujutus esines tiheasutusalal ja on täidetud vähemalt üks alljärgnevatest tingimustest:
- üleujutus takistab operatiivteenuste(politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalike-õiguslike hoonete tööd;
- üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustlast käitist või üle 2000 IE puhastit;
- üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut tuvastatud elukohal, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale;
- üleujutus hävitab või kahjustab kulutuuriväärtust;
- üleujutus seab realsesse ohtu inimese elu ja tervise. Eesti oludes mõeldakse ohtu seadmise all olukorda, kui üleujutus jõuab konkreetselt inimese elukohani ja töökohani välja;
- üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel (Oluline on tagada liiklemisvõimekus peamistel trassidel. Ühest küljest on see vajalik igapäeva elu ja majanduse toimimiseks, teisest küljest peab säilima võime reageerida hädaolukordadele.).
Üleujutusega seotud risk on oluline, kui see asub tiheasutusalal. Tihedama asustusega piirkondades võib korraga üleujutuse mõju alla sattuda suur hulk inimesi ja ettevõtteid. Hajaasutusega aladel on mõju piisavalt väikse ulatusega, et nende osas ei teki toimetuleku riski.
Varasemad riskide hinnangud
Kinnitatud dokumendid
Üleujutusega seotud riskide hindamise ajakohastamise tulemusel liideti osa kehtivaid riskipiirkondasid üheks (Nt Pärnu linn ja Audru valla Papsaare tiheasutusala), eemaldati 3 ala ja määrati kaks uut riskipiirkonda. Kokku tuvastati ajakohastamise tulemusel 16 olulist riskipiirkonda.
Riskipiirkonnad:
Pärnu linn; Sindi linn; Võiste alevik; Häädemeeste alevik; Virtsu alevik; Kuressaare linn ja Nasva alevik; Kärdla linn; Haapsalu linn
Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita); Kiisa alevik ja Maidla küla; Maardu linn; Raasiku alevik; Paide linn; Tartu linn; Aardlapalu küla; Võru linn
Viimati uuendatud 21.05.2026