16. septembril tähistatakse ülemaailmselt rahvusvahelist osoonipäeva, seekord hüüdlausega „32 years and healing“. Osoonipäev kutsub meid jätkama osoonikihi ja kliima kaitset, mille tagamiseks sõlmiti 32 aastat tagasi Montreali protokoll.
1985. aastal võeti vastu osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja 16. septembril 1987. aastal sõlmiti osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll osoonikihti kahandavate ainete heite piiramiseks. Montreali protokolliga on ühinenud kõik maailma riigid ning seda peetakse üheks edukamaks rahvusvaheliseks keskkonnaleppeks.
Osoonikiht moodustab Maa ümber kaitsekilbi, mis kaitseb inimesi ja keskkonda päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Ilma Montreali protokolliga kokku lepitud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. 2030. aastaks on Montreali protokolliga hinnanguliselt ära hoitud üle kahe miljoni nahavähi ja 130 miljoni silmakae juhtumit.
Montreali protokollist on suur kasu ka kliimale. Osoonikihti kahandavad ained on väga suure kliimamõjuga ning nende kasutuse vähendamisega on hinnanguliselt saavutatud juba 5-6 korda suurem keskkonnakasu kui Kyoto protokolliga.
Edusammudele vaatamata võtab osoonikihi taastumine kauem kui kavandatud. Näiteks avastati hiljuti Kagu Aasiast pärinev CFC-11 leke atmosfääri. Optimismiks on ikkagi põhjust, sest on märke osoonikihi taastumisest. Antarktika osoonitase arvatakse taastuvat 1980. aastate tasemele 2060. aasta ja Arktika tase 2030. aasta paiku. Osoonikihi taastumise prognoosimisel tuleb kindlasti arvesse võtta ka seni veel ebaselgeid kliimamuutustega seotud asjaolusid.
Osoonikihti kahandavaid aineid saab Eestis tasuta ära tuua riiklikku käitluskeskusse. Osoonikihti kahandavate ainete asendusena 90. aastatel kasutusele võetud väga kõrge globaalse soojenemise potentsiaaliga F-gaaside kasutuse vähendamine ei lähe siiski valutult. Külmaainete turul pakutakse keelatud ühekordse kasutusega balloonides külmaainet (rohkem infot siit). Tegemist on ebaseadusliku kaubandusega ning Keskkonnaministeerium tegeleb koostöös Keskkonnainspektsiooni ja Maksu- ja Tolliametiga turujärelevalve meetmete rakendamisega.
Jätkusuutliku elukeskkonna tagamiseks tuleb minna osoonikihti kahandavatelt ainetelt ja fluoritud kasvuhoonegaasidelt üle olematu või väga väikese globaalse soojenemise potentsiaaliga alternatiivide suunas (CO2, HC-d, ammoniaak või uued külmaained), mida Eestis ka jõudumööda tehakse, näiteks on paljud supermarketid ümber ehitatud CO2-le. Mitmed alternatiivid (nt ammoniaak ja CO2) on uuesti avastatud head vanad lahendused, mida kasutati juba enne osoonikihti kahandavate ainete kasutuselevõttu.
